(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
25.11.2024.a.
Tsiviilasja number
2-24-15476
Tsiviilasi
Bigbank AS hagi V. P. vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bigbank AS (10183757) Lepinguline esindaja: Aap Kulik Kostja:
Hagihind
27545,35 eurot
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt V. P.-lt hageja Bigbank AS-i kasuks krediidilepingust nr xxxx tulenev sissenõudekulu 10.- eurot, intress 580,71 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, viivis 627,96 eurot, tagastamata krediidisumma 9346,53 eurot. Välja mõista kostjalt V. P.-lt hageja Bigbank AS-i kasuks krediidilepingust nr xxxx tulenev intress 896,52 eurot, lepingu haldustasu 12,67 eurot, viivis 843,90 eurot, tagastamata krediidisumma 11 298,19 eurot. Välja mõista kostjalt V. P.-lt hageja Bigbank AS-i kasuks alates 15.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis krediidilepingu nr xxxx alusel 17,90% tagastamata krediidisummalt (9346,53 eurolt) aastas ja krediidilepingu nr xxxx alusel 19,90% tagastamata krediidisummalt (11 298,19 eurot) aastas. Jätta poolte menetluskulud kostja V. P. kanda ning välja mõista kostjalt V. P.-lt menetluskulud summas 1500.- eurot hageja Bigbank AS-i kasuks. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
1 (5)
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
Bigbank AS (hageja) ja V. P. (kostja) sõlmisid 08.09.2020 tarbijakrediidilepingu nr xxxx. Hageja andis kostjale üle 15 000.- eurot. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 17,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 19,94%. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 17,90% aastas. Viivise määr päevas on 0,0490% päeva kohta arvestatuna lähtuvalt tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. 05.09.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega pooled muutsid igakuist maksepäeva. Maksepäeva muutmisest tulenevalt muutusid lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 20,71%. 03.11.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 6 kuud. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma lepingu muutmise tasu 45.- eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 20,69%. Hageja ja kostja sõlmisid 26.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx. Hageja andis kostjale üle 12 030.- eurot. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 22,53%. Intressimäär on 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0,0553% päevas). Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 19,90% aastas. Viivise määr päevas on 0,0545% päeva kohta arvestatuna lähtuvalt tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. 05.09.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega pooled muutsid igakuist 2 (5)
maksepäeva. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu 30.- eurot. Maksepäeva muutmisest tulenevalt muutusid lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 23,06%. 03.11.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 6 kuud. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma lepingu muutmise tasu 45 eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 22,87%. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kuivõrd kostja lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma. Alates 08.09.2020 (s.o. lepingu nr xxxx sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 30.05.2024 on kostja teinud oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 13299,41 eurot, millest 7542,44 eurot arvestati intressi katteks, 5653,47 eurot krediidisumma katteks, 58,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 45 eurot lepingu muutmise tasu katteks. nr Alates 26.01.2022.a. (s.o. lepingu xxxx sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 30.05.2024 on kostja teinud oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 5449,12 eurot, millest 4584,81 eurot arvestati intressi katteks, 731,81 eurot krediidisumma katteks, 57,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 75 eurot lepingu muutmise tasu katteks. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu nr xxxx järgi tagastamata krediidisummaks 9346,53 eurot (krediidisumma 15 000 – tagastatud krediidisumma 5653,47 = 9346,53). Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 580,71 eurot. Kostja on jätnud hagejale tasumata 10 eurot kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist 30.05.2024 hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 9346,53 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 17,90% võlgnetavalt summalt aastas. 14.10.2024 seisuga tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 627,96 eurot ning alates 15.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.01.2024 kuni 27.05.2024 tasuma lepingu haldustasu 7,50 eurot. Võlgnevus summas 7,50 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu nr xxxx järgi tagastamata krediidisummaks 11298,19 eurot (krediidisumma 12 030,00 – tagastatud krediidisumma 731,81 = 11 298,19). Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 896,52 eurot. Kostja jättis vastavalt lepingus märgitud maksegraafikule tasumata 25.01.2024 intressi makse osaliselt 115,89 eurot, 26.02.2024 intressi makse 199,85 eurot, 25.03.2024 intressi makse 174,87 eurot, 25.04.2024 intressi makse 193,61 eurot, 27.05.2024 intressi makse 199,85 ning 2 päeva eest kuni lepingu ülesütlemiseni lisandunud intressi makse 12,45 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressi katteks ühtegi makset tasunud, tuleb kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 896,52 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist 30.05.2024 hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 11298,19 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 19,90% võlgnetavalt summalt aastas. 14.10.2024 seisuga tuleb lepingu ja seaduse 3 (5)
alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 843,90 eurot ning alates 15.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.01.2024 kuni 29.05.2024 tasuma lepingu haldustasu 12,67 eurot. Viru Maakohtu 16.10.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte toimetatud 17.10.2024. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 31.10.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on kostja sissetulekuid kontrollitud mh kostja arveldusarve väljavõtte alusel. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. 4 (5)
Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 1400.- eurot ning esindaja kulud summas 100.-, s.o kokku 1500.- eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.