Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi Xi (X) vastu ESTO AS-i ja Xi vahel 18.11.2024 sõlmitud krediidilepingust nr 53021946404 ja 24.09.2024 sõlmitud väikelaenulepingust nr 519925604603 tulenevas võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi (X, kostja) vastu. 31.10.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.
2.Hageja esitas 06.11.2025 hagiavalduse ning 27.05.2026 täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 18.11.2024 arvelduskrediidi lepingu nr 53021946404 krediidilimiidiga 2300 eurot ning 24.09.2024 väikelaenulepingu nr 519925604603.
3.Krediidikonto lepingus nr 53021946404 lepiti kokku intressimääras 40,6% aastas ehk 0,11% päevas. Lepingu krediidikulukuse määr on 49,91% ning krediidi kogukulu moodustab 3080,23 eurot. Kostja on võtnud kasutusse krediidisumma 1000 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud kokku 36,57 eurot, millest võlausaldaja arvestas tasutuks põhiosa 16,67 eurot, kiire väljamakse tasu 19,90 eurot. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse maksega: 15.01.2025, 15.02.2025 ja 15.03.2025. Kostjat hoiatati 01.04.2025 saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, s.o 15.04.2025 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul lepingut ei täitnud ning võlgnevust ei tasunud, mistõttu oli alates 16.04.2025 ühepoolselt leping ülesöeldud. Hageja edastas kostjale 02.05.2025 teate, milles teavitas kostjat tema ja ESTO AS-i lepingust tulenevate nõuete loovutamisest B2 Impact OÜ-le.
4.Väikelaenulepingu nr 519925604603 alusel on kostja saanud krediiti 600 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 17,50% aastas, krediidi kogukuluga 673,57 eurot ning krediidi kulukuse määraks kujunes 49,50% aastas. Kostja on lepingu katteks teostanud perioodil 17.10.2024 kuni 10.12.2024 tagasimakseid kokku 336,78 eurot, millest krediidiandja arvestas tasutuks vastavalt lepingus kokkulepitu alusel põhiosa 289,25 eurot, intressi 35,83 eurot, haldustasu 11,70 eurot. Kostjat hoiatati 01.04.2025 saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, s.o 15.04.2025 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul lepingut ei täitnud ning võlgnevust ei tasunud, mistõttu oli alates 16.04.2025 ühepoolselt leping ülesöeldud. Hageja edastas kostjale 02.05.2025 teate, milles teavitas kostjat tema ja ESTO AS-i lepingust tulenevate nõuete loovutamisest B2 Impact OÜ-le.
5.Hageja nõuab hagis lepingu 53021946404 sissenõutavaks muutunud põhiosa 983,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 96,56 eurot ning lepingu 519925604603 sissenõutavaks muutunud põhiosa 310,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 30,51 eurot.
6.Kohus on 26.05.2026 kohtunõudega andnud hagejale võimaluse oma nõuet tõendada ja täpsustada ning esitada nõude ümberarvestus. Hageja on 27.05.2026 esitanud täiendatud hagiavalduse, kuid ümberarvestust ei esitanud.
7.Kohus toimetas hagiavalduse ja 12.11.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale kätte 18.11.2025, saates dokumendid 12.11.2025 kostja poolt kinnitatud e-posti aadressile. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud nõuete ümberarvestust, 2/9
mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses on krediidi ja laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud.
9.Kuivõrd hageja on esitanud 27.05.2026 täiendatud hagiavalduse, mille puhul on tegemist hagiavalduse terviktekstiga, lähtub kohus 27.05.2026 hagiavaldusest. Lähtuvalt 27.05.2026 täiendatud hagiavaldusest on tsiviilasja hind 1421,15 eurot. Krediidileping nr 53021946404
10.Hageja nõude aluseks on ESTO AS ja kostja vahel 18.11.2024 sõlmitud krediidileping nr 53021946404 (dtl 63, 150), millest tulenevalt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud põhiosa 983,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 96,56 (dtl 148).
11.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
12.Käesoleval juhul on kostja lepingu ja lepingudokumendid allkirjastanud (dtl 54). Seega on tuvastatav kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks. Kuigi kohtule esitanud lepingul puudub krediidandja allkiri, on ESTO AS täitnud lepingu järgse põhikohustuse ja hageja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on ESTO AS kostjale üle kandnud 1000 eurot (dtl 70). Lepingu number 53021946404 ühtib maksekorraldusele märgitud lepingu numbriga. Seega loeb kohus, et leping oli sõlmitud.
13.Hagi asjaolude kohaselt on kostja tagasimakseid teostanud kokku 36,57 eurot, millest võlausaldaja arvestas tasutuks põhiosa 16,67 eurot, kiire väljamakse tasu 19,90 eurot (dtl 151). Kohus on hagile lisatud laekumiste arvestuselt tuvastanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 36,57 eurot, millest 16,67 eurot on arvestatud põhiosa katteks ning 19,90 eurot kiire väljamakse tasu katteks (dtl 71-72).
14.Hageja on esitanud faktiväite, et hageja edastas kostjale 02.05.2025 teate, milles teavitas kostjat tema ja ESTO AS-i lepingust tulenevate nõuete loovutamisest B2 Impact OÜ-le (dtl 153). Kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kohtule ka kostjale saadetud nõudekirja, milles muuhulgas teavitas nõude loovutamisest (dtl 110-114). Nõudeloovutuse lepingut hageja esitanud ei ole, kuid kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
15.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 49,91% aastas (dtl 63, 151). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,65%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,65% = 49,95%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 3/9
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
17.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Hageja selgituste kohaselt kontrollis krediidiandja kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kliendi esitatud info kohaselt oli regulaarne sissetulek 800 eurot, väljavõtte kohaselt 850,42 eurot. Finantskohustused olid 55,75 eurot ning majapidamiskulud 200 eurot (minimaalne kasutatav määr 304 eurot). Krediidiotsuse tegemisel on lähtutud võlgniku sissetulekust 800 eurot. Finantskuludena on arvesse võetud võlgniku märgitud 55,75 eurot ning majapidamiskuludena 304 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline (dtl 157-158). Hageja on esitanud tõendina selgitused krediidivõimelisuse hindamise kohta (dtl 77-80) ning pangakonto väljavõtte analüüsi (dtl 81-88).
18.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
18.1.Kohtule nähtuvalt on finantskohustuste osas lähtutud kostja esitatud andmetest. Kostja tegelikke kulusid kontrollitud ja analüüsitud ei ole. Võlgnik on märkinud finantskohustustena 55,75 eurot ning majapidamiskuludena 200 eurot. Kohtule nähtuvalt ei ole arvesse võetud ESTO AS-ga mõned kuud varem sõlmitud väikelaenulepingut nr 519925604603 osamaksega umbes 112 eurot kuus (väljavõttel 17.11.2024 makse 113,38 eurot, dtl 88), samuti ei ole arvesse võetud makseid Bondora AS-le (väljavõttel nt 17.11.2024 summa 70 eurot, dtl 88).
18.2.Ühtlasi ei nähtu hageja selgitustest, et kontrollitud oleks kostja tegelikke majapidamiskulusid. Seejuures on esitatud konto väljavõttel näha rendi- ja kommunaalide maksed (näiteks 16.08.2024 summas 529,67 eurot (dtl 83), 14.09.2024 summas 433 eurot (dtl 85)), mis on suuremad kui krediidiandja kohaldatud määr 304 eurot. Esitatud pangakonto väljavõttelt nähtuvad maksed ka Revolut kontole. Kui tegemist on kostja täiendava pangakontoga, võivad sellelt nähtuda täiendavad kohustused. Hageja selgitustest ei nähtu, et välja oleks selgitatud, mis kontoga on tegemist ning seda vajadusel analüüsitud.
18.3.Eelnimetatust tuleb järeldada, et krediidiandja ei ole kindlaks teinud kostja tegelikke igakuiseid finantskohustusi ja majapidamiskulusid ning neid krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.
18.4.Kuigi hagiavalduse selgituste kohaselt on päringud teostatud ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse, ei nähtu esitatud väljavõtetelt (dtl 79-80), kelle kohta on päringud tehtud ning ühe väljavõtte puhul ei ole nähtav ka päringu aeg. Seega ei ole tõendatud kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine 4/9
lepingu sõlmimise eelselt. Ühtlasi ei ole tõendatud, et krediidiandja oleks kontrollinud infot ülalpeetavate kohta.
18.5.Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollinud krediidiandja infot ülalpeetavate kohta.
18.6.Hageja on viidanud, et lisas 1.7 on esitatud süsteemiväljavõtted, mida ei tõlgita. Olenemata kohtu selgitustest ei ole hageja esitanud süsteemiväljavõtteid ega selgitanud, kas või millises osas soovib hageja oma nõude tõendamisel lisas 1.7 välja toodule tugineda.
18.7.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja tegelike finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel, mille andmed on vastuolus teistest allikatest pärinevate andmetega, kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
19.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
20.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
22.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
23.Kohus tõi 26.05.2026 kohtunõudes välja tähelepanekud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ning andis hagejale võimaluse täiendavate tõendite, selgituste ning nõude ümberarvestuse esitamiseks. Hageja on esitanud 27.05.2026 täiendatud hagiavalduse, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud ei ole, samuti ei ole hageja esitanud nõude ümberarvestust.
24.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 punktis 12.2 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja 5/9
hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
25.Hageja esitatud andmete ja tõendite alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka hoolimata 26.05.2026 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. See tähendab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib. Eelnevat tõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged ning hagi krediidilepingust nr 53021946404 tulenevas nõudes jääb rahuldamata.
26.Kuna põhinõue jääb rahuldamata, siis ei ole alust ka viivise nõude rahuldamiseks. Väikelaenuleping nr 519925604603
27.Hageja nõude aluseks on ka ESTO AS-i ja kostja vahel 24.09.2024 sõlmitud väikelaenuleping nr 519925604603 (dtl 90, 153). Hageja nõuab hagis lepingu 519925604603 sissenõutavaks muutunud põhiosa 310,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 30,51 eurot (dtl 148).
28.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
29.Käesoleval juhul on kostja lepingu ja lepingudokumendid allkirjastanud (dtl 89). Seega on tuvastatav kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks. Kuigi kohtule esitanud lepingul puudub krediidiandja allkiri, on ESTO AS täitnud lepingu järgse põhikohustuse ja hageja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on ESTO AS kostjale üle kandnud 600 eurot (dtl 98). Lepingu number 519925604603 ühtib maksekorraldusele märgitud lepingu numbriga. Seega loeb kohus, et leping oli sõlmitud.
30.Hagi asjaolude kohaselt on kostja lepingu katteks teostanud perioodil 17.10.2024 kuni 10.12.2024 tagasimakseid 336,78 eurot, millest krediidiandja arvestas tasutuks vastavalt lepingus kokkulepitu alusel põhiosa 289,25 eurot, intressi 35,83 eurot, haldustasu 11,70 eurot (dtl 154). Kohus on hagile lisatud laekumiste arvestuselt tuvastanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 336,78, millest 289,25 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 35,83 eurot intressi katteks, 11,7 eurot haldustasu katteks (dtl 99-100).
31.Hageja on esitanud faktiväite, et hageja edastas kostjale 02.05.2025 teate, milles teavitas kostjat tema ja ESTO AS-i lepingust tulenevate nõuete loovutamisest B2 Impact OÜ-le 6/9
(dtl 155). Kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kohtule ka kostjale saadetud nõudekirja, milles muuhulgas teavitas nõude loovutamisest (dtl 110-114). Nõudeloovutuse lepingut hageja esitanud ei ole, kuid kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
32.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 49,50% aastas (dtl 90, 154). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,65%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,65% = 49,95%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
33.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
34.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Hageja selgituste kohaselt kontrollis krediidiandja kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kliendi esitatud info kohaselt oli regulaarne sissetulek 800 eurot, EMTA info kohaselt 613,35 eurot. Finantskohustused olid 0 eurot (minimaalne kasutatav määr 100 eurot) ning majapidamiskulud 200 eurot (minimaalne kaustatav määr 304 eurot). Krediidiotsuse tegemisel on lähtutud võlgniku sissetulekust 613,35 eurot. Finantskuludena on arvesse võetud 100 eurot ning majapidamiskuludena 304 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline (dtl 157-159). Hageja on esitanud tõendina selgitused krediidivõimelisuse hindamise kohta (dtl 105-109).
35.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
35.1.Hagiavalduse punkti 4.2 kohaselt on väljaminekuteks finantskohustused 0 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Seejuures on viidatud, et minimaalne kasutatav määr on finantskohustuste puhul 100 eurot ja majapidamiskulude puhul 304 eurot. Samas on punktis 4.2 ka välja toodud, et kostja on finantskohustustena märkinud 100 eurot ja majapidamiskulud 304 eurot. Hageja ei ole täpsustanud, mis andmed on kostja esitanud taotluses ning millistest andmetest ja miks on krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud.
35.2.Kohtule nähtuvalt ei ole krediidiandja kontrollinud ja analüüsinud kostja tegelikke sissetulekuid, finantskohustusi ja majapidamiskulusid.
35.3.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See 7/9
tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. ESTO AS kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse hindamiseks.
35.4.Eelnimetatust tuleb järeldada, et krediidiandja ei ole kindlaks teinud kostja tegelikku sissetulekut, tegelikke igakuiseid finantskohustusi ja majapidamiskulusid ning neid krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.
35.5.Kuigi hagiavalduse selgituste kohaselt on päringud teostatud ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse, ei nähtu esitatud väljavõtetelt, kelle kohta on päringud tehtud ning ühe väljavõtte puhul ei ole nähtav ka päringu aeg. Seega ei ole tõendatud kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine lepingu sõlmimise eelselt. Ühtlasi ei ole tõendatud, et krediidiandja oleks kontrollinud infot ülalpeetavate kohta.
35.6.Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja sissetulekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollinud krediidiandja infot ülalpeetavate kohta.
35.7.Hageja on viidanud, et lisas 2.7 on esitatud süsteemiväljavõtted, mida ei tõlgita. Olenemata kohtu selgitustest ei ole hageja esitanud süsteemiväljavõtteid ega selgitanud, kas või millise osas soovib hageja oma nõude tõendamisel lisas 2.7 välja toodule tugineda. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata ka EMTA päringu alusel kostja sissetuleku kontrollimine.
35.8.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja tegelike sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
36.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
37.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
38.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, 8/9
arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
39.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
40.Kohus tõi 26.05.2026 kohtunõudes välja tähelepanekud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ning andis hagejale võimaluse täiendavate tõendite ja selgituste ning nõude ümberarvestuse esitamiseks. Hageja on esitanud 27.05.2026 täiendatud hagiavalduse, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud ei ole, samuti ei ole hageja esitanud nõude ümberarvestust.
41.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 punktis 12.2 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
42.Hageja esitatud andmete ja tõendite alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka hoolimata 26.05.2026 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. See tähendab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib. Eelnevat tõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged ning hagi väikelaenulepingust nr 519925604603 tulenevas nõudes jääb rahuldamata.
43.Kuna põhinõue jääb rahuldamata, siis ei ole alust ka viivise nõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
45.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
46.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
47.Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega jääb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.