Välja mõista J Flt (J F) B2 Impact OÜ kasuks kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 477,36 eurot ja viivis 95,98 eurot.
5.Välja mõista J Flt (J F) B2 Impact OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:
5.1.10.06.2026 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.2. 10.07.2026 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.3. 10.08.2026 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.4. 10.09.2026 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.5. 10.10.2026 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.6. 10.11.2026 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.7. 10.12.2026 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.8. 10.01.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.9. 10.02.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.10. 10.03.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.11. 10.04.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.12. 10.05.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot;
5.13.10.06.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.14. 10.07.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.15. 10.08.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.16. 10.09.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.17. 10.10.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.18. 10.11.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.19. 10.12.2027 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.20. 10.01.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.21. 10.02.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.22. 10.03.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.23. 10.04.2028
2-25-21367
laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.24. 10.05.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot;
5.25.10.06.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.26. 10.07.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.27. 10.08.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.28. 10.09.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.29. 10.10.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.30. 10.11.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.31. 10.12.2028 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.32. 10.01.2029 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.33. 10.02.2029 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.34. 10.03.2029 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.35. 10.04.2029 laenu põhiosa makse 19,89 eurot; 5.36. 10.05.2029 laenu põhiosa makse 20,43 eurot. Välja mõista J Flt (J F) B2 Impact OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 5 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa tasumata maksetelt seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Jätta menetluskulud 52,60% ulatuses J F kanda ja 47,40 % ulatuses B2 Impact OÜ kanda. Välja mõista J Flt (J F) B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 184,10 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.09.12.2025 Viru Maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 2012,14 eurot, intress 280,43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 160,09 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis 45 eurot. Hageja palub kostjalt välja
2-25-21367
mõista menetluskulu (riigilõiv) summas 350 eurot ja hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. Hageja täpsustas kohtule esitatud 06.03.2026 menetlusdokumendis seoses puuduste kõrvaldamisega, et esialgne krediidiandja on loovutanud lepingust nr xxxx tulenevad nõuded kogusummas 2334, 48 eurot ulatuses hagejale; krediidilepingu ülesütlemise asjaolusid ja loobus sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest summas 45 eurot. Samuti selgitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist ning esitas täiendavaid tõendeid. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et esialgse krediidiandja poolt on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid esitas siiski ümberarvestuse ja laenumaksete tagasimakse graafiku. Hageja 06.03.2026 ümberarvestuse kohaselt võlgneb kostja laenu põhiosa 1193,94 eurot seisuga 10.04.2025, intresse perioodil 27.12.23-10.04.2025 72,42 eurot ning mis tuleb tagastada laenu perioodiga 60 kuud. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tulenevad hageja nõuded esialgse krediidiandjaBB Finance OÜ ja kostja vahel 15.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1015 eurot, mida kostja ei tagastanud. 02.05.2024 sõlmiti samade poolte vahel lisalaenu leping nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 510 eurot ning refinantseeriti laenulepingust nr xxxx tulenev laen 1015, kokku laen summas 1525 eurot. Ka seda lepingut kostja ei täitnud. 08.05.2024 sõlmiti esialgse krediidiandja ja kostja vahel uus lisalaenu leping nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 630 eurot ning refinantseeriti laenulepingust nr 2102472140 tulenev summa 1525 eurot ehk sõlmiti leping laenule summas 2155 eurot. Kuivõrd esialgne krediidiandja loovutas nr xxxx tulenevad nõuded 10.08.2025 hagejale, siis on hageja poolt esitatud kostja vastu nõuded nr xxxx alusel. BB Finance OÜ ja kostja vahel 15.02.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx sai kostja laenu 1015 eurot intressiga 46,28% aastas, krediidikulukuse määraga 51,99%, kogukuluga 2554,90 eurot. Sama lepingu alusel kohustus kostja tagastama laenu 58 kalendrikuu vältel igakuise osamaksena summas 44,05 eurot alates 15.05.2024 kuni 19.01.2029. Laen summas 1015 eurot kanti kostjale üle 15.02.2024 maksekorralduse alusel. BB Finance OÜ ja kostja vahel 02.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx sai kostja laenu 510 eurot, millele lisandus refinantseeritud laen 1015 eurot intressiga 42,72% aastas, krediidikulukuse määraga 51,99%, kogukuluga 3734,98 eurot. Sama lepingu alusel kohustus kostja tagastama laenu 60 kalendrikuu vältel igakuise osamaksena summas 62,25 eurot alates 10.06.2024 kuni 10.05.2029. Laen summas 510 eurot kanti kostjale üle 02.05.2024 maksekorralduse alusel. BB Finance OÜ ja kostja vahel 02.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 2102474888 sai kostja laenu 630 eurot 08.05.2024, millele lisandus refinantseeritud laen 1525 eurot ehk kokku 2155 eurot, mille kostja kohustus tagastama 60 kalendrikuu jooksul laenu kogukuluna 5242,13 eurot. Viimatinimetatud summa sisaldas laenu summas 2155 eurot, refinantseeritud laenu intressi 30, 53 eurot ja lisanduvat intressi summas 3056, 60 eurot (ehk 42, 32% aastas) krediidi kulukuse määraga 51, 99% aastas. Kostja kohustus summa 5242, 13 eurot tagastama perioodil 10.06.2024-10.05.2029 igakuise osamaksena summa 87, 37 eurot. Esialgne krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teate 24.07.2025 kostja epostile: xxxx, mille kohaselt ütleb esialgne krediidiandja lepingu nr xxxx üles alates 10.08.2025 põhjusel, et kostjal on võlgnevus 278, 54 eurot. Esialgne krediidiandja andis kostjale tasuda võlgnevus täiendava tähtaja jooksul ehk hiljemalt 09.08.2025. Kostja oli lepingu alusel võlgnevuses lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel 10.05.2025, 10.06.2025 ja 10.07.2025 osamaksete tasumisega, millede kohta edastas esialgne
2-25-21367
krediidiandja igakordselt võlgnevuse tasumise meeldetuletuse, kuid sellest hoolimata kostja ei tasunud võlgnevusi.
8.Kostja tagastas lepingu nr xxxx alusel 961,07 eurot. Kostja tagastatud summat 961, 07 eurot loeti tasuks maksegraafikujärgse põhiosa makse katteks 142, 86 eurot, intressi katteks 812, 60 eurot ja refinantseeritud laenu intressi katteks 5,61 eurot.
9.Nõuete loovutamise teade edastati 10.08.2025 kostja e-postile: xxxx. Kuivõrd kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis lõppes leping alates 10.08.2025 ülesütlemise tõttu ja sellest lepingust tulenevad nõuded muutusid täies mahus sissenõutavaks.
10.Seega on kostja võlgnevus hageja ees lepingu ülesütlemise seisuga ehk 10.08.2025 laenu põhiosas 2012,14 eurot, intressi osas 280, 43 eurot intressimääraga 42,32% aastas, kokku 2292,57 eurot põhjusel, et hageja loobus 06.03.2026 hagiavalduse täpsustuses sissenõudekulude hüvitamise nõudest summas 45 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu ka viiviste nõude lepingus kokku lepitud määraga 24% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summa 160, 09 eurot perioodil 11.08.2025 – 09.12.2025. Alates 10.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni nõuab hageja viivist seadusjärgses määras. Samuti on hageja esitanud viivisnõude TsMS § 367 alusel.
11.Hageja on selgitanud, et kostjaga sõlmitud lepingute nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx osas järgis esialgne krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. See tähendab, et esialgne krediidiandja on krediidianalüüsil järginud vastutustundliku lanemise põhimõtet lähtudes VÕS § 403 4 ja KAVS § 49, § 50 sätestatud nõuetest. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 laenu taotlusel esitatud andmete, avalikest andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõtte alusel. 06.03.2026 menetlusdokumendis hageja selgitas, et esialgne krediidiandja küsis enne lepingu sõlmimist kostjalt andmeid tema netosissetuleku ja kohustuste kohta ning kostja krediidivõimelisuse hindamine viidi läbi kostja pangakonto automatiseeritud analüüsi alusel. Esialgne krediidiandja kasutas kostja järgmiste laenulepingute nr xxxx, nr xxxx sõlmimisel esialgse lepingu nr xxxx sõlmimise eelselt saadud kostja konto väljavõtet.
12.Hageja selgitas 06.03.2026 menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus peaks leidma, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud ning tehtud maksed tuleb lugeda täielikult laenu põhiosa võlgnevuse katteks, ei välista see ülesütlemise kehtivust, kuivõrd ka sel juhul oli kostjal võlgnevus ning kostja oli rikkunud lepingut nr xxxx. Seisuga 08.05.2024 lepingu nr 2102474888 sõlmimise seisuga oli kostja saanud krediiti kokku 2155 eurot. Kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid summas 961,06 eurot, viimane tagasimakse tehti 10.04.2025, leping öeldi üles 10.08.2025. Kui tagasimaksed lugeda saadud laenu põhiosa katteks, siis on kostjal tasumata põhivõlg summas 1193, 94 eurot, mida palub hageja käsitleda alternatiivse nõudena VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamise korral ning määrata tagasimaksed alates 10.06.2024 kuni 10.05.2029. Lisaks avaldas hageja 06.03.2026 menetlusdokumendis, et tagasimaksete uue määramise korral hageja ka seadusjärgset intressi alates sissenõutavaks muutumisest põhivõlalt ehk 1193, 94 eurot ei nõua. Seega on avaldaja loobunud ka intressi nõudest kostja vastu. Kostja seisukoht
13.Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 15.04.2026 ning kostjale oli antud tähtaeg hagiavaldusele vastuse esitamiseks 05.05.2026.
2-25-21367
Kohtu põhjendused
14.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
15.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tulenevad hageja nõuded esialgse krediidiandjaesialgse võlausaldaja BB Finance OÜ ja kostja vahel 15.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1015 eurot, mida kostja ei tagastanud. 02.05.2024 sõlmitud lisalaenu leping nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 510 eurot ning refinantseeriti laenulepingust nr xxxx tulenev laen 1015, kokku summas 1525 eurot. Ka seda lepingut kostja ei täitnud. 08.05.2024 sõlmiti esialgse krediidiandja ja kostja vahel uus nn lisalaenu leping nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 630 eurot ning refinantseeriti laenulepingust nr xxxx tulenev summa 1525 eurot ehk sõlmiti leping laenule summas 2155 eurot. Kuivõrd esialgne krediidiandja loovutas nr xxxx tulenevad nõuded 10.08.2025 hagejale, siis on hageja poolt esitatud kostja vastu nõuded nr xxxx alusel.
16.Kohus tuvastas, et hageja on esitanud kostja vastu rahalised nõuded BB Finance OÜ ja kostja vahel 02.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 630 eurot 08.05.2024 ning millele lisandus refinantseeritud laen 1525 eurot ehk kokku 2155 eurot, mille kostja kohustus tagastama 60 kalendrikuu jooksul laenu kogukuluna 5242,13 eurot. Viimatinimetatud summa sisaldas laenu summas 2155 eurot, refinantseeritud laenu intressi 30, 53 eurot ja lisanduvat intressi summas 3056, 60 eurot (ehk 42, 32% aastas) krediidi kulukuse määraga 51, 99% aastas. Kostja kohustus summa 5242, 13 eurot tagastama perioodil 10.06.2024-10.05.2029 igakuise osamaksena summa 87, 37 eurot.
17.Seega on esialgne krediidiandja BB Finance OÜ. Hageja on esitanud kohtule tõendid, et nimetatud lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale ning seega on hageja õigesti esitanud hagi kostja vastu.
18.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
19.Lepingu nr xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 51,99 % ja kogukuluga 5242,13 eurot. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 17,36%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).
20.Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
21.Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressi kokkulepe. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).
22.Nähtuvalt asja materjalidest sõlmisid BB Finance OÜ kui esialgne krediidiandja ja kostja kokku kolm tarbijakrediidilepingut nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx, perioodil 15.02.2024 kuni 08.05.2024, millede alusel anti kostjale laenu kokku 2155 eurot kooskõlas otsuse
2-25-21367
põhjendava osa p. 16 ning kostja tagastas laenu osaliselt või täielikult perioodil 10.06.202410.04.2025 kogusummas 961,09 eurot.
23.Kohus asub seisukohale, et esialgne krediidiandja ei ole järginud lepingu nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. See tähendab, et esialgne krediidiandja ei ole kogunud iga lepingu sõlmimise eelselt asjakohaseid kostja maksevõimega seotud tõendeid ega ole neid hinnanud, et jõuda järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja seega võimeline täitma igast lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Hageja poolt esitatud teabest ja tõenditest tuleneb, et esialgne krediidiandja jättis kogutud tõenditest tegemata õiged järeldused kostja krediidivõimelisuse osas. Nimelt nähtus kogutud tõenditest, et kostjale ei laeku igakuiselt töötasu. Pidev igakuine sissetulek seisnes lastetoetuses summas 1070 eurot, mis vähenes 2024 aastal 870 euroni. Kostja sai 15.02.2024 xxxx OÜ-lt töötasu 2024 jaanuari eest vaid 899,97 eurot ja puhkusetasu perioodil 01.12.223-07.01.2024 summas 1007,11 eurot. Kohus leiab jätkuvalt, et kostja kontole laekunud T S (kostja ema) pensionit ei saa arvestada kostja sissetulekuna, mida omakorda hinnata kostja varalise seisundi suuruse tuvastamisel ja kasutada seda muuhulgas õigustusena kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel. Kostjal oli ülalpidamisel 3 alaealist last. Kostjal olid varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest rahalised kohustused täita (Multitude Bank Plc, Modena Estonia OÜ, Holm Bank AS, Inbank Finance AS, BIGBANK AS, ESTO AS; Bondora AS, Inbank AS, Swedbank AS ees) vähemalt 480 eurot kuus ja lisaks sõlmis ta perioodil 15.02.2024-08.05.2024 uusi tarbijakrediidilepinguid (Multitude Bank Plc). Eluasemekulud olid kostjal kuus ca 300 eurot kuus. Seega sai kostja sissetulekute osas arvestada vaid perioodiliselt laekuva lastetoetusega ning on seega ilmselge, et kostjale anti esialgse krediidiandja poolt laenu olukorras, kus kostja ei olnud krediidivõimeline.
24.Seega on antud lepingute puhul antud krediidivõimetule tarbijast eraisikule laenu. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Kohus sedastab, et hageja ei ole arvestanud tegelikult kostja olemasolevaid rahalisi kohustusi ja nende mõju esialgse krediidiandja poolt kostja sõlmitud lepingute täitmisele, ebapiisavaid sissetulekuid peamiselt lastetoetuste näol ega ka seda, kui palju faktiliselt kulub kostjal kolme alaealise ülalpeetava ülalpidamisele, viimaste ülalpidamiskulu on hageja poolt faktiliselt tuvastamata. Eluliselt ei ole usutav, et hageja poolt sedastatud lastega seotud kuluks on keskmiselt 28,29 eurot kuus. Hageja 06.03.2026 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et esialgne krediidiandja on arvestanud kolme ülalpeetava kuluks kokku kuus 137, 50 eurot. Ka see summa on ebamõistlikult väike kulu kolme ülalpeetava ülalpidamiseks. Esialgne krediidiandja oleks pidanud arvestama vähemalt elatise miinimummääraga võttes arvesse kostjale makstavat lastetoetust.
25.Eeltoodust johtuvalt ei ole esialgne krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingu puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Nagu kohus eelpool sedastas, on selles osas tõendamiskoormis hagejal. Kohus on selgitanud hagejale eeltoodut 12.02.2026 kohtumääruse põhjendava osa p. 5 ja 6.
26.Seega on kohus jõudnud käesolevas asjas järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus
2-25-21367
ei kogutud kostja maksevõime kohta kõiki asjakohased tõendeid ja teavet, osast kogutud teabest tehti ebaõigeid järeldusi ning seega ei viidud läbi krediidiandja poolt hoolsal viisil kostja krediidivõimelisuse kontrolli. Seega ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4). Järelikult ei ole esialgne krediidiandja olnud hoolas kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel ning seega on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjale laenu andes. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
27.Hageja väidete kohaselt sai kostja kokku krediiti 2155 eurot ning kostja oli võlgnevuses lepingu nr xxxx alusel kolme järjestikuse makse osas alates 10.05.2025 (summas 87,37 eurot); 10.06.2025 (summas 87,37 eurot) ja 10.07.2025 (summas 87,37 eurot) tagasimaksega. Kohus leiab, et tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ja hageja poolt esitatud ümberarvestusest ei olnud kostja viivituses ning seega hageja käitumine ei olnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja poolt lepingu nr xxxx ülesütlemine ei ole kehtiv.
28.VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oli kostjal kohustus tasuda igakuistel maksetähtpäevadel põhiosamakseid. Kuna kõrvalkohustused langesid ära ja lepingu nr xxxx ülesütlemine ei ole kehtiv, siis pidi kostja ümberarvestatud kohustusena kokkulepitud kuupäevaks tasuma võrdses suuruses põhiosamakseid (vt TlnRnKo 2-23-126544 p 26).
29.Hageja on kohtule esitanud lepingu nr xxxx alusel ümberarvestuse perioodi 27.12.2023 kuni 10.04.2025 osas, mille kohaselt võlgneb kostja põhinõudena 1193,94 eurot (2155961,06). Seega on põhjendatud lugeda tagasimaksed 961,06 eurot laenu põhiosa 2155 euro katteks ning seega on kostjal tasumata põhivõlg summas 1193, 94 eurot, mida palub hageja käsitleda alternatiivse nõudena VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamise korral ning määrata tagasimaksed alates 10.06.2024 kuni 10.05.2029 ehk lepingus kokkulepitud perioodi 60 kalendrikuu vältel.
30.Hageja on avaldanud oma 06.03.2026 menetlusdokumendis, et tagasimaksete uue määramise korral hageja seadusjärgset intressi alates sissenõutavaks muutumisest põhivõlalt ehk 1193, 94 eurot ei nõua. Seega on avaldaja loobunud ka intressi nõudest kostja vastu. Sellega seoses lõpetab kohus selle nõude osas menetluse hageja poolt nõudest loobumise tõttu TsMS §§ 4 lg 3, 428, 429 alusel. Nõudest loobumise tõttu ei kuulu hagejale nõudele vastavas osas riigilõiv tagastamisele (TsMS § 150 lg 3).
31.Hageja on avaldanud oma 06.03.2026 menetlusdokumendis, et loobub võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest summas 45 eurot. Sellega seoses kohus lõpetab selle nõude osas menetluse seoses hageja poolt nõudest loobumise tõttu TsMS § 4 lg 3, 428, 429 alusel. Nõudest loobumise tõttu ei kuulu hagejale nõudele vastavas osas riigilõiv tagastamisele (TsMS 150 lg 3).
32.Võttes arvesse, et leping nr 2102474888 sõlmiti 08.05.2024, siis tuleb määrata krediidilepingu põhitingimuste kohaselt laenusummale 1193,94 eurot tagasimaksed võrdsetes osamaksetena 60 kalendrikuuks so alates 10.06.2024 kuni 10.05.2029 (viimane põhiosa makse tasumise kuupäev). Kohus rahuldab kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga intressi nõude VÕS § 94 järgses määras.
33.Kuna antud juhul ei saa krediidilepingut lugeda kehtivalt üles öelduks, siis tõlgendab kohus hageja 06.03.2026 menetlusdokumendis väljendatud hageja tahet selliselt, et hageja on esitanud alternatiivse lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS
2-25-21367
§ 108 lg 1 alusel. Sel juhul on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks käesoleva otsuse tegemise kuupäevani sissenõutavaks muutunud laenu põhimaksed alates 11.06.2024 kuni 29.05.2026 ehk otsuse tegemise kuupäevani summas 477,36 (24 x 19,89) eurot. Kohus rahuldab selles osas hagi.
34.Kuivõrd kohus rahuldas sissenõutavaks muutunud põhivõla nõude, siis lahendab kohus hageja viivisnõude alates põhivõla sissenõutavaks muutumisest lepingus kokku lepitud määras ehk 24% aastas kuni hagiavalduse esitamiseni. Vastavalt hagiavalduse p. 2.4 nõuab hageja viivist põhinõudelt seadusjärgses viivisemääras. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 218- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
35.09.12.2025 kohtule esitatud hagis on hageja esitanud kostja vastu viivisnõude lepingujärgses määras ehk 24% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 160, 09 eurot. Võttes arvesse hageja poolt esitatud ümberarveestust, siis rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud viivisnõude perioodil 11.06.2024 kuni 29.05.2026 tasumisele kuulunud laenu põhiosamaksetelt summas 19,89 eurot kuus. Selle tulemusena rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude lepingujärgses määras kohtuotsuse tegemise seisuga summas 95,98 eurot.
36.Kohus tõlgendab hageja 06.03.2026 menetlusdokumenti ja sellele lisatud tagasimakse graafikut selliselt, et hageja on esitanud kohtule taotluse TsMS § 369 alusel ja soovib seega, et kohus määrab kindlaks tulevikus tasumisele kuuluvad osamaksed, sealhulgas tasumata jätmisel viivise seadusjärgses määras. Kuivõrd kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja laenulepingu ülesütlemise tühisuse ning hageja esitas ümberarvestuse, määrab kohus esialgselt laenu andmise tingimused so laenu põhiosa 36 osamakset alates 10.06.2026 kuni 10.05.2029 kogusummas 716,58 eurot.
37.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtulahendi tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude 477,36 eurot ja viivisnõude 95,98 eurot. Samuti määrab kohus kindlaks ülejäänud põhinõudest (716,58 eurot) tulevikus tasumisele kuuluvad laenu põhiosa osamaksed alates kohtulahendi tegemisest ja viivise seadusjärgses määras iga tulevikus tasumisele kuuluva laenu osamakse mittetähtaegse tasumise korral. Arvestades rahuldatud hageja nõudeid (hagihind 2452,66 eurot), rahuldab kohus hagi ca 52,60 % ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 52,60 % ulatuses kostja kanda ja 47,4 % ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
39.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt.
40.Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt välja mõistmisele võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega so summas 184,10 eurot. Muud menetluskulud hagejal puuduvad.
41.Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise menetluskulu hüvitiselt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113