Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2024, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-141276
Hagi ese
Rendin OÜ hagi S.V vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1127 eurot 49 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja Rendin OÜ (registrikood 14672861, asukoht XXX), lepinguline esindaja Lia Siht (e-post XXX) Kostja S.V (isikukood XXX, elukoht XXX, Tartu, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
Rahuldada Rendin OÜ hagi S.V vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.
Mõista S.V-lt välja Rendin OÜ kasuks kahjuhüvitis 1092,50 eurot.
Jätta rahuldamata Rendin OÜ hagi S.V vastu osas, milles Rendin OÜ palub mõista S.V-lt välja Rendin OÜ kasuks kahjuhüvitis 34,99 eurot.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta 3,1% ulatuses Rendin OÜ kanda ja 96,90% ulatuses S.V kanda.
Mõista S.V-lt Rendin OÜ kasuks välja menetluskulu 271,32 eurot.
Edasikaebamise kord Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Pärnu Maakohtu 27.10.2023 määrusega anti nõue S.V vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Rendin OÜ (hageja) esitas 30.10.2023 kohtule hagiavalduse S.V (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1127,49 eurot, s.o valamukapi kahjuhüvitis 1092,50 eurot ja diivanilaua kahjuhüvitis 34,99 eurot, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue S.V ja K. K. (üürileandja) vahel alates 01.11.2022 sõlmitud tähtajatust eluruumi üürilepingust nr EE221026-97480, millega anti kostjale üürile korter aadressil xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Korterit kostjale üürile andes oli tegemist värskelt renoveeritud korteriga. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 08.08.2023 ning samal päeval tagastati eluruumi valdus üürileandja esindajale. Eluruumi valduse tagastamisel tuvastas kinnisvaramaakler, et magamistoa sein oli kahjustatud, mis fikseeriti tagastamise aktis. Peale eluruumi valduse tagastamist avastas üürileandja, et üürisuhte kestel on kahjustada saanud ka valamukapp vannitoas ning diivanilaua pinnastruktuur. Üürileandja fikseeris puudused ning teatas puudustest kostjale 15.08.2023 e-kirjaga. 16.08.2023 ja 17.08.2023 esitas üürileandja oma nõuded kostjale. Kostja rahuldas vaid seina paranduse nõude summas 275 eurot ning ei tunnistanud valamukapi ega diivanilaua kahjunõuet. Üürileandja on kahjustatud esemed välja vahetanud samasuguste esemete vastu. Üürileandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 19.09.2023 ning teatas kostjale nõudeõiguse üleminekust 22.09.2023. Hageja leiab, et tegemist on varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik kohe näha. Kuivõrd üürileping kestis ainult lühiajaliselt, s.o 10 kuud, ei saa esemete kahjustusi liigitada hariliku kulumise alla. Pärast kostjalt korteri tagasi saamist tuli korterisse uus üürnik 21.08.2023.
Kostja seisukoha kohaselt oli korteri üleandmisel kohal üürileandja, maakler ning kostja. Üürileandja oleks võinud hagis välja toodud puudused avastada ülevaatamise käigus, kuivõrd mõlema eseme kahjustused on selgelt nähtavad. Valamukapp oli üürileandjale üleandmise hetkel ilma kahjustusteta. Kahjustused tekkisid pärast
korteri üleandmist üürileandjale. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et pärast korteri üleandmist üürileandjale tuli korterisse uus üürnik 21.08.2023. Üürileandja uue kapi mudel erineb oluliselt kahjustatud kapist.
09.01.2024 toimunud kohtuistungil võttis kostja omaks kahjunõude diivanilaua osas ning märkis, et on nõus laua maksumuse tasuma. Kostja tasus 20.01.2024 hagejale 34,99 eurot. Vastavalt kostja soovile käsitles hageja seda summat kui makset diivanilaua eest.
Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluse sätete kohaselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p-i 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja (üürnik) ja K. K. (üürileandja) sõlmisid tähtajatu üürilepingu nr EE221026-97480, mille algus-/üleandmiskuupäevaks oli 01.11.2022/31.10.2022 (digitoimiku leheküljed (dtl) 27-29, lisad 30-34). Üürilepinguga anti kostjale üürile eluruum aadressil xxxxxxxxxxxx-xx, XXX, Tartumaa. Üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused (dtl 31-34). Eluruumi valdus anti kostjale üle 31.10.2022 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 35-48).
Sõlmitud lepingust nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist üürilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271).
Hagiavalduse kohaselt lõppes üürileping poolte kokkuleppel 08.08.2023. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Samal päeval, s.o 08.08.2023 tagastas kostja eluruumi valduse üürileandja esindajale (dtl 53). Eluruumi valduse tagastamisel tuvastas üürileandja esindaja, et magamistoa sein oli kahjustatud (dtl 53). Hageja selgituste kohaselt avastas üürileandja peale eluruumi valduse tagastust aset leidnud koristustööde käigus, et kahjustada on saanud ka valamukapp vannitoas ja diivanilaua pinnastruktuur elutoas. Üürileandja teavitas 15.08.2023 kostjat
puudustest (dtl 69-71) ning 16.08.2023 kohustusest tasuda diivanilaua maksumus ja valamukapi maksumus (dtl 72). Hageja on omandanud nõude loovutamise teel ja sellest kostjale teada andnud (dtl 77-78, 79).
võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);
võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.