Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maret Altnurme, Janar Jäätma ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
26.06.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1479
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 16.05.2026 määrus Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Puudutatud isik X (sünd. XX.XX.XXXX), esindaja riigi õigusabi korras v.adv Aleksei Ratnikov X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
3-26-1479 RS9617643, mis oli väljastatud X (sünd XX.XX.XXXX, Eritrea Riigi kodanik) nimele. Dokumenti kontrollides tekkis kahtlus, et tegemist võib olla võltsitud dokumendiga. Isik selgitas, et ostis Euroopasse jõudmiseks dokumendid, makstes nende eest kokku 12 800 USA dollarit (õpilasviisa, lennupiletid ja Euroopasse saabumine). Isiku sõnul reisis ta võltsitud passiga Valgevenesse ning sealt edasi smugeldajate abiga Eesti Vabariiki. Kuna puudutatud isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni territooriumil viibimiseks, peeti ta Eestisse saabumise ja Eestis viibimise asjaolude väljaselgitamise eesmärgil väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni. X esitas 15.05.2026 kell 16.29 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse.
3-26-1479 väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamiskartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse PPA-le. PPA kinnitusel ei ole veel VRKS § 15 lg-s 1 toodud toiminguid teostatud. Rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Nimetatud menetlustoimingute sooritamiseks on vajalik puudutatud isiku isiklik osalus. VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel kinnipidamist on kohtupraktikas peetud võimalikuks kuni PPA rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse tegemiseni. Siinsel juhul ei ole isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas otsust tehtud, mistõttu VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on kinnipidamine võimalik. Isikust lähtub põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 p 6). Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik ületas ebaseaduslikult Valgevene-Läti-Eesti piirid. Seejuures ei taotlenud isik rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis, samuti ei esitanud isik 14.05.2026 Eestis esmasel kinnipidamisel kohe rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid alles 15.05.2026 kell 16.29. Isiku ütlused on vastuolulised. Kui 15.05.2026 vestlusel on isik kinnitanud, et tema soov oli liikuda Saksamaale (dtl 14), siis 16.05.2026 kohtuistungil on isik hoopis selgitanud, et eesmärk ei olnud Saksamaale minna. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isikul puuduvad majanduslikud või perekondlikud sidemed Eestiga ning tema tegelik eesmärk näib olevat majanduslikult parem elu. Asjaolu, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga leida tööd Euroopas, annab alust kahtluseks, et isik kuritarvitab varjupaigasüsteemi. Seda enam, et esimeses turvalises riigis rahvusvahelist kaitset ei taotletud. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides ei oleks isik enam PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluse asjaolude väljaselgitamiseks. PPA on õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kui isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks ei ole ebaproportsionaalne meede. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas.
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
3(5)
3-26-1479 Kuigi 12.06.2026 jõustusid uus VRKS ja hulk muudatusi VSS-s, tuleb puudutatud isiku määruskaebust lahendades siiski kontrollida halduskohtu 16.05.2026 määruse õiguspärasust selle tegemise ajal kehtinud sätetest lähtudes (vt ka uue VRKS § 108). Seetõttu viidatakse siinses määruses VRKS-i ja VSS-i sätetele redaktsioonis, mis kehtisid kuni 11.06.2026. Samas märgib ringkonnakohus, et kinnipidamine alates 12.06.2026 vastab ka kehtiva VRKS § 65 lgle 1 ja lg 2 p-le 2 ning lg 3 p-le 1, mille sisu ei ole varasemate asjaomaste sätetega võrreldes sisuliselt muutunud, arvestades praeguse juhtumi asjaolusid.
Halduskohus lubas õigesti isiku paigutada KPK-sse VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel. Selle sätte kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud vajasid välja selgitamist ja menetlus oli veel algusjärgus. Taotluse aluseks olevad asjaolud on siinsel juhul oma olemuselt sellised, mille kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga pärast esialgse teabe kogumist ja analüüsimist vestelda ning kõrvutada tema selgitusi muude kogutud tõenditega, sh päritoluriigi teabega. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku osaluseta. PPA menetlejal on tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku antavaid ütlusi. Rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku selgituste usaldusväärsuse hindamisele. Seejuures võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud selgituste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda sellest, kuidas isik käitus selgituste andmisel (näiteks tema reaktsioon PPA küsimustele, kehakeel, hääletoon, suhtlusmaneer, väljendusviis vms). Kaebaja ei vaidle ka ise selle vastu, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida.
Kaebaja vaidleb eelkõige vastu halduskohtu järeldusele, et temast lähtub põgenemisoht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajast lähtub põgenemisoht. Kaebaja saabus 12.05.2026 Eestisse ostetud võltsitud dokumentide alusel teise riiki edasiliikumise eesmärgil. Menetluses tuvastatud asjaoludest nähtub, et juba 14.05.2026 kavatses ta liikuda edasi Soome Vabariiki. Seega ei olnud Eesti kaebaja sihtriik, vaid üksnes vaheetapp tema edasisel liikumisel. Kaebaja selgitas, et ta on Eritrea kodanik, kuid tema valduses oli ka Etioopia pass, mille ta enda sõnul hävitas Poolas viibides. Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et kaebaja on varem kasutanud erinevaid dokumente ning raskendanud oma isiku ja liikumistee kontrollimist. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, kui kaebaja varjab enda tegelikku identiteeti olukorras, kus seda ei peaks tegema. Kaebaja ei avaldanud Eestisse saabumisel ega vahetult pärast kinnipidamist soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Toimiku materjalidest nähtub (dtl 21-22), et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 15.05.2026 ebaseadusliku viibimisega seotud menetluse käigus toimunud vestlusel, pärast seda, kui PPA ametnik oli talle selgitanud, et talle koostatakse lahkumisettekirjutus, tema suhtes taotletakse kohtult KPK-sse paigutamise luba ning teda võidakse Eestist välja saata. Kaebaja taotles rahvusvahelist kaitset alles pärast nende asjaolude teatavaks tegemist ja põhjendas seda sooviga vältida Eritreasse tagasisaatmist. Nimetatud menetluslik kronoloogia koos teiste asjas tuvastatud asjaoludega annavad alust järeldada põgenemisohu olemasolu.
4(5)
3-26-1479 Kaebaja väide, et ta ei kavatse põgeneda ning on valmis menetluses koostööd tegema, ei ole piisav põgenemisohu eitamiseks. Prognoosi tegemisel ei saa tugineda üksnes isiku väidetele. Arvesse tuleb võtta eespool kirjeldatud asjaolusid kogumis.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.