lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-141276/14

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-141276/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Rendin OÜ14672861(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-141276

Hagi ese

Rendin OÜ hagi S.V vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1127 eurot 49 senti

Menetlusosalised esindajad

ja

nende

Hageja Rendin OÜ (registrikood 14672861, asukoht XXX), lepinguline esindaja Lia Siht (e-post XXX) Kostja S.V (isikukood XXX, elukoht XXX, Tartu, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rendin OÜ hagi S.V vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.

Mõista S.V-lt välja Rendin OÜ kasuks kahjuhüvitis 1092,50 eurot.

Jätta rahuldamata Rendin OÜ hagi S.V vastu osas, milles Rendin OÜ palub mõista S.V-lt välja Rendin OÜ kasuks kahjuhüvitis 34,99 eurot.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta 3,1% ulatuses Rendin OÜ kanda ja 96,90% ulatuses S.V kanda.

Mõista S.V-lt Rendin OÜ kasuks välja menetluskulu 271,32 eurot.

Edasikaebamise kord Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 27.10.2023 määrusega anti nõue S.V vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Rendin OÜ (hageja) esitas 30.10.2023 kohtule hagiavalduse S.V (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1127,49 eurot, s.o valamukapi kahjuhüvitis 1092,50 eurot ja diivanilaua kahjuhüvitis 34,99 eurot, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue S.V ja K. K. (üürileandja) vahel alates 01.11.2022 sõlmitud tähtajatust eluruumi üürilepingust nr EE221026-97480, millega anti kostjale üürile korter aadressil xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Korterit kostjale üürile andes oli tegemist värskelt renoveeritud korteriga. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 08.08.2023 ning samal päeval tagastati eluruumi valdus üürileandja esindajale. Eluruumi valduse tagastamisel tuvastas kinnisvaramaakler, et magamistoa sein oli kahjustatud, mis fikseeriti tagastamise aktis. Peale eluruumi valduse tagastamist avastas üürileandja, et üürisuhte kestel on kahjustada saanud ka valamukapp vannitoas ning diivanilaua pinnastruktuur. Üürileandja fikseeris puudused ning teatas puudustest kostjale 15.08.2023 e-kirjaga. 16.08.2023 ja 17.08.2023 esitas üürileandja oma nõuded kostjale. Kostja rahuldas vaid seina paranduse nõude summas 275 eurot ning ei tunnistanud valamukapi ega diivanilaua kahjunõuet. Üürileandja on kahjustatud esemed välja vahetanud samasuguste esemete vastu. Üürileandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 19.09.2023 ning teatas kostjale nõudeõiguse üleminekust 22.09.2023. Hageja leiab, et tegemist on varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik kohe näha. Kuivõrd üürileping kestis ainult lühiajaliselt, s.o 10 kuud, ei saa esemete kahjustusi liigitada hariliku kulumise alla. Pärast kostjalt korteri tagasi saamist tuli korterisse uus üürnik 21.08.2023.

Kostja seisukoha kohaselt oli korteri üleandmisel kohal üürileandja, maakler ning kostja. Üürileandja oleks võinud hagis välja toodud puudused avastada ülevaatamise käigus, kuivõrd mõlema eseme kahjustused on selgelt nähtavad. Valamukapp oli üürileandjale üleandmise hetkel ilma kahjustusteta. Kahjustused tekkisid pärast

korteri üleandmist üürileandjale. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et pärast korteri üleandmist üürileandjale tuli korterisse uus üürnik 21.08.2023. Üürileandja uue kapi mudel erineb oluliselt kahjustatud kapist.

09.01.2024 toimunud kohtuistungil võttis kostja omaks kahjunõude diivanilaua osas ning märkis, et on nõus laua maksumuse tasuma. Kostja tasus 20.01.2024 hagejale 34,99 eurot. Vastavalt kostja soovile käsitles hageja seda summat kui makset diivanilaua eest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluse sätete kohaselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p-i 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja (üürnik) ja K. K. (üürileandja) sõlmisid tähtajatu üürilepingu nr EE221026-97480, mille algus-/üleandmiskuupäevaks oli 01.11.2022/31.10.2022 (digitoimiku leheküljed (dtl) 27-29, lisad 30-34). Üürilepinguga anti kostjale üürile eluruum aadressil xxxxxxxxxxxx-xx, XXX, Tartumaa. Üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused (dtl 31-34). Eluruumi valdus anti kostjale üle 31.10.2022 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 35-48).

Sõlmitud lepingust nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist üürilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271).

Hagiavalduse kohaselt lõppes üürileping poolte kokkuleppel 08.08.2023. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Samal päeval, s.o 08.08.2023 tagastas kostja eluruumi valduse üürileandja esindajale (dtl 53). Eluruumi valduse tagastamisel tuvastas üürileandja esindaja, et magamistoa sein oli kahjustatud (dtl 53). Hageja selgituste kohaselt avastas üürileandja peale eluruumi valduse tagastust aset leidnud koristustööde käigus, et kahjustada on saanud ka valamukapp vannitoas ja diivanilaua pinnastruktuur elutoas. Üürileandja teavitas 15.08.2023 kostjat

puudustest (dtl 69-71) ning 16.08.2023 kohustusest tasuda diivanilaua maksumus ja valamukapi maksumus (dtl 72). Hageja on omandanud nõude loovutamise teel ja sellest kostjale teada andnud (dtl 77-78, 79).

10.Hageja soovib, et kostja hüvitaks kahjustada saanud valamukapi ja diivanilaua asendamise kulud kogusummas 1127,49 eurot. Diivanilaua maksumuse summas 34,99 eurot on kostja hüvitanud 20.01.2024 kohtumenetluse käigus (dtl 118-119). Kuivõrd diivanilaua maksumus on hagejale hüvitatud, siis selles osas poolte vahel enam vaidlust ei ole ning kohus käsitleb järgnevalt hageja kahjuhüvitise nõuet valamukapi osas.
11.VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Sarnaselt on sätestatud üürilepingu üldtingimuste p-is 7.3.2. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Ka üürilepingu üldtingimuste p-i 4.5.1 järgi peab üürnik tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, mh normaalset kulumist.
12.VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Üürileandja lepingulise kahjuhüvitise nõue tuleneb VÕS § 115 lg-st 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude VÕS § 115 lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud VÕS § 115 lg-s 3. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
13.Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): 

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);



võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);



võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);



kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

14.31.10.2022 eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis on üürileandja ja üürnik kinnitanud, et korter on uus või äsja renoveeritud ning tehtud on professionaalne puhastus (dtl 35). Ühtegi märget korteri võimalikest puudustest selles aktis ei ole. Kohus järeldab eeltoodust, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Hageja on fotodega tõendanud valamukapi seisukorda enne kostja kasutusse andmist (dtl 49-51) ja pärast valduse tagasisaamist (dtl 58-62). Pärast kostjalt korteri valduse tagasisaamist tehtud fotodelt nähtuvalt on valamukapi küljepaneelide ja ülemise sahtli esipaneeli detailid pundunud ning tekkinud kahjustused viitavad ilmselgelt veekahjustustele. Kohtule nähtub fotodelt, et kostja kasutusse on antud ilma kahjustusteta valamukapp, kuid pärast kostjalt valduse tagasisaamist on valamukapil veekahjustused. Fotodelt nähtuvalt ei asetse valamukapp duši vahetus läheduses, vaid dušinurga ja valamukapi vahel on klaasist piire ning tualettpott. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist ei ole tavapärase kulumisega, kuivõrd niivõrd ulatuslikku veekahjustuse tekkimist 10 kuu jooksul niiskes ruumis kasutamiseks mõeldud mööbliesemele ei saa tavapäraseks pidada. Pigem viitavad fotodelt nähtuvad veekahjustused pikaajalisele niiskuse kogunemisele või veeavariile, millega üürnik ei ole asjakohast hoolsust üles näidates õigeaegselt tegelenud. Ammugi ei ole eluliselt usutav, et ühe nädala jooksul pärast valduse tagastamist üürileandjale said kapile tekkida sellised kahjustused – vaidlust ei ole, et kostja andis korteri üürileandjale üle 08.08.2023, üürileandja teatas puudustest 15.08.2023 ning uus üürnik tuli korterisse alles 21.08.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille põhjal saaks kohus jõuda järeldusele, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Kohtu hinnangul on kostja rikkunud VÕS § 276 lg-s 2 ja üürilepingu üldtingimuste p-is 7.3.2. sätestatud kohustustust üüritud eset hoolikalt ja sihtotstarbekohaselt kasutada, samuti VÕS § 334 lg-st 1 ja üürilepingu üldtingimuste p-ist 4.5.1. tulenevat kohustust tagastada üüritud asi pärast lepingu rikkumist seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 alusel vastutab kostja valamukapi kahjustumise eest.
15.Hageja on esitanud uue valamukapi maksumuse tõendamiseks Tet-ko vannitoasisustussalongi arve nr H230812379 summas 1092,50 eurot, mis hõlmab valamukapi, lisade ja paigaldamise kulusid (dtl 75), ja soovib, et kostja nimetatud summa hüvitaks. Kostja on välja toonud, et üürileandja soetatud uus kapp erineb oluliselt kahjustatud kapist. Kohtu hinnangul on kostja väide arusaamatu. Kostja ei ole viidanud, et asendatud toode oleks ebamõistlikult kallim või üürileandja oleks saanud samaväärse toote odavamalt või oleks olnud võimalik valamukappi parandada. Arvestades fotodelt nähtuvat kahjustuste suurt ulatust, on eluliselt usutav, et asja parandamise asemel oli mõistlik soetada uus samaväärne asi. Üksühele toote asendamine ei pruugi alati võimalik olla ning üürileandja poolt oli põhjendatud soetada uus samaväärne asi (VÕS § 132 lg 3, lg 1), mille maksumuseks oli 1092,50 eurot. Üürileandjal tekkis seega otsene varaline kahju summas 1092,50 eurot.
16.Kohus leiab, et üürileandjal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostjale kui üürnikule pidi olema teada, et üürilepingu eset tuleb hoida heas korras ning tagastada sellisena nagu see saadi. Samuti on kostja rikkumise ja sellest tuleneva varalise kahju vahel põhjuslik seos – kui kostja ja teised korteris elanud isikud, kelle eest kostja üürnikuna vastutab, oleksid olnud valamukappi kasutades hoolsamad ning ei oleks lasknud sinna niiskusel koguneda, ei oleks valamukapp veekahjustusi saanud ning üürileandjal ei oleks kahju tekkinud.
17.VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest VÕS § 336 lg 2 kohaselt üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. Hagiavalduses esitatust nähtub, et üürileandja esindaja võttis eluruumi valduse üle 08.08.2023. Korteri tagastamisel koostati ülevõtmise-vastuvõtmise akt (dtl 53-56). Hageja selgituste kohaselt ei olnud valamukapi kahjustused esialgsel vaatamisel kohe märgatavad, neid oli näha vaid teatud nurga alt. Kahjustused valamukapile avastas üürileandja korteri tagastamise järgsel koristusel nädalavahetusel ning teavitas sellest kostjat 15.08.2023 (dtl 69). Kohus leiab, et eluruumi üleandmise aktis saab fikseerida nähtavad puudused, kuid see ei välista, et hiljem ei võiks ilmneda varjatud puuduseid. Kohtule nähtub valamukapi fotodest (dtl 58-62), et tegemist on kahjustustega, mis ei ole silmale kohe nähtavad (nt kahjustus valamu ääre all kapi ülemises servas) ning on eluliselt usutav, et korteri üleandmisel neid ei märgatud. Arvestades, et üürileandja avastas puuduse 08.08.2023 ja 15.08.2023 ajavahemikku jäänud nädalavahetusel, s.o 12.-13.08.2023, ning teavitas üürnikku sellest 15.08.2023, on kohtu hinnangul üürileandja puudustest kostjale teatanud viivitamatult peale nende avastamist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks nimetatud teateid saanud.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale, kellele üürileandja oma nõude loovutanud on, hüvitada uue valamukapi soetamise kulu 1092,50 eurot. Seega, hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1092,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude diivanilaua hüvitamiseks summas 34,99 eurot, kuivõrd kostja on nimetatud summa kohtumenetluse käigus hagejale tasunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 1127,49 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja 1092,50 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 96,90%.
20.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 3,1% ulatuses hageja kanda ning 96,90% ulatuses kostja kanda.
21.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro väljamõistmiseks.
22.Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
23.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot, millest kostja kanda jääb 96,90% ehk 271,32 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 8,68 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja