Asendada avaldatavas otsuses X-i ja Y nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 3. augustil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-24-2204
1.X õppis Viimsi Muusikakooli eelkoolis klaveri erialal alates 2022. a sügisest kuni 2024. a kevadeni.
2.Viimsi Muusikakoolis toimusid 6. juunil 2024 vastuvõtukatsed ja X sai 31 punkti.
3.Viimsi Muusikakooli direktor saatis X-i seaduslikule esindajale 27. juunil 2024 e-kirja infoga, et lõpetatud on I klassi komplekteerimine ja kõik kohad on täis ning X-i muusikakooli vastu ei võeta.
4.X esitas 26. juulil 2024 halduskohtule kaebuse, milles nõudis Viimsi Muusikakooli direktori otsuse tühistamist ja Viimsi Muusikakooli kohustamist võtma teda klaveri erialale vastu. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja õppis muusikakooli eelkoolis klaveri erialal. Laps oli õpingutes edukas, õpetajad kiitsid lapse õpitulemusi. Lapsel läksid katsed edukalt. Kaebaja ja teine laps said võrdselt 31 punkti, kuid kooli võeti teine laps. Seetõttu peaks kooli saama ka kaebaja; 2) Viimsi Muusikakooli veebilehel pole avaldatud vastuvõtmise korda. Vastuvõtukatse kohta oli Viimsi Muusikakooli veebilehel kirjas vaid katse sisu, s.o kahe laulu esitamine, meloodiate järele laulmine ja rütmi järele koputamine. Kaebajal polnud võimalik kõiki Viimsi Muusikakooli eksamit puudutavaid eeldusi täita, kuna nendest polnud kaebajat ega tema esindajat informeeritud; 3) ebaõiglane on panna vastuvõtukatsetel nooremad ja vanemad lapsed samasse pingeritta. Kui kaebaja sai vastuvõtukatsetel 31 punkti, aga vastu võetud kolmanda või neljanda klassi laps sai mõne punkti rohkem, siis tulnuks tulemus vanusekoefitsiendiga läbi korrutada; 4) lähtuvalt ühest pingereast peaks kaebaja olema kooli vastu võetud. Ta sai rohkem punkte kui 8 last, kes on vastuvõetute hulgas. Kaebajale ei antud võimalust valida teist pilli; 5) tõsiasja, et teiste omavalitsuste lapsi võetakse vaid vabadele kohtadele, ei too ega toonud kool sisseastumise jooksul kuidagi esile.
5.Viimsi vald taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) muusikakooli direktori 27. juuni 2024 e-kiri ei ole haldusakt. Menetlus lõppes direktori 22. augusti 2024. a käskkirjaga nr 37/4-1, mida kaebaja ei vaidlustanud; 2) kaebaja eelkoolikaaslane saavutas katsetel kaebajaga sama punktisumma (31 punkti), kuid kandideeris erialale, mille osas oli konkurss väiksem. Sellest tulenevalt võeti ta muusikakooli. Klaveri eriala planeeritud neljale õppekohale kandideeris 21 soovijat, kellest 11 ületas lävendi tulemustega 25–37 punkti. Seitsme kandidaadi tulemused olid oluliselt paremad kaebaja tulemusest. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheited ebavõrdse kohtlemise kohta, kuivõrd kaebaja punktisumma klaveri eriala kandidaatide pingereas ei olnud võrreldav parimate tulemustega. Ebavõrdne oleks eelistada kaebajat temast parema tulemuse saavutanud kandidaadile üksnes põhjusel, et kaebaja eelkoolikaaslane võeti sama punktisummaga muusikakooli teisele erialale vastu; 3) vastuvõtukatsetel kõrgeimad punktid saavutanud ja muusikakooli vastu võetud kandidaatidest oli üks laps vanem kui kaebaja, kaks last on kaebajaga samas vanuses ning üks laps kaebajast noorem; 4) vastuvõtukatsete tingimused sisustab muusikakool. Viimsi Muusikakooli direktori 23. aprilli 2024. a käskkirja nr 1/1-2 „Vastuvõtukatsete korraldamine“ oluline osa oli enne 2024. a vastuvõtukatsete toimumist avaldatud muusikakooli kodulehel. Kaebusest ei nähtu, kuidas Viimsi Muusikakooli direktori 23. aprilli 2024. a käskkirja täies mahus kooli kodulehel avaldamata jätmine kaebaja õigusi riivab või kuidas see oleks muutnud kaebaja katsete 2(6)
3-24-2204 tulemust. Ka ei ole kaebaja enne vastuvõtukatsete toimumist pöördunud muusikakooli poole täiendavate selgituste saamiseks; 5) sisseastumise käigus kontrolliti lävendi ületanud kandidaatide elukohaandmeid. Kõik klaverierialale kandideerinud ja lävendi ületanud õpilased on rahvastikuregistri andmetel Viimsi valla elanikud; 6) kaebaja pole vaidlustanud katsete tulemust. Vastupidi, kaebaja on avaldanud ja vastustaja nõustub sellega, et laps läbis Viimsi Muusikakooli vastuvõtukatsed edukalt, saavutades 31 punkti 40-st. Paraku saavutasid seitse kandidaati kaebajast veelgi paremad tulemused (34–37 punkti). Nimetatud asjaolust teavitas muusikakooli direktor kaebaja seaduslikku esindajat 17. juuni 2024 e-kirjas. Seega oli kaebajale teada, et klaveri erialale sisse saamiseks oleks pidanud õpingutest loobuma vähemalt neli kaebajast parema tulemuse saavutanud kandidaati.
6.Tallinna Halduskohus jättis 7. novembri 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja tahteks oli vaidlustada otsus, millega teda kooli ei võetud. Kuivõrd kaebuse esitamise hetkeks polnud vormistatud käskkirja, millega kinnitati vastuvõetud õpilaste nimekiri, ei olnud kaebajal võimalik seda vaidlustada. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis pole tarvis kaebuse nõuet muuta; 2) ebausutav on, et 23. aprilli 2024. a käskkiri oleks loodud tagantjärele. Toimunud katsed kinnitavad, et tegelikkuses juhinduti sellest käskkirjast. Selle kohaselt koosnes musikaalsuse katse järgmistest osadest: esitada tuli kaks laulu (maksimaalselt 10 punkti), helid ja meloodiad tuli järele laulda (maksimaalselt 22 punkti) ning järele tuli koputada rütmi (maksimaalselt 8 punkti). Katsete kirjeldust puudutavas osas oli info muusikakooli kodulehel avaldatud. Isegi kui vastaks tõele kaebaja väide, et seda käskkirja ei eksisteerinud, pole selge, kuidas see kaebajat negatiivselt mõjutas; 3) kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda sellist punktide andmise süsteemi, mida tema peab põhjendatuks. Ka ei kinnita katsete tulemused kaebaja seadusliku esindaja kahtlusi, et eelis oli vanematel õpilastel. Vastustaja on välja toonud, et katsetel kõrgeimad punktid saavutanud ja muusikakooli vastu võetud kandidaatidest oli üks laps vanem kui kaebaja, kaks last on kaebajaga samas vanuses ning üks laps kaebajast noorem. Seega ei kinnita katsete tulemused, et eelis oli kaebajast vanematel lastel. Kehtinud vastuvõtmise korra alusel ei saanud vastustaja kuidagi pakkuda kohta vähem punkte saanud kaebajale, jättes kõrvale rohkem punkte kogunud lapsed; 4) muusikakooli vastuvõtukatsete tingimusi ja korda reguleeriv direktori käskkiri ei olnud muusikakooli kodulehel täies mahus avaldatud. Küll aga oli katsete väljakuulutamisel kodulehel välja toodud oluline osa käskkirjast, mis kirjeldab katsete sisu, ning selgitus, et katsete tulemusena tekib pingerida, mille alusel saavad õpilased sisse. Kaebaja seisukohtadest ei ilmne, mil moel viidatud dokumendi täies mahus kooli kodulehel avaldamata jätmine tema õigusi riivab või kuidas see oleks muutnud kaebaja katsete tulemust. Kaebaja pole ka väitnud, et käskkirja temale väljastamisest oleks keeldutud, st kaebaja ka ise ei näidanud enne katseid üles huvi käskkirja tervikuna saada; 5) kaebaja viidatud teine laps ei kandideerinud klaveri erialale. Ta kandideeris erialale, millel oli konkurss väiksem. Klaveri eriala neljale õppekohale oli tihe konkurss (21 soovijat, kellest ületas lävendi 11) ning kooli võeti vastu õpilased katsete tulemustega 35‒37 punkti. Joone alla enne kaebajat jäi veel kolm kandidaati tulemusega 34 punkti. Kuna erinevatel erialadel oli kandidaatide arv erinev, oli tihedama konkurentsiga erialadel vaja koguda sisse saamiseks suurem punktisumma. See aga ei tähenda, et taotlejaid oleks koheldud ebavõrdselt. Vastuvõtu korrast ega teistest õigusaktidest ei tulene nõuet panna kõik kandideerijad sõltumata õpitavast erialast ühte pingeritta ning täita kõik kohad muusikakoolis selliselt kujunenud pingerea alusel; 3(6)
3-24-2204 6) kaebaja valis nii esimeseks kui teiseks pilliks klaveri. Kuivõrd kaebaja märkis ka teiseks pilliks klaveri, kuid klaveri erialale sisse ei saanud, puudus muusikakoolil teadmine, millist pilli teise pillina kaebajale pakkuda. Ka ei ole kaebaja muusikakoolile hiljem ega ka kaebuses avaldanud, millise teise pilli õppe vastu kaebajal huvi oleks ja vastustaja on põhjendatult järeldanud, et kaebaja ei soovi teist pilli valida. Seega ei ole vastustaja kaebajat võrreldes teiste lastega halvemasse olukorda pannud, sest teise pilli valimata jätmine on olnud kaebaja seadusliku esindaja teadlik valik; 7) Viimsi Vallavalitsus kontrollis 2024/2025. õ/a klaveriõppe erialale kandideerinud ja lävendi ületanud õpilaskandidaatide elukohaandmeid. Klaverierialale kandideerinud ja lävendi ületanud õpilased on rahvastikuregistri andmetel Viimsi valla elanikud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei korraldanud ekspertiisi, et tõendada, et direktori käskkiri oli võltsitud. Käskkiri oli allkirjastatud käsitsi ja seda saab ekspertiisiga tuvastada, millal allkiri pandi; 2) halduskohus ei arvestanud sellega, et kaebaja vend võeti algul muusikakooli vastu ja seejärel pakkus kool välja instrumendi, mida õppida. Samuti ei arvestanud kohus sellega, et kooli pääses kaheksa last, kelle tulemused oli kehvemad kui kaebajal; 3) see, et veebilehel ei avaldatud sisseastumiskatsete tingimusi, oli oluline viga. Tingimustest selgub, kuidas toimub hindamine ja pingerea koostamine ning mitu pingerida koostatakse jms asjaolud. Laste vastuvõtmine oli läbipaistmatu; 4) kaebaja oleks pidanud saama muusikakooli ja seejärel oleks talle pakutud pilli. Seda aga ei tehtud; 5) halduskohus jättis kontrollimata, kas kõik lapsed elavad Viimsi vallas.
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Viimsi Muusikakooli dokumendihaldus ei toimu digitaalse dokumendihaldussüsteemi kaudu. Dokumente vormistatakse ja allkirjastatakse nii digitaalselt kui paberil. Protsessi muusikakooli dokumendihalduse integreerimiseks Viimsi valla ühtsesse dokumendihaldussüsteemi Amphora alustati 2025. a-l. Kaebaja väide, et dokument vormistati tagantjärele, on ekslik; 2) kaebaja soovib apellatsioonkaebuses viidata uuele tõendile (s.o 13. juuni 2023. a e-kirjale). Sellele kaebaja halduskohtus ei tuginenud. Ühtlasi soovib kaebaja kohut selle kirjaga eksitada. Kaebaja vend võeti 2023. a-l muusikakooli, sest ta oli katsetele registreerumisel teinud lisaks klaverile ka teise pilli (s.o kitarri ja saksofoni) valiku. Seetõttu pakuti kaebaja vennale teise pilli õppimise võimalust; 3) kaebaja oli teadlik, kuidas toimub pillide valimine. Kaebaja valis esimeseks ja teiseks pilliks klaveri. Seega oli tema ainsaks sooviks õppida klaverit. Kaebaja pole kaebuses ega apellatsioonkaebuses näidanud, millist pilli ta lisaks klaverile õppida soovis; 4) kaebaja pole selgitanud, millised eeldused jäid tal selle tõttu täitmata, et ta ei saanud tema nimetatud dokumendiga täies mahus tutvuda; 5) vastustaja esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et kõik klaveri erialale õppima saanud lapsed on Viimsi valla elanikud.
4(6)
3-24-2204
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja taotlus ekspertiisi korraldamiseks (s.o tuvastada, millal allkirjastati 23. aprilli 2024. a käskkiri) tuleb jätta rahuldamata. Ekspertiis ei saa tõendada asjaolu, millest sõltuks käesoleva vaidluse lahendamine (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Kaebuse rahuldamist ei tooks kaasa see, kui ekspertiis peaks kinnitama, et vaidlusalune 23. aprilli 2024. a käskkiri oleks allkirjastatud pärast käskkirja kuupäeva ja nt ka pärast kaebuse esitamist. Ekspertiisiga ei saaks ka suure tõenäosusega tuvastada allkirjastamise aega. Käskkirjas kirjeldatud katsete kord oli sama, mida reaalselt tuli lastel muusikakooli sisse saamiseks läbida. Esitada tuli kaks laulu (maksimaalselt 10 punkti), järele tuli laulda helid ja meloodiad (maksimaalselt 22 punkti) ning koputada rütmi (maksimaalselt 8 punkti). Kaebaja ei vaidlusta seda, et toimunud katsed oleksid olnud vastuolus kehtiva õigusega.
10.Kaebaja on esitanud koos apellatsioonkaebusega halduskohtule esitatud kaebuse koos lisadega ning kohtu dokumendid ja vastustaja vastused (dtl 176–211). Need dokumendid on toimikus olemas ja ringkonnakohus ei käsita seda tõendi esitamise taotlusena. Topelt esitatud dokumendid tuleb toimikust eemaldada. Samuti tuleb kaebajale tagastada Viimsi Muusikakooli 13. juuni 2023. a kiri, millega teavitati, et kaebaja vend võeti kooli vastu (dtl 212). Viimati viidatud asjaolu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Tõend näitab, et kaebaja vend sooritas sisseastumiskatsed edukalt, kuid kuna klaveri erialal olid kõik kohad täis, siis uuriti, kas kaebaja vend soovib õppida teise eelistusena märgitud pilli. See, et muusikakool pakkus võimalust õppida ka teisi puhkpille, ei oma tähendust. Kaebaja märkis ainult ühe pilli, milleks oli klaver.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ja ei korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
12.Viimsi Vallavalitsuse 29. märtsil 2023 vastu võetud määruse nr 4 „Viimsi Muusikakooli põhimäärus“ (määrus nr 4) § 5 lg 3 kohaselt toimub õpe koolis õpperühmades või individuaalselt, kasutades seejuures erinevaid õppevorme ja -meetodeid (nt individuaaltunnid jms). Õpperühmad moodustatakse muusikaajaloo, solfedžo ja rütmika õppeainete õpetamiseks ning pilliõpe toimub individuaaltunnina (määruse nr 4 § 5 lg 5 ja lg 7). Õpperühma suurus on 4–10 õpilast (määruse nr 4 § 5 lg 6).
13.Kooli vastuvõtuks võib korraldada vastuvõtukatsed, mille sooritamise tingimused ja korra kinnitab direktor käskkirjaga kooskõlastatult kooli õppenõukoguga ning need avalikustatakse kooli veebilehel (määruse nr 4 § 8 lg 1).
14.Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et ta sai testi eest 31 punkti (dtl 113) ning ei väida, et hindamine oleks toimunud valesti. Samuti pole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja soovis õppida klaveri erialal ning ta ei märkinud muud muusikainstrumenti, mida alternatiivsena oleks soovinud õppida (dtl 72). Samuti on tuvastatud, et muusikakooli neljale klaveri eriala kohale kandideeris 21 kandidaati ning lävendiks oli 25 punkti ja selle ületas 11 kandidaati. Kaebaja oli pingereas kaheksas (dtl 64–67).
15.Kaebaja õigusi (eeskätt võrdset kohtlemist, sh määrusest nr 4 tulenevat menetluskorda) pole rikutud sellega, kui muusikakooli sisseastumise pingerida koostatakse muusikainstrumentide põhiselt.
16.Määrus nr 4 näeb selge sõnaga ette, et koolis toimub pilliõpe ja seda tehakse individuaaltunnina. Teiste ainete (s.o nt solfedžo, muusikaajalugu, koorilaul jms) kõrval omab 5(6)
3-24-2204 muusikakoolis olulist tähendust ka individuaaltunnina toimuv pilliõpe. Pilliõppe kohti on aga piiratud arv. Süsteem, mille alusel otsustatakse sisseastumise pingerida koostada pillõppekohtade arvu arvestades, tagab selle, et muusikakooli pääsenud lapsed saaksid reaalselt asuda õppima seda pilli, mille nad ise koolile esitatud avalduses märkisid. Kaebaja kandideeris üksnes klaveri eriala neljale õppekohale, kuhu oli suur konkurents ja oma punktisummaga jäi ta kaheksandaks. Määrus nr 4 ei näe ette, et kõikide sisseastumise avalduse esitanud isikute vahel tuleks muusikateooria katsete alusel moodustada üldine pingerida ja alles muusikakooli sisse saades valitakse pill, mida õppima asutakse. Selline süsteem ei taga seda, et kõik sisse saanud lapsed saaksid reaalselt pilliõppega tegelema asuda, sest pilliõppe kohti on piiratud arv. Kaebajal oli võimalik valida enne katseid klaveri kõrvale teine muusikainstrument, sh selline, mille erialale ei oleks olnud sedavõrd suurt konkurentsi.
17.Isegi juhul, kui tõele peaks vastama kaebaja kahtlus, et 23. aprilli 2024. a käskkiri, millega kinnitati vastuvõtmise kord, on allkirjastatud tagantjärele, ei tooks see kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Katsetel tuli esitada kaks laulu (maksimaalselt 10 punkti), järele tuli laulda helid ja meloodiad (maksimaalselt 22 punkti) ning koputada rütmi (maksimaalselt 8 punkti). Need tegevused vastavad sellele, mida määruse nr 4 § 5 lg-s 5 loetletakse muusikakoolis õpetatavate õppeainetena. Ka 23. aprilli 2024. a käskkiri loetleb need samad tegevused, mida sisseastumisel hinnatakse. Seega sõltumata 23. aprilli 2024. a käskkirja olemasolust ei muutuks lõplik kaebajat puudutav tulemus.
18.Kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, et 23. aprilli 2024. a käskkirja polnud veebilehel tervikuna avaldatud. Kaebaja käis muusikakooli eelkoolis. Seal õpetati neid oskusi ja teadmisi, mida muusikakooli kaitsetel kontrolliti: laulmine, rütm ning helid ja meloodia. Need asjaolud olid kaebajale teada ja 23. aprilli 2024. a käskkirja veebilehel tervikuna avaldamata jätmine ei saanud kaebaja olukorda kuidagimoodi halvemaks muuta võrreldes teiste sisseastujatega.
19.Asjaolu, et kaebaja nimetatud laps sai kaebajaga sama palju punkte, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Teine laps asus õppima teisel pillierialal. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust see, kas ja millistel tingimustel sai varasemal aastal muusikakooli õppima kaebaja vend.
20.Halduskohus pole menetlusnorme rikkunud, kui tuvastas vastustaja esitatud andmete alusel, et kõik lapsed, kes võeti klaveri erialale õppima, elavad Viimsi vallas (dtl 11). Ükski asjaolu ei viita sellele, et vastustaja tahteks oleks olnud eksitada kohut.
21.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
22.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.