Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion 07.07.2026, Tartu 3-26-1804 X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.06.2026 ettekirjutuse nr 1052297395 tühistamiseks Kaebaja – X.X. Esindaja v.adv. abi Marika Suurpere Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.06.2026 määrus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.06.2026 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja on Süüria kodanik. Ta paigutati Eestisse ümber 10.06.2016 ning talle anti pagulase staatus ja elamisluba rahvusvahelise kaitse seaduse alusel. Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega tunnistati kaebaja süüdi ning talle määrati karistuseks vangistus 10 aastat. Vangistuse tähtaega arvestati alates kaebaja kinnipidamisest 08.03.2017. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tunnistati kaebaja pagulase staatus kehtetuks ja tema elamisluba ei pikendatud. Kaebaja esitas vangistuse ajal tähtajalise elamisloa taotlusi, vastustaja jättis need läbi vaatamata. Viru Maakohus vabastas 19.05.2026 määrusega kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määrus jõustus ja kaebaja vabanes vanglast 04.06.2026.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.06.2026 Tartu Halduskohtule taotluse kaebaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks (haldusasi 3-26-1650). Tartu Halduskohus andis 04.06.2026 määrusega loa kaebaja kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.08.2026 (kaasa arvatud).
PPA tegi 04.06.2026 kaebajale ettekirjutuse nr 1052297395 Eestist koheselt (hiljemalt 04.06.2026) lahkumiseks, pärast selle tähtaja saabumist saadetakse kaebaja välja Süüriasse. PPA kohaldas kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Kaebajale tehti lahkumisettekirjutus, kuna tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Vastustaja tegi kaebajale koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldas sissesõidukeeldu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: - kaebaja mõisteti süüdi vägivalla kasutamises oma (praeguseks endise) abikaasa suhtes. S.h episoodis, kus kaebaja sidus nende kaheaastase tütre juuresolekul oma abikaasa tooli külge, valas puhastusbensiiniga üle ja süütas põlema. Kui kannatanu üleni leekidesse lahvatas, kustutas kaebaja leegid veega. Kaebaja põhjustas abikaasale eluohtlikud ja rohkem kui neli kuud kestvad tervisekahjustused. Kuritegu pandi toime armukadedusest ajendatuna, kannatanu alandamise eesmärgil ning väikelapse juuresolekul; - kaebaja pani kuriteo toime vaid 8 kuud pärast Eestisse saabumist; - kaebaja õigustas varem oma käitumist. Praegu kaebaja tunnistab ja kahetseb toimepandut, pidades samas talle mõistetud karistust ebaõiglaseks ja ebaproportsionaalseks; - riskihindamise kohaselt on kaebaja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule/täiskasvanutele ehk peresuhetes; - vastustaja hinnangul kujutab kaebaja edasine viibimine Eestis tõsist ohtu avalikule korrale. Kaebaja tegu näitab, et ta ei austa Eesti põhiseaduslikku korda, Eesti ühiskonna toimimise aluseid ega teiste inimeste õigust elule, tervisele ja turvalisusele; - kaebajal on Eestis alaealine tütar. Kaebaja isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus on peatatud. Vangistuse ajal ei ole kaebaja olnud kontaktis tütrega ning kaebaja ja tütre vahel puudub tegelikult toimiv perekonnaelu; - kaebaja ema, isa, vend ja osa õdedest elavad Iraagis ning kaks õde Saksamaal. Kaebaja sidemed Eestiga on nõrgad ning ei kaalu üles avaliku korra ja ühiskonna turvalisuse kaitse vajadust.
4.Kaebaja esitas 15.06.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PPA 04.06.2026 ettekirjutus nr 1052297395. Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ettekirjutuse (nii lahkumisettekirjutuse kui ka sissesõidukeelu) täitmise peatamiseks. Taotluse põhjendused: Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võidakse kaebaja enne kohtuvaidluse lõppu Eestist välja saata. Sel juhul oleks kohtueelse olukorra taastamine oluliselt raskendatud või isegi võimatu. Kaebaja saabus Eestisse 2016 ja on siin viibinud ligikaudu 10 aastat. Tal on Eestis olemas elukoht ja töövõimalus. Kaebaja on esitanud tähtajalise elamisloa taotluse ning vaidlustanud selle läbi vaatamata jätmise otsuse. Kaebaja väljasaatmine enne kohtumenetluse lõppemist muudaks selle menetluse suurel määral sisutühjaks. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu.
5.Tartu Halduskohus andis 16.06.2026 määrusega kohtuasja kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 8 lg 5 alusel. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on praeguses asjas edasilükkamatuks menetlustoiminguks, mille teeb üleandev kohus.
6.Tartu Halduskohus jättis 17.06.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kaebajal puudub Eestis viibimisalus. Tähtajalise elamisloa taotlemise eduväljavaateid ei saa pidada heaks, kuna välismaalaste seaduse (VMS) § 124 lg 2 p 7 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud. Samuti ei ole
3-26-1804 kehtiva sissesõidukeelu korral tähtajalise elamisloa andmine lubatud (VMS § 126 lg 1). Puudub põhjus, miks peaks kaebaja elamisloa taotluse menetlemiseks viibima Eestis. 2) Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi. Kaebaja on ohtlik avalikule korrale, kuna ta on toime pannud ränga kuriteo. Kaebajast lähtuvat ohtu ei saa pidada vähenenuks seetõttu, et kaebaja on Eestis viibinud ligikaudu 10 aastat ning muudes valdkondades (töötamine, eesti keele omandamine, sotsiaalprogrammide läbimine ja distsipliini järgimine vanglas) ei ole probleeme esinenud. Kaebajast lähtub oht eeskätt tema perekonnaliikmetele. Ohuprognoosi muutmiseks ei ole piisav see, et viimasel ajal on kaebaja sõnades oma tegu kahetsenud. Kaebaja ületähtsustab seda, et ta vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruses on öeldud, et kaebaja suhtes ei kohaldata käitumiskontrolli seoses väljasaatmisega. Kohus lähtus eeldusest, et kaebajal puudub viibimisalus ja vangistusest vabastamise korral saadetakse ta Eestist välja. Arvestades tegu, mille alusel kohus prognoosib kaebaja ohtlikkust avalikule korrale, peaksid esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks rääkivad asjaolud olema sellest mõjusamad või kaalukamad. Võrreldes teoga, millest lähtudes kohus prognoosib kaebaja ohtlikkust avalikule korrale, on vähese kaaluga asjaolu, et kaebajal on Eestis elu- ja töökoht. 3) Kaebaja väide, et väljasaatmine Süüriasse võib teda ohustada, jääb üldsõnaliseks. Ohtu kaebajale ei saa prognoosida üksnes selle alusel, et kaebaja on kurdi päritolu Süüria kodanik. Kaebaja ei pea tingimata asuma elama Süüriasse. Pärast Süüriasse saatmist on kaebaja elu tema enda korraldada. Kaebajal on võimalus elama asuda muudesse riikidesse. Kohtuasjas on välja toodud, et kaebaja vanemad elavad Iraagis. 4) Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole määravat kaalu väitel, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine raskendab kaebajal suhtlemist Eestis elava lapsega. Vangistuse ajal ehk ligikaudu 10 aasta jooksul ei ole kaebajal olnud tütrega mingeid suhteid. Puuduvad tõendid selle kohta, et laps üldse elab Eestis. Harju Maakohus teatas kaebajale 15.03.2019 kirjaga kohtuasjas 2-17-4600, et kohtu andmetel on kaebaja tütar Eestist lahkunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.06.2026 määruse resolutsiooni punkt 2 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et käesolevas asjas kaalub avalik huvi üles kaebaja huvi vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Kaebajast lähtuvat ohtu ei saa hinnata üksnes toimepandud kuriteo raskuse alusel. Ohu hindamine peab toimuma otsuse tegemise aja seisuga ning põhinema ajakohastel ja individuaalsetel asjaoludel. Kaebaja on karistuse kandnud ning vangistuse ajal teinud kõik endast oleneva, et elada edaspidi õiguskuulekat elu. Ta on täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke, töötanud järjepidevalt, õppinud eesti keelt, läbinud sotsiaalprogramme ning viibinud alates 19.09.2024 avavanglas, kus talle ei ole määratud distsiplinaarkaristusi. Viru Vangla toetas kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamist, millest nähtub, et vangla hinnangul ei olnud kaebajast lähtuv oht selline, mis välistaks tema vabastamise või viitaks jätkuvalt kõrgele kuritegude toimepanemise riskile. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel pidi kohus paratamatult hindama ka kaebaja käitumist, senist arengut, riskitaset ning seda, kas kaebaja vabastamine on ühiskonna turvalisuse seisukohalt aktsepteeritav. 2) Esialgse õiguskaitse menetluses ei saa lähtuda eeldusest, et kaebaja elamisloa perspektiiv on lõplikult välistatud. Tähtajalise elamisloa küsimus ei ole lõplikult lahendatud ning vaidlus PPA-ga on jätkuvalt pooleli. Ettekirjutuse täitmine tähendaks kaebaja lahkumist Eestist ajal, mil põhivaidlus ettekirjutuse õiguspärasuse üle on alles lahendamisel. Sellisel juhul ei oleks kaebaja õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega enam samaväärselt tagatav.
3-26-1804 3) Kohus ei ole piisavalt hinnanud Süüriasse tagasisaatmisega kaasnevaid riske. Tagasisaatmine Süüriasse võib kaasa tuua reaalse ohu kaebaja elule ja tervisele. Seisukoht, et kaebaja võib pärast Süüriasse väljasaatmist asuda elama mõnda teise riiki, on teoreetiline. Kaheldav on, kas kaebajal on võimalus Süüriasse naasmisel sealt ka kunagi enam lahkuda. 4) Kohus alahindas kaebaja perekonnaelu puudutavaid asjaolusid. Asjaolu, et kaebaja alaealise lapse täpne elukoht ei ole käesolevas menetlusstaadiumis teada, ei tähenda, et kaebaja huvi lapsega suhte taastamiseks võiks pidada tähtsusetuks või perekonnaelu puudutavad asjaolud sisuliselt kõrvale jätta. Kaebaja väljasaatmine Süüriasse ja viieaastase Schengeni sissesõidukeelu kohaldamine muudaksid lapsega suhte taastamise oluliselt raskemaks või sisuliselt võimatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.Tartu Halduskohus jättis 17.06.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et esineb ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üle kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse. Kaebaja on ohtlik avalikule korrale, kuna ta on toime pannud ränga kuriteo, mis on vastuolus nii Eestis kehtivate õigusnormidega kui ka inimlike ja ühiskondlike arusaamade ja väärtustega, mida Eestis järgitakse. Samuti pole kaebuse perspektiiv hea, kuna kaebajal puudub Eestis viibimisalus ja esinevad tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada HKMS § 249 lg 3 järgi ka avalikke huve. Halduskohus pidas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusest kaalukamaks avalikku huvi vältida ohtu avalikule korrale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ja leiab, et see, et Eestis ei pandaks toime kuritegusid ja riigis ei viibiks välismaalasi, kelle puhul on suur tõenäosus kuriteo sooritamiseks, on kaalukas avalik huvi, mis kaalub üle kaebaja huvi vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Kaebaja on toime pannud üliraske isikuvastase kuriteo, mis ei ole käesolevaks hetkeks kustunud. Viru Vangla koostatud riskihinnangu kohaselt on kaebaja kõrge riskiga isik konkreetse täiskasvanu suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja reegleid järgiv käitumine vangistuse ajal kontrollitud tingimustes ei võimalda järeldada, et temast lähtuv oht on vähenenud. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on esialgse õiguskaitse põhjendatult kohaldamata jätnud avalikku huvi kaalukamaks hinnates.
11.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.06.2026 määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.