Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

1(3)

2-20-11053 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldajad esitasid 30.07.2020 Viru Maakohtule avalduse Narva linn, Kerese tn 19 korteriühistu 31.05.2020 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 30.09.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11053 peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-20-11256 menetluse lõppemiseni (kohtulahendi jõustumiseni). 09.03.2026 määrusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse. Kohus tegi osapooltele ettepaneku lahendada asja kompromissiga. Avaldajad esitasid 01.07.2026 kohtule allkirjastatud kompromissi. Puudutatud isik esitas 22.07.2026 kohtule oma poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissi, mille pakkusid avaldajad, kuid muudetud tingimustega menetluskulude tasumise korras. Avaldajate allkirjastatud kompromissis on 6 punkti. Punktid 2 ja 3 näevad ette, et: „2. Korteriühistu kohustub hüvitama Avaldajatele nende menetlus- ja õigusabikulud kokku 1000 (üks tuhat) eurot. 3. Punktis 2 nimetatud summa tasutakse Avaldajate lepingulise esindaja poolt teatatud pangakontole 10 kalendripäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.“ Puudutatud isiku poolt allkirjastatud kompromissis on 5 punkti. Punkt 2 on sõnastatud järgmiselt: „Korteriühistu kohustub hüvitama Avaldajatele nende õigusabikulud kokku 1000 (üks tuhat) eurot kahes osas: esimene makse hiljemalt 05.08.2026.a. summas 500 eurot ja teine makse hiljemalt 05.09.2026.a. summas 500 eurot. Nimetatud summa tasutakse R K pangakontole nr XXX.“ Kohus 29.07.2026 kohtunõudes selgitas osapooltele, et kuna menetlusosaliste esitatud kompromissi tingimused ei ole identsed, puudub kohtul võimalus kompromissi kinnitada. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku saavutada kokkulepe kompromissi tingimustes ning esitada kohtule ühine kompromiss või teavitada kohut, et kompromiss sõlmitakse kas avaldajate või puudutatud isiku allkirjastatud tingimustel. Avalajad esitasid 29.07.2026 kohtule vastuse, milles paluvad kohut kinnitada poolte vahel viimase kompromissi. Kohus järeldab, et avaldajad on nõus puudutatud isiku poolt pakutud menetluskulude tasumise viisi ja korraga ning soovivad kompromissi kinnitada puudutatud isiku pakutud tingimustel. Pooled paluvad kohtul kinnitada käesolev kompromiss TsMS § 430 alusel ning lõpetada tsiviilasja nr 2-20-11053 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Pooled kinnitavad, et 2(3)

2-20-11053 kompromiss on sõlmitud vabatahtlikult, nad mõistavad selle õiguslikke tagajärgi, sealhulgas TsMS § 432 kohaseid menetluse lõpetamise tagajärgi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusosaliste avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Menetlusosalised sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on kindlustusandja ja korteri omanik. Kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Lähtuvalt TsMS § 430 lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissiga määrasid osapooled menetluskulude hüvitamise kohustuse ja selle suuruse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. Tamara Šabarova kohtunik

/Digitaalselt allkirjastatud/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.