2.Mõista M.B-lt Coop Pank AS kasuks välja 18. oktoobril 2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L558282 tulenev põhivõlgnevus 7828 eurot 67 senti, intress 143 eurot 99 senti, käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (7828 eurot 67 senti) 1309 eurot 48 senti ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (7828 eurot 67 senti) alates 22. juulist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Mõista kostjalt M.B-lt hageja Coop Pank AS kasuks menetluskulud 700 eurot.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229
AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Coop Pank AS (hageja) esitas 16. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse M.B (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 8046 eurot 9 senti (põhivõlg 7828 eurot 67 senti, intress 143 eurot 99 senti ja viivis 73 eurot 43 senti) ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja nõuete aluseks on hageja ja kostja vahel 18. oktoobril 2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L558282, mille alusel kostja sai krediiti summas 10 000 eurot intressiga 19,9% aastas, krediidi kulukuse määr 24%. Kostja on krediiti tagastanud summas 2405 eurot 46 senti. Kostja jäi viivitusse 10. juuli 2024. a, 10. augusti 2024. a, 10. septembri 2024. a, 10. oktoobri 2024. a ja 10. novembri 2024. a osamaksete tasumisega, mistõttu saatis hageja kostjale 27. novembril 2024 teate, milles hoiatas, et ütleb lepingu üles kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt
18.detsembriks 2024. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning hageja ütles 19. detsembril 2024 lepingu üles. Hageja esitas nõude kostja vastu kohaldades VÕS § 403 4 lg-t 7. Hageja on teostanud nõude ümberarvestuse, milles on arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja lepingust tulenevate tagasimaksete uuesti määramise.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1).
4.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud 1. märtsil 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud.
5.Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Leping nr L558282 sõlmiti 18. oktoobril 2023 ning selle sõlmimise ajal kehtis Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72%. Kuivõrd lepingu nr L558282 krediidi kulukuse määr oli 24%, siis ei ületanud selle lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.
6.Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on võlgnikul kohustus võlausaldajatele tagastada laenu põhiosa ning tasuda võlausaldajatele laenult VÕS § 94 sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid ei pea võlgnik võlausaldajale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral maksma. Sellisel juhul saab lugeda kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega tuleb krediidiandjal tarbija juba makstud muude tasude ja enamtasutud intressi võrra vähendada krediidi tagasimakseid. Kui lepingujärgse intressi ja muude tasude kokkulepped on tühised, peab krediidiandja tarbija enamtasutud intressi ja muud tasud tarbijale tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Seadus võimaldab krediidiandjal nimetatud summade tagastamise asemel vähendada krediidi tagasimakseid, mis sisuliselt tähendab, et krediidiandja tasaarvestab tarbijale võlgnetavad summad tarbija poolt võlgnetava krediidi põhiosaga. Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele (Kõve, V. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. § VÕS § 4034, p 3.3. a) aa)).
7.Kohus kontrollis, arvestades hagiavalduses nimetatud summade tasumist ning kõrvutades need laenulepingu maksegraafikuga, et juhul kui lugeda kõik graafikujärgsed maksed tehtud põhinõude katteks ning võttes arvesse kostja poolt tehtud tagasimakse summasid, oleks kostja hagiavalduses mainitud perioodiks ja ülesütlemise hetkeks võlgnevuses vähemalt kolme kuu järjestiku maksega (kostja poolt tehtud tagasimaksed summas 2405 eurot 46 senti kataks
graafikujärgseid makseid tervikuna kuni 10. juuni 2024. a makseni ning osaliselt kataks 10. juuli 2024. a makset), seega oli hageja lepingu ülesütlemine põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise kooskõlas TsMS § 367 kohtuotsuse tegemise seisuga. Kuigi kohus peaks hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis praegusel juhul nõuab hageja üksnes VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi ja seadusjärgses määras viivist. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas ta kontrollis kostja maksevõimelisust enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist. Ka siis, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, saaks hageja ikkagi nõuda põhivõlgnevust, VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi ja seadusjärgset viivist. Hageja on teostanud nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 järgi ega nõua lepingujärgseid tasusid ega intressi lepingujärgses määras. Eelneva tõttu ei käsitle kohus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
8.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 700 eurot väljamõistmist kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 700 eurot menetluskuludena põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 174 lg 1). Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 700 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.