Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 18. juuni 2026, Tartu 3-26-1471 OÜ Liiwimaa Katusemeister kaebus Maksu-ja Tolliameti 29. aprilli 2026. a maksuotsuse nr 12.23/066203-10, 12.2-3/064196-11 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 26. mai 2026. a määrus Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ Liiwimaa Katusemeister, esindaja Margo Merilainen Kolmas isik – Pika tänava Poisid OÜ Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 26. mai 2026. a määrus osas, millega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Maksu- ja Tolliameti 29. aprilli 2026. a maksuotsuse nr 12.2-3/066203-10, 12.2-3/064196-11 täitmine.
2.Teha asjas uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 29. aprilli 2026. a maksuotsuse nr 12.2-3/066203-10, 12.2-3/064196-11, millega kohustati OÜ-d Liiwimaa Katusemeister tasuma maksusumma 237 672,22 eurot. Tegemist on ajavahemikku juuni 2021 kuni märts 2024 langevate erinevate maksustamisperioodide käibe- ja tulumaksuga.
2.OÜ Liiwimaa Katusemeister esitas 15. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse 29. aprilli 2026. a maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse maksuotsuse täitmise peatamiseks, s.h maksuotsuse sundtäitmise ja maksuvõla avalikustamise keelamiseks.
Kaebaja pidas kaebust perspektiivikaks. Maksumenetlus kestis kaua. Maksuotsuse täitmine ja maksuvõla avalikustamine toob kaebajale kaasa pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Kaebaja on tegutsev ettevõte ja tasub regulaarselt makse. Maksuotsuse täitmisel ja pangakonto arestimisel ei suudaks kaebaja täita lepingulisi kohustusi oma töötajate ja lepingupartnerite ees ning tasuda laenumakseid. Laenulepingu ülesütlemine põhjustab hüpoteegiga koormatud kinnisasja (Tartu linn, xxx tn 8) kahjuliku kiirmüügi. Maksuvõla avalikustamisel on tegevust halvav tagajärg, maksuvõlaga ettevõtetele keeldutakse kaupa maksetähtajaga (krediiti) müümast või teenust osutamast. Kaebaja peab läbirääkimisi mõnesaja tuhande euro suurusel arendusel ehitajana osalemiseks. See oleks avalikustatud maksuvõla korral raskendatud. Kaebaja teada on endine juhatuse liige J.L. andnud samale maksuvõlale Tartu Halduskohtu määruse 3-25-2453 alusel 157 680,68 euro suuruse tagatise.
3.Maksu- ja Tolliamet palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. MTA oli seisukohal, et puuduvad asjaolud, mis viitaksid kaebuse rahuldamise võimalusele. Üksnes väide, et maksuvõla sissenõudmine viib kaebaja raskesse majanduslikku olukorda, ei ole piisavaks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Kaebajal on võimalus taotleda maksuvõla ajatamist. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist ei saa pidada proportsionaalseks avaliku huvi kaitstuse tagamise seisukohalt. Kaebajale kuuluv kinnisasi (Tartu linn, Xxx tn 8) on koormatud nelja hüpoteegiga. Kaebajale kuulub sõidukeid, kuid need on väheväärtuslikud. Vastustaja jäi kohtuasjas 3-25-2453 avaldatud seisukoha juurde, et maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmine kaebajalt ei pruugi olla võimalik.
4.Tartu Halduskohus võttis 26. mai 2026. a määrusega rahuldas halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas MTA 29. aprilli 2026. a maksuotsuse nr 12.2-3/066203-10, 12.2-3/064196-11 täitmise. Erandina on vastustajal olenemata maksuotsuse täitmise peatamisest õigus seada maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 2 alusel hüpoteek kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Xxx tn 8, registriosa number 2921650. Halduskohtu põhjendused esialgse õiguskaitse osas olid järgmised.
4.1.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja esitas bilansi ja kasumiaruande majandusaasta 2025 ja käesoleva aasta esimese kolme kuu kohta. Sellest nähtub, et kaebaja bilansimaht oli 31. detsembri 2025. a seisuga 592 515 eurot ja 31. märtsi 2026. a seisuga 697 351 eurot. Maksuotsusega kaebajale pandud maksukohustus on vastavalt 40% ja 34% bilansimahust. Kaebaja kasumiaruandest nähtub, et kaebaja käive oli 2025. aastal keskmiselt 48 956 eurot kuus ja 2026. aasta esimese kolme kuu põhjal keskmiselt 19 774 eurot kuus. Vastustaja esitas andmed kaebaja deklareeritud käivete kohta käesoleva aasta esimesel neljal kuul, sel juhul on keskmine käive 17 392 eurot. Seega maksusumma kohene ühe maksena tasumine või kaebaja pangakontode arestimine avaldaks ebamõistlikku ja võimalik, et ka pöördumatut mõju kaebaja majandustegevusele. Käibe deklareerimine käesoleval aastal näitab, et kaebaja on tegutsev ettevõte. Avalikult kättesaadavatel andmetel kaebajal praeguse seisuga maksuvõlga ei ole. Ka vastustaja ei väida, et kaebaja jooksvad deklareeritud maksukohustused oleksid täitmata. On selge, et majandustegevus muutub võimatuks, kui äriühing suunab kogu oma tulu (käibe) maksuotsuse täitmiseks. On vähetõenäoline, et käive tekib ka järgmistel kuudel, kui äriühing oma jooksvaid kulutusi tasuda ei saa. Kaebajal on kasumiaruande põhjal kasum, mille suurus oli 2025. aastal keskmiselt 8055 eurot ühe kuu kohta ja on 2026. aastal keskmiselt 8031 eurot ühe kuu kohta. Samas kohtu teada kasumiaruanne ei kajasta laenu põhiosa tagasimakseid. See, et kaebajal on laenukohustusi, nähtub bilansist. On võimalik, et kaebajal oleks võimalik majandustegevust oluliselt häirimata kulutada igas kuus teatav summa maksuotsusega määratud kohustuse täitmiseks. Vastustaja seisukohta arvestades on vähe tõenäoline, et edulootusi on vastustaja soovitusel esitada taotlus maksuotsusega nõutava summa tasumise ajatamiseks.
4.2.Kaebuse eduväljavaated on vaid üks asjaolu, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada. Praegust vaidlust saab pidada mahukaks ja keerukaks. Kaebust ei saa pidada perspektiivituks sel määral, et see mõjutaks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
4.3.Vastustaja seisukoht oli, et kaebaja ei ole objektiivselt ehk oma majandusliku olukorra tõttu võimeline maksuotsuses nõutavat maksusummat tasuma. Sel juhul ei ohusta esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi, kuna maksusumma laekumine on vähetõenäoline olenemata sellest, kas kohus esialgset õiguskaitset kohaldab või mitte.
4.4.Halduskohus andis vastustajale võimaluse välja tuua, milliste maksuotsuse täitmist tagavate abinõude kohaldamine peaks vastustaja hinnangul tingimata vajalik olema. Vastustaja selliseid abinõusid välja ei toonud. Mõistlik on jätta vastustajale võimalus kaebajale kuuluva Xxx tn 8 kinnisasja hüpoteegiga koormamiseks. See ei takista kaebaja igapäevast majandustegevust. Ennatlik on pidada Xxx tn 8 kinnisasja tagatisena väärtusetuks, kuna kinnisasja juba koormavad hüpoteegid. Kui vastustajale jääb võimalus kinnisasja hüpoteegiga koormamiseks, siis on avalik huvi tagatud sel määral, nagu see on kohtuasja asjaoludel võimalik.
4.5.MKS § 128 lg 2 p 5 sätestab, et maksuotsuse täitmise peatamise korral ei ole lubatud maksuvõla sundtäitmine. MKS § 27 lg 2 alusel ei ole maksuotsuse täitmise peatamise korral lubatud ka maksuvõla suuruse ja tekkimise aja avalikustamine. Neid toiminguid ei ole vaja esialgse õiguskaitse korras eraldi keelata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.MTA esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada osas, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati ja peatati MTA maksuotsuse täitmine. MTA palub teha uus määrus, millega jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
5.1.Halduskohus on rajanud oma järeldused ebapiisavale ja sisuliselt eksitavale analüüsile, mille keskmes on näitajad, mis ei kajasta äriühingu tegelikku maksevõimet. Ennatlik ja oletuslik on siinkohal kohtu seisukoht, et ajatamise taotlemine on vastustaja vastuväidete tõttu „vähetõenäoline“. 5.2 Vastustaja peab halduskohtu eeldust, mille kohaselt maksusumma võimalik mittelaekumine vähendab avaliku huvi kaalu, ekslikuks ja ohtlikult kitsaks. Avalik huvi maksuküsimustes ei seisne üksnes konkreetse nõude realiseerimises, vaid maksusüsteemi usaldusväärsuses tervikuna, st selles, et maksud tasutakse õigeaegselt ja võrdselt.
5.3.Vastustaja ei pea põhjendatuks, et halduskohus peab võimalikuks lahenduseks kinnisasja koormamist hüpoteegiga MTA kasuks, samas tunnistades, et tal puudub igasugune kindel teadmine nii kõnealuse kinnisasja väärtuse kui ka sellel juba olemasolevate koormatiste tegeliku ulatuse kohta. Objekt on alles ehitusjärgus ja sellele on juba seatud eelisjärjekorras olevad hüpoteegid summas 525 000 eurot. Sellises olukorras järeldada, et tegemist on adekvaatse tagatisega, tähendab asendada tõendamine oletustega. Tagatis täidab oma funktsiooni üksnes siis, kui see on reaalselt realiseeritav ja piisav nõude katmiseks. Vastupidisel juhul on tegemist näilise kaitsega, mis eirab avalikku huvi.
5.4.Lisaks on halduskohus menetluslikult oluliselt eksinud, nihutades sisuliselt tõendamiskoormuse vastustajale.
5.5.Kokkuvõttes leiab vastustaja, et antud juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamine rajatud ebapiisavale faktilisele alusele, ebaõigele majanduslikule loogikale ja puudulikule huvide kaalumisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on HKMS § 249 lg 1 tulenevalt see, et vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas on peetud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikul viisil võimalik (RKHKm nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud lahendid).
8.Kaebaja on kahjuliku tagajärjena kaebuses märkinud, et maksuvõla sissenõudmise korral satuks kaebuse esitaja raskesse majanduslikku olukorda, mis toob kaasa tegevuse peatamise ja maksejõuetuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üksnes väide, et maksuvõla sissenõudmine viib kaebaja raskesse majanduslikku olukorda või võib selle tegevuse peatada, piisavaks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kaebuse rahuldamisel kuulub maksusumma kaebajale tagastamisele ning lisaks on kaebajal õigus sellisel juhul nõuda endale intressi maksmist vastavalt MKS §-dele 116-117. Seega on kaebajal võimalik saada maksuhaldurile maksusumma alusetu maksmise korral tagasi maksusumma koos intressidega. Kuigi asjas on esitatud 2025. a majandusaasta ning käesoleva aasta kolme esimese kuu bilanss ja kasumiaruanne, ei ole need piisvad tõendid, järeldamaks, et maksuvõla sissenõudmine tooks kaasa ettevõtte tegevuse seiskumise. Kui kaebajal puudub võimalus maksuotsusega määratud maksukohustuse koheseks täitmiseks, on tal õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kaebaja oleks nimetatud võimalust käesoleva ajani kasutanud ja seega ei saa nõustuda halduskohtuga, et vastustaja seisukohta arvestades on vähe tõenäoline, et maksuotsusega nõutava summa tasumine ajatatakse. Ka MTA ise on pidanud määruskaebuses halduskohtu sellekohast väidet põhjendamatuks. Kuna kaebaja ei ole kasutanud maksuvõla ajatamise võimalust, ei ole alust nõustuda, et maksuvõla avalikustamisest tulenevad tagajärjed, sealhulgas takistused avalikel riigihangetel osalemisel ning maksetähtajaga krediidi saamisel kaupade ja teenuste soetamiseks, kujutaksid endast pöördumatuid tagajärgi. Eelnevat arvestades ei saa ka järeldada, et määratud maksukohustuse täitmine seaks ohtu kaebaja majandustegevuse jätkumise või kahjustaks oluliselt tema majanduslikku olukorda. Arvestades, et tegemist on tegutseva äriühinguga, on põhjendatud eeldada, et maksukohustuse täitmine osamaksetena on võimalik ilma äriühingu tavapärast tegevust ebaproportsionaalselt mõjutamata. Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus maksuotsusega kaasnenud maksusumma tasumise kohustust selliseks pöördumatuks tagajärjeks, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist ja maksuotsuse täitmise peatamist.
9.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitatud asjaolu, et maksuvõlg on Tartu Halduskohtu 27. juuli 2025. a määruse 3-25-2453 alusel võimaliku vastutusotsusega 157 680,68 euro ulatuses tagatud, ei anna alust pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist käesolevas asjas põhjendatuks. Nimetatud määruse aluseks oli MTA taotlus, millega alustati OÜ Liiwimaa Katusemeister tehingute tegemise ajal juhatuse liikmeks olnud isiku suhtes vastutusotsuse koostamise suunatud maksumenetlusega, mille võimaliku tulemusena märgiti vastutusotsuse koostamine. Kuigi vastutusotsuse menetlus on seotud kaebaja tegevusega, ei saa halduskohtu määrusega vastutusotsuse menetluses juhatuse liikme kinnistutele Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikku hüpoteeki pidada käesolevas maksuotsuse vaidlustamise kohtumenetluses maksunõude osaliseks tagamiseks, kuna vastutusotsuse menetlus kujutab endast eraldiseisvat menetlust.
10.Esialgsel hinnangul ei pruugi OÜ Liiwimaa Katusemeister vara väärtus olla piisav tagamaks vaidlusaluse maksuotsusega määratud maksuvõla summat, kuid see ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul eksisteerib reaalne võimalus, et esialgse
õiguskaitse taotluse rahuldamise korral võib tekkida olukord, et maksunõue jääb kas üldse täitmata või muutub selle täitmine oluliselt keerulisemaks. Nimelt ei saa välistada, et kaebaja kasutab kohtumenetluse kestel talle tekkivat ajavaru viisil, mis kahjustab tema maksevõimet või raskendab nõude hilisemat sissenõudmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib seega asjaolu, et kaebaja võib muuta end kohtuvaidluse ajal teadlikult maksejõuetuks ning vältida seega lõppkokkuvõttes oma maksukohustuse täitmist. Seetõttu kaalub avalik huvi maksunõude täitmise tagamise vastu üles kaebaja huvi maksunõude täitmise peatamise vastu.
11.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, milles leitakse, et kui kaebaja ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimeline maksusummat tasuma, ei ohusta esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi, kuna maksusumma laekumine on vähetõenäoline olenemata sellest, kas kohus esialgset õiguskaitset kohaldab või mitte. Selle lähenemisega nõustumisel muutuks sisutuks kogu maksumenetlus ise, sest see oleks suunatud maksusumma nõudmisele, mille saamine oleks riigi vaatest tegelikult perspektiivitu. Lisaks võib maksuotsuse jätkuv kehtivus aidata saavutada seda, et riigil õnnestub saada maksukohustuslaselt vähemalt osa maksusummast. Kui aga kohtuvaidluse ajaks kohaldatakse esialgset õiguskaitset ning maksukohustuslane muudab end selle jooksul maksejõuetuks, siis jääb maksusumma tõenäoliselt üldse saamata. Avalikes huvides on vähemalt mingigi maksusumma saamine kohustatud isikult.
12.Käesolevas menetlusstaadiumis ei ole alust pidada kaebust küll ilmselgelt perspektiivituks, kuid samas ei ole alust pidada seda ka ilmselgelt perspektiivikaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib see, et veenvalt pole põhjendatud ega tõendatud pöördumatult kahjulike tagajärgede ohtu kaebajale ning teisalt on olemas arvestatav oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel osutub maksusumma sissenõudmine lõppkokkuvõttes võimatuks.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 26. mai 2026. a määruse osas, millega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Maksu- ja Tolliameti 29. aprilli 2026. a maksuotsuse nr 12.2-3/066203-10, 12.23/064196-11 täitmine. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.