TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi D. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7322,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235; asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa, XXX) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: D. H. (isikukood XXX; aadress: XXX)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi D. H. vastu.
Välja mõista D. H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks hageja ja kostja vahel 03.10.2017 sõlmitud laenulepingust nr 700010213 võlgnevus 810,74 eurot (millest 569,13 eurot põhivõlgnevus; 241,61 eurot põhivõlalt perioodi eest 24.08.2020 kuni 11.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi D. H. vastu põhivõlgnevuse 3664,73 euro, intressi 381,80 euro, haldustasu 17,40 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1555,75 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista D. H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 569,13 eurot) alates 12.10.2022 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 21.11.2024 summas 238,96 eurot.
Välja mõista D. H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis määras 19,9% aastas arvestatuna võla põhiosalt (s.o 569,13 eurot) alates 21.11.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
Menetluskulud jätta 12,51% ulatuses D. H. kanda ja 87,49% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 835 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 665 euro, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest
Tsiviilasi nr 2-22-124128 104,46 eurot mõista D. H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on D. H. kohustatud tasuma TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 06.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult D. H.-lt (kostja) 6438,55 euro saamiseks. Kohus tegi 12.07.2022 makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.09.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 12.09.2022 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuda täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitada kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Hageja esitas 11.10.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 4342,12 euro, intressi 381,80 euro, haldustasu 17,40 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1843,32 euro ja täiendavate viivise alates 12.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 19,9% aastas väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 665,00 eurot ning õigusabikulud 480,00 eurot.
3.Pärnu Maakohus võttis 12.10.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 28.10.2022.
4.Kohtu nõudel hageja 20.07.2023 selgitas, et krediidiandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindas tarbija krediidivõimelisust sh kostjalt pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-124128 andmebaaside põhjal. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja on ka täitnud 3-4 aasta jooksul lepingutest tulenevaid kohustusi.
5.Kohtu nõudel hageja 07.05.2024 selgitas, et 08.06.2016 sõlmitud leping on täidetud korrektselt kuni 10.10.2017 osamakseni (makse 11.10.2017). Tagastamata põhiosa on 3189,03 eurot. 03.10.2017 sõlmitud lepingu alusel sai kostja lisaks 3500 eurot laenu, seega uus põhiosa ei saa olla väiksem kui 6 689,03 eurot. Lepingus on sätestatud, et uus jääk on 6 818,81 eurot. Vahe summas 129,79 eurot (6818,81-6689,03) kujuneb järgmiselt: lepingutasu 75, intress 42,25 (08.06.2016 lepingu alusel 10.11.2017 osamakse "tõstetud" uude põhiosasse), 2,9 haldustasu (sama põhjendus nagu intressiga). 03.10.2017 lepingut tasutakse kaootiliselt - tasuti kokku 5337,48 eurot perioodil 15.11.17 - 27.03.20. Sellest piisab, et katta osamaksed nr 1 - 28 täielikult ja nr 29 osaliselt 159,44 euro ulatuses. Esialgsete andmete kohaselt oli põhiosa jääk suurem, hageja esitas uue viivise arvutuskäigu. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4233,86 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.10.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 19,9%. Hageja nõuab viivist summas 1797,36 eurot, mis on hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 4233,86 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 12.10.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 19,9% aastas. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
6.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
6.1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 08.06.2016 laenulepingu (tl 33), millega kostja sai laenu 4000,00 eurot (tl 40) ning hageja ja kostja sõlmisid 03.10.2017 laenulepingu (tl 41), millega kostja sai täiendavalt laenu 3500,00 eurot (tl 50). Kostja kohustus laenusummad osamaksetena maksma tagasi koos lepingutasu, intressi ja haldustasuga. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja saatis 08.08.2020 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 52). Hageja laenu andes järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollis kostja konto väljavõtet (tl 96).
6.2.Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 29. osamaksest 10.03.2020. Tagasimaksete väljavõtte (tl 129) kohaselt on kostja teinud perioodil 11.07.2016 kuni 27.03.2020 tagasimakseid kokku 6930,87 eurot.
6.3.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 29. osamaksest 10.03.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 34. osamakseni, s.o. 10.08.2020 summas 381,80 eurot.
6.4.Lepingus on pooled kokku leppinud lepingu haldustasus 2,90 eurot igakuiselt. 23.08.2020 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenuhaldustasud summas kokku 17,40 eurot.
6.5.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes lepingu p-st 3.7. ja VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa on 50,00 eurot mis koosneb: tasulise kirja saatmine 25 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-124128
6.6.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4233,86 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.10.2022 lepingus toodud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 19,9% summas 1797,36 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 4233,86 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 12.10.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 19,9% aastas.
6.7.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
7.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
7.1.Dokumendid toimetati kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 28.10.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 11.11.2022 kell 24:00. Kostja vastust hagile esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13; RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
10.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud hagejaga 03.10.2017 sõlmitud laenulepingust nr 700010213 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on hageja laenulepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõistes. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
11.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-124128 analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
14.Hageja poolt 20.07.2023 esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei saanud hagejal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on enamuses sissetulekutest kandnud oma teistele pangakontodele, kuid hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjal palunud esitada ka tema teiste pangakontode väljavõtteid. Arvestades pangakonto väljavõtte perioodi pikkust ja väljavõttest nähtuvat tehingute arv ja sisu, siis kohtul on põhjust arvata, et peamiselt on kostja teinud eluks vajalikke arveldusi oma teiste pangakontode kaudu. Seega kohtu hinnangul jättis hageja kostja krediidivõimelisuse sisuliselt hindamata. Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita.
15.Eeltoodust tulenevalt rikkus laenuandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid. Käesoleval juhul ei saa hageja küsida lepingutasu (29 eurot + 75 eurot) ega nõuda haldustasu 17,40 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot, mis osas jätab kohus hagi rahuldamata.
16.Kostja on laenulepingute katteks tasunud kokku 6930,87 eurot. Kuivõrd kostjal puudus kohustus tasuda muid tasusid peale põhinõude, siis jäi kostjal 08.06.2016 ja 03.10.2017 sõlmitud laenulepingute alusel tasumata laenusumma 569,13 eurot (4000€+3500€-6930,87€), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
17.Esitatud asjaolude kohaselt kandus 08.06.2016 sõlmitud laenulepingust 03.10.2017 laenulepingusse laenujääk summas 3189,03 eurot (dtl 126). Tasutud maksetest nähtub, et kuni 03.10.2017 oli tasutud 15 osamakset kokku 1492,67 eurot (82,87 eurot + 4 x 100,66 eurot + 8 x 100,72 eurot + 2 x 100,70 eurot). Kuna tasutud osamaksed tuleb arvestada laenu tagasimakseteks, oli seisuga 03.10.2017 tagastamata laenujääk 2507,33 eurot (4000 eurot – 1492,67 eurot). 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-124128
18.03.10.2017 sõlmitud laenulepinguga sai kostja 06.10.2017 täiendavat laenu 3500 eurot (dtl 50) ning seisuga 06.10.2017 oli laenu suurus 6007,33 eurot. Kostja on alates 11.10.2017 kuni 27.03.2020 tasunud 5438,20 eurot. Arvestades maksegraafikus kokku lepitud osamaksete suurust (dtl 47), jäi kostja võlgu alates 10.03.2020 osamakse tasumisel 106,20 eurot (232,18 eurot + 28 x 183,18 eurot + 76,98 eurot = 5438,20 eurot; 183,18 eurot – 76,98 eurot).
19.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peaks krediidiandja uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samasugune nõue on sätestatud ka VÕS § 4062 lg 3 neljandas lauses. Menetlusökonoomiast tulenevalt ning arvestades asjaoluga, et maksegraafikuga kokkulepitud osamaksete tagastamise tähtaeg on möödunud ning väljastatud laen on sissenõutavaks muutunud, arvestab kohus välja tagasimaksed arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamisega. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni 01.01.2023 oli intressimäär 0% aastas. Kohus kostjalt hageja kasuks intressi välja ei mõista, sest intress perioodil 10.03.2020 kuni 10.06.2020 oli 0,00%: Tähtaeg 10.03.2020 10.04.2020 10.05.2020 10.06.2020 Kokku:
põhiosa 106,20 183,18 183,18 96,57 569,13
intress 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
kokku 106,20 183,18 183,18 96,57 569,13
20.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab lepingu üldtingimuste p 12.1. alusel kostjalt viivise tasumist määras 19,9% aastas alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.08.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.10.2022. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 241,61 eurot järgmiselt: võlg periood summa 569,13 24.08.-31.12.2020 40,23 569,13 01.01.-31.12.2021 113,26 569,13 01.01.-11.10.2022 88,12 Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 12.10.2022 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 238,96 eurot (569,13€ x 19,9% / 365 kp x 81 kp (25,13 eurot) + 569,13€ x 19,9% (113,26 eurot) + 569,13€ x 19,9% / 366 kp x 325 kp (100,57 eurot)) ning alates 21.11.2024 protsendina määras 19,9% aastas.
21.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 665 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-124128
22.TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Hageja taotleb lisaks riigilõivule kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842). Tegemist on trafaretse hagiga (kohus on kahel korral täpsustanud hagi asjaolusid), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 170 eurot (1,5h x 100 eurot + 20 eurot) ilma käibemaksuta.
23.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 13,18% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 110,05 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
24.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.