Tartu Maakohtu registriosakonna 20. juuli 2026 määrus nr Ü 40018021 / 18
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXX korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja / avaldaja: korteriühistu (rg-kood XXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud teade 10. juuli 2026 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta.
2.Jätta asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele lisatud 28. juuni ja 10. juuli 2026 üldkoosolekute protokollid ning Tartu Maakohtu registriosakonna 20. juuli 2026 määrus nr Ü 40018021 / 18.
3.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 20. juuli 2026 määrus nr Ü 40018021 / 18 osas, milles kandeavaldus jäeti rahuldamata ka juhatuse liikmete registrist kustutamist puudutavas osas. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 20. juuli 2026 määrus nr Ü 40018021 / 18 ülejäänud osas muutmata.
Edasikaebamise kord Avaldajal on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 lg 1 esimene lause, § 696 lg-d 3, 4). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.XXX korteriühistu (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale 15. juulil 2026 kandeavalduse, milles palus kanda registrikaardile uue juhatuse liikme ning kustutada registrikaardilt kaks senist juhatuse liiget, lisaks sisestada informatiivsed andmed kahe juhatuse liikme kohta. Kandeavaldusele olid lisatud 28. juuni ja 10. juuli 2026 üldkoosolekute protokollid koos osalejate nimekirjade ja volikirjadega.
2.Registriosakonna kohtunikuabi jättis 20. juuli 2026 määrusega kandeavalduse rahuldamata. Esmakordne üldkoosolek toimus 28. juunil 2026 ja uus üldkoosolek (ka korduskoosolek) 10. juulil 2026. Avaldaja põhikirja p 6.6 kohaselt teavitatakse liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 14 päeva ette. Sama kehtib korduskoosoleku kohta. Seega toimus korduskoosolek enne põhikirjas sätestatud etteteatamistähtaega. Korduskoosolekul ei osalenud kõik avaldaja liikmed. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohtunikuabi jättis kandeavalduse eeltoodu ja äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 alusel rahuldamata.
3.Avaldaja esitas 28. juulil 2026 määruskaebuse, milles palub 20. juuli 2026 määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada kandeavaldus ja kanda avaldaja juhatuse liikmetena registrisse Igor Klevetov, Ilja Kemov ja Stanislav Donskihh. Avaldaja ei nõustu, et korduskoosoleku kokkukutsumisel tuli järgida põhikirja p-s 6.6 sätestatud etteteatamistähtaega. KrtS § 20 lg 1 alusel kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) üldkoosolekut puudutavaid sätteid. MTÜS § 21 lg 1 võimaldab põhikirjas sätestada korra, kuidas kutsuda kokku uus üldkoosolek juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv liikmeid. Põhikirja p 6.9 näebki ette eriregulatsiooni – koosolek tuleb uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Põhikirja p 6.6 tuleb tõlgendada koos p-ga 6.9. Kui kohaldada p-s 6.6 sätestatud 14-päevast etteteatamistähtaega automaatselt olukorras, mida reguleerib p 6.9, võib p-s 6.9 sätestatud kolme nädala pikkuse tähtaja järgimine olla raskendatud. Põhikirja sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et kõikidel sätetel oleks praktiline ja mõistlik tähendus. Uue üldkoosoleku teade pandi välja 1. juulil 2026. Liikmetel oli võimalik 10. juuli 2026 koosolekust teada saada ja sellel osaleda. Korduskoosolekul osales 25 liiget või nende esindajat, kõik kohal olnud toetasid juhatuse liikmete valimist. Registripidaja ületas formaalse kontrolli piire. Praeguses asjas ei olnud tegemist ilmse ja vaieldamatu rikkumisega, vaid põhikirja p-de 6.6 ja 6.9 tõlgendamise küsimusega, mille lahendamine eeldab sisulist vaidlust ega kuulu registrimenetluse formaalse kontrolli raamesse. Esitatud dokumentidest nähtus üldkoosoleku toimumine, otsuse vastuvõtmine, juhatuse liikmete valimine, hääletamistulemused. Puudus alus keelduda kande tegemisest.
4.Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel Tartu Maakohtu kohtunikule, kes jättis määruskaebuse samuti rahuldamata ning edastas selle 14. oktoobril 2026 TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus tühistab registriosakonna kohtunikuabi määruse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu osas, milles kandeavaldus jäeti rahuldamata ka juhatuse liikmete registrist kustutamist puudutavas osas, ning saadab selles osas asja uueks lahendamiseks registriosakonnale (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 659). Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Asja materjalide juurde tuleb võtta määruskaebusele lisatud teade 10. juuli 2026 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (dtl 99). Vastu võtmata tuleb jätta määruskaebusele lisatud 28. juuni ja 10. juuli 2026 üldkoosolekute protokollid (dtl 100–103) ning registriosakonna kohtunikuabi 20. juuli 2026 määrus (dtl 104–105). TsMS § 339 lg-st 2 tulenevalt lisatakse menetlusdokumendile selles viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Puudub vajadus esitada ja võtta asja juurde dokumente, mis on varem samas asjas esitatud, või lahendit, mille kohus on ise samas asjas teinud. Üldkoosolekute protokollid olid lisatud juba kandeavaldusele ning 20. juuli 2026 määrus on praeguses asjas tehtud lahend.
7.Avaldaja palus kandeavalduses (dtl 63) mh kanda registrikaardile uue juhatuse liikmena Igor Klevetovi ja lisaks sisestada informatiivsed andmed juhatuse liikmete Ilja Kemovi ja Stanislav Donskihhi kohta. Kandeavaldusele lisatud 10. juuli 2026 korduskoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati valida avaldaja juhatuse liikmeteks Igor Klevetov, Ilja Kemov ja Stanislav Donskihh, sealjuures on kaks viimast juba varem kantud registrisse avaldaja juhatuse liikmetena. Kohtunikuabi jättis kandeavalduse rahuldamata, leides, et rikuti 10. juuli 2026 korduskoosoleku kokkukutsumise nõudeid. Avaldaja vaidleb määruskaebuses sellele seisukohale vastu, lisaks leiab, et kohtunikuabi ületas registrimenetluses lubatud kontrolli piire, ning palub kanda juhatuse liikmed registrisse. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud seisukohad ei ole põhjendatud ega anna selles osas alust registriosakonna kohtunikuabi määrust muuta või tühistada.
7.1.ÄRS § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Sellest sättest tulenevalt on registripidaja pädev kontrollima seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ning avalduse ja sellele lisatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Ühingu organi otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima lisaks nõutavate dokumentide olemasolule ka seda, kas otsuse vastuvõtmine on selle organi pädevuses ja kas on järgitud otsuse vastuvõtmise protseduurilist korda, sh kas on täidetud kvooruminõue, samuti seda, kas otsuses on märgitud kõik seaduses nõutud andmed (vt RKTKm 11. detsember 2024, 2-24-6208/7, p 9). Kohtunikuabi peab kontrollima, kas registrikande aluseks olevad dokumendid on kooskõlas seadusega, ja seda olenemata asjaolust, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte (RKTKm 26. aprill 2023, 2-22-12198/9, p 10). Eeltoodut arvestades ei ületanud kohtunikuabi kontrolli piire.
7.2.KrtS § 23 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosolek on KrtS § 20 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. KrtS § 23 lg 2 järgi saadetakse uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Avaldaja põhikirja p 6.9 esimene lause näeb ette, et kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga
hiljemalt kolme nädala jooksul. Ringkonnakohus märgib, et tähtaeg, mille jooksul tuleb koosolek kokku kutsuda, ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks; koosolek ise võib toimuda ajaliselt hiljem (vt nt ka RKTKo 8. aprill 2008, 3-2-1-22-08, p 15). Seadusest ei tulene, et põhikirjaga võiks reguleerida uue üldkoosoleku kokkukutsumise aega seaduses sätestatust erinevalt. Muu hulgas ei näe KrtS § 20 lg 1 ette, et kohalduks MTÜS § 21 lg 1, mille teise lause järgi võib põhikirjas sätestada, millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Osas, milles põhikirja p 6.9 esimesest lausest tulenev uue üldkoosoleku kokkukutsumise tähtaeg on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel KrtS § 23 lg-s 2 sätestatud tähtajast. KrtS § 20 lg 1 teise lause alusel kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule mh MTÜS § 20, mille 5. lõike kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Avaldaja põhikirja p 6.6 esimese lause kohaselt teavitatakse liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 14 päeva ette. Seadus ega avaldaja põhikiri ei sätesta erinevaid tähtaegu esmakordsest ja uuest koosolekust etteteatamisele. Seega tuleb ka korduskoosolekust teatada ette vähemalt 14 päeva. Esimene, otsustusvõimetuks osutunud üldkoosolek toimus 28. juunil 2026 (dtl 65), seega tuli uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saata KrtS § 23 lg 2 kohaselt mitte varem kui kahe päeva pärast arvates 28. juunist 2026 ning sealjuures tuli koosolekust vastavalt põhikirja p 6.6 esimesele lausele teatada ette vähemalt 14 päeva. Korduskoosoleku teade avaldati küll lubatud ajal 1. juulil 2026 (dtl 99), kuid korduskoosolek toimus juba 10. juulil 2026, seega ei järgitud 14-päevast etteteatamistähtaega ning rikuti oluliselt korduskoosoleku kokkukutsumise nõudeid.
7.3.KrtS § 29 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kuna 10. juuli 2026 korduskoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise nõudeid ning protokollist ja selle lahutamatuks lisaks olevast osalejate nimekirjast (dtl 76–87) nähtuvalt ei osalenud või olnud esindatud kõik korteriomanikud, ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning sellel koosolekul tehtud otsused on tühised. Avaldaja ei ole esitanud andmeid, millest nähtuks, et korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, oleksid otsused heaks kiitnud.
8.Avaldaja palus kandeavalduses ka kustutada registrikaardilt juhatuse liikmed Irina Vengerveldi ja Nonna Telina. Kohtunikuabi ei põhjendanud, miks ta jättis kandeavalduse selles osas samuti rahuldamata; Irina Vengerveld ja Nonna Telina on jätkuvalt kantud juhatuse liikmetena avaldaja registrikaardile. Kohtunikuabi põhjendused puudutasid vaid 10. juuli 2026 korduskoosolekut, kuid koosoleku protokollist ei ilmne, et koosolekul oleks vastu võetud otsuseid, mis annaksid alust taotleda juhatuse liikmete registrikaardilt kustutamist. Seega ei hõlma põhjendused kandeavalduse rahuldamata jätmist juhatuse liikmete kustutamise osas. TsMS § 596 lg 4 kohane kandemäärus peab olema põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8). Kuigi avaldaja ei esita määruskaebuses eraldi taotlusi, etteheiteid ega selgitusi seoses juhatuse liikmete registrikaardilt kustutamata jätmisega, palub ta tühistada registriosakonna kohtunikuabi määruse tervikuna ja rahuldada kandeavalduse. TsMS § 656 lg 1 p 5 näeb ette, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks
arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse TsMS § 659 alusel apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS-i 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus registriosakonna kohtunikuabi määruse osas, milles kandeavaldus jäeti rahuldamata ka juhatuse liikmete registrikaardilt kustutamise osas, ning saadab asja selles osas uueks lahendamiseks registriosakonnale. Kuna kohtunikuabi ei ole juhatuse liikmete kustutamise küsimust mingiski ulatuses käsitlenud, ei ole ringkonnakohtul võimalik ise puudust kõrvaldada. Kui kohtunikuabi leiab, et kandeavaldust ei saa ka juhatuse liikmete kustutamise osas rahuldada, tuleb teha selle kohta põhjendatud määrus. Vajadusel tuleb eelnevalt anda tähtaeg kõrvaldatavate puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 596 lg 2).
9.Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel alama astme kohus (TsMS § 173 lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.