Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja P M (e-post xxx) Kostja: K S (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K Su (S) vastu xxx AS-i ja K Su vahel 19.01.2024 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevas võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 31.07.2025 Harju Maakohtule hagi K Su (S, kostja) vastu võla nõudes ning 03.09.2025 täiendatud hagiavalduse.
2.Hagiavalduse ja täiendatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS 19.01.2024 krediidilepingu xxx, limiidiga 1650 eurot, intressimääraga 41,88% aastas (fikseerimata), krediidikulukuse määraga 51,78% aastas (fikseerimata). Krediidiandja tegi 19.01.2024 ülekande 1650 eurot. Lepingu tingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 17. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest vastavalt kliendilepingule. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 621,09 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 116,98 eurot, intressi katteks 482,06 eurot, teenustasude katteks 20 eurot ja viiviste katteks 2,05 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis täielikult teostamata tagasimaksed tähtajaga 18.11.2024, 17.12.2024 ja 17.01.2025. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt saatis 20.01.2025 krediidiandja võlgnikule lepingu ülesütlemise teatise, milles andis täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 09.02.2025. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingut ega teostanud tagasimakseid, siis ütles krediidiandja lepingu alates 10.02.2025 ühepoolselt üles ja loovutas nõude B2 Impact OÜ-le.
3.Hageja nõuab hagis põhivõlgnevust 1533,02 eurot, intressi 179,12 eurot, viivist 78,78 eurot, sissenõudekulusid peale lepingu loovutamist 35 eurot ja viivist lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 02.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja on täiendatud hagiavalduses märkinud, et kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on kostja põhiosa võlgnevus 1028,91 eurot ning põhiosale lisanduvad viivised 78,78 eurot. Kokku on alternatiivne nõue 1107,69 eurot ning hageja tasutud riigilõiv summas 315 eurot, milline ei sõltu ümberarvestusest.
5.Kohus andis 20.05.2026 kohtunõudega hagejale võimaluse nõude ümberarvestuse täpsustamiseks ja vajadusel täiendatud menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on kohtunõude 26.05.2026 kättetoimetamisportaali kaudu kätte saanud, kuid ei ole kohtunõudele vastanud.
6.Kohus toimetas hagidokumendid ja 11.09.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale kätte 21.10.2025 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast nõude ümberarvestust, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud.
8.Hageja on esitanud hagiavalduse 31.07.2025 ning täiendatud hagiavalduse 03.09.2025. Kuivõrd 03.09.2025 täiendatud hagiavaldus on kohtule nähtuvalt hagiavalduse terviktekst, lähtub kohus 03.09.2025 esitatud täiendatud hagiavaldusest.
2/7
9.Hageja nõude aluseks on xxx AS-i ja kostja vahel 19.01.2024 sõlmitud krediidileping xxx, limiidiga 1650 eurot, intressimääraga 41,88% aastas (fikseerimata), krediidikulukuse määraga 51,78% aastas (fikseerimata) (dtl 14, 85). Hageja nõuab hagis põhivõlgnevust 1533,02 eurot, intressi 179,12 eurot, viivist 78,78 eurot, sissenõudekulusid peale lepingu loovutamist 35 eurot ja viivist lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 02.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 84).
10.Hageja on esitanud faktiväite, et krediidiandja on nõude talle loovutanud. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude B2 Impact OÜ-le ning B2 Impact OÜ edastas kostjale 13.02.2025 nõudekirja, milles teavitas nõudeloovutusest (dtl 92-93). Kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kohtule ka kostjale saadetud laenulepingu ülesütlemise teate, milles krediidiandja teavitas, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded B2 Impact OÜ-le (dtl 53). Lisaks on hageja on esitanud kohtule ka kostjale saadetud nõudekirja, milles muuhulgas teavitas nõude omandamisest vastavalt hageja ja xxx AS-i vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule (dtl 54). Nõudeloovutuse lepingut hageja esitanud ei ole, kuid kohus peab esitatud tõendeid arvestades usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingute kohta käivad dokumendid.
11.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
12.Kohtule esitatud andmete põhjal lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Hageja on selgitanud, et krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee. Taotlust digiallkirjastada ei ole vaja. Lepingut ei allkirjastata ning leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada (dtl 91). Leping loetakse sõlmituks krediidiotsusest teatamisega (dtl 17, 86).
13.Kohus on tuvastanud, et 19.01.2024 kuupäevaga krediidikonto lepingu nr xxx põhitingimuste kohaselt oli krediidikonto limiit 1650 eurot, leping oli tähtajatu, intressimäär 41,88% aastas (fikseerimata) ning krediidikulukuse määr 51,78% aastas (fikseerimata) (dtl 14).
14.Menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostja kasutada krediiti. Hageja on kohtule esitanud konto väljavõtte, millelt nähtub 19.01.2024 makse kostjale 1650 eurot selgitusega „Creditea krediidikonto xxx“ (dtl 44). Hagi asjaolude kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 621,09 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 116,98 eurot, intressi katteks 482,06 eurot, 3/7
teenustasude katteks 20 eurot ja viiviste katteks 2,05 eurot (dtl 91). Hageja on esitanud ka nõudearvestuse (dtl 45-46), millelt nähtub, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 621,09 eurot. Seega järeldab kohus, et kostja on soovinud lepingu sõlmida, oli lepingu tingimustest teadlik, on laenu kätte saanud ja asunud krediiti kasutama, mis tähendab, et leping sõlmiti ja see oli kehtiv.
15.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 51,78% aastas (dtl 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%. VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
17.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb xxx AS ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt xxx AS-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Pensioniregister. Regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti esmalt aluseks krediiditaotluses kliendi poolt esitatud keskmise netosissetuleku andmed, mida võrreldi Pensioniregistrist nähtuva keskmise netosissetuleku suurusega. Pensioniregistri andmetest nähtuvalt oli tarbija keskmine netosissetulek 1368,22 eurot kuus. Kliendil ei tohi olla tema krediidivõimelisuse hindamise hetkel kehtivaid maksehäireid (sealhulgas maksuvõlga) ega tähtajaks täitmata kohustusi xxx AS-i ees. xxx AS tegi 18.01.2024 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Kostja esitas laenutaotluse läbi Altero.ee ehk läbi laenude võrdlemise lehe, kus klient saab enda jaoks valida kõige soodsama pakkumise ja siis esitada antud laenupakkuja juures taotluse. Taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 3700 eurot, majapidamiskulud 450 eurot, finantskohustused ja ülalpeetavad puudusid ning töökohana märgitud „ettevõtja“ (dtl 86-89). Hageja esitas tõenditena vastutustundliku laenamise selgitused (dtl 68-71).
18.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
18.1.Hageja selgituste kohaselt võeti kostja regulaarse netosissetuleku hindamisel esmalt aluseks krediiditaotluses esitatud andmed, mida võrreldi Pensioniregistrist nähtuva keskmise netosissetuleku suurusega. Taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 3700 eurot kuus, Pensioniregistri andmetest nähtuvalt aga 1368,22 eurot kuus. Kohtule esitatud vastutustundliku laenamise 4/7
selgitustes (hagiavalduse lisa 7) on viidatud Pensioniregistri päringule. Kohtu hinnangul on esitatud päring ebaselge, nimi viitab krediidiinfole ning kohtule ei ole selgitatud, milliste konkreetsete arvutuste tulemusel on netosissetulekuks leitud 1368,22 eurot kuus (dtl 69).
18.2.Hageja selgituste kohaselt ei tohi kliendil olla tema krediidivõimelisuse hindamise hetkel kehtivaid maksehäireid (sh maksuvõlga) ega tähtajaks täitmata kohustusi xxx AS-i ees. Kohtule on esitatud väljavõte 18.01.2024 päringust (dtl 69), mis viitab krediidiinfole. Selgitatud on, kuidas näitab väljavõte päringust ametlike teadaannete puudumist, kuid kohtule ei ole selgitatud, kuidas nähtub väljavõttest maksehäirete puudumine krediidivõimelisuse hindamise hetkel.
18.3.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.4.Kohtule nähtuvalt on esialgne krediidiandja lähtunud finantskohustuste ja majapidamiskulude osas laenutaotlusel esitatud andmetest ja on väidetavalt omandanud infot avalike andmebaaside vahendusel. Esialgne krediidiandja ei ole kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud, samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. Eelnimetatust tuleb järeldada, et krediidiandja ei ole kindlaks teinud kostja tegelikke igakuiseid finantskohustusi ja majapidamiskulusid ning neid krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.
18.5.Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti on ebaselge kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine enne lepingu sõlmimist.
18.6.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja tegelike sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel, mille andmed on vastuolus teistest allikatest pärinevate andmetega, kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
19.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
20.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke 5/7
jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
22.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
23.Kohus on 29.08.2025 kohtumääruses välja toonud ebaselgused ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele viitavad asjaolud. Ühtlasi andis kohus 29.08.2025 kohtumäärusega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus ning selgitas nõudeid ümberarvestusele (dtl 79-82).
24.Hageja on 03.09.2025 täiendatud hagiavalduses märkinud, et nähtuvalt hagiavaldusest on põhjendatud hageja nõue, sest kostja on võtnud laenu 1650 eurot ja isegi, kui lähtuda kohtu seisukohast teostada ümberarvestus, siis tuleb kostja poolt tagasimaksed summas 621,09 eurot lahutada kostjale kantud krediidilimiidist. Seega, juhul, kui kohus siiski leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid – on kostja põhiosa võlgnevus 1028,91 eurot ning põhiosale lisanduvad viivised 78,78 eurot. Kokku alternatiivne nõue 1107,69 + hageja tasutud riigilõiv summas 315,00 eurot, milline ei sõltu ümberarvestusest (dtl 95).
25.Kohus andis 20.05.2026 kohtunõudega hagejale võimaluse nõude ümberarvestuse täpsustamiseks ja vajadusel täiendatud menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus juhtis tähelepanu ebaselgustele krediidivõimelisuse hindamisel, juhtis tähelepanu, et hageja ei ole nõude ümberarvestusega esitanud seisukohta lepingu ülesütlemise kehtivuse osas ning palus täpsustada ka viivisearvestust (dtl 102-104). Hageja kohtunõudele ei vastanud ning ümberarvestust ei täpsustanud. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus 03.09.2025 hagiavalduse täiendusega esitatud nõude ümberarvestusest.
26.Hageja esitatud nõudearvestuse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 621,09 eurot, millest on põhiosa katteks arvestatud 116,98 eurot, intresside katteks 482,06 eurot, teenustasude katteks 20 eurot ja viivise katteks 2,05 eurot (dtl 45-46). Hageja selgituste kohaselt oli kostja võlgnevuses tagasimaksetega, mille maksetähtajad olid 18.11.2024, 17.12.2024 ning 17.01.2025. Kohtule on esitatud ka vastavad arved, mille kohaselt kuulus maksetähtajaga 17.01.2025 tasumisele kokku 210,89 eurot (dtl 50). Hageja ei ole esitanud koos nõude ümberarvestusega intressinõuet ning on arvestanud kõik kostja tehtud tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks. Seega sai kohtule nähtuvalt nõude ümberarvestuse korral lugeda enamtasutud intressi (482,06 eurot) arvelt tasutuks ka 18.11.2024, 17.12.2024 ja 17.01.2025 arved ehk kohtu hinnangul ei olnud kostja ülesütlemise hetkeks võlgnevuses kolme osamaksega ning lepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud.
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule esitatud nõuetekohast nõude ümberarvestust. Ebaselge on, kas nõude ümberarvestuse korral oli lepingu ülesütlemine kehtiv ning millised maksed on muutunud sissenõutavaks.
28.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 punktis 12.2 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja 6/7
hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
29.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka hoolimata 29.08.2025 kohtumäärusest ja 20.05.2026 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Seetõttu jätab kohus hagi kostja vastu rahuldamata.
30.Kohus ei pea selgitamiskohustuse raames selgitama pooltele tõendamiskoormust korduvalt, kui selgitus pidi olema poolte jaoks arusaadav (RKTKo 26.11.2012, 3-2-1-14112, p 12; RKTKo 10.10.2025, 2-22-3043, p 27). Käesoleval juhul on hagejal lepinguline esindaja ning tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Arvestades eelnimetatut ning seda, et kohus on 29.08.2025 ja 20.05.2026 ümberarvestuse nõudeid selgitanud, pidi hageja olema teadlik ümberarvestusele esitatavatest nõuetest.
31.Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.
32.Seega jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
36.Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega jääb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.