Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X-i paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Tatiana Frolova ja Mark Fedortšenko Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kinniseks kuulutatud kohtuistungil 28. juulil 2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X-i kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28. novembrini 2026 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
4.Tõlkida kohtumäärus vene keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28. juulil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X-i (edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 alusel. PPA märgib, et välismaalase rahvusvahelise kaitse taotlus on registreerimisel ning selle menetlemise tähtaeg piirimenetluse raames on maksimaalselt 12 nädalat. PPA taotleb luba välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks tema rahvusvahelise
kaitse menetluse ajaks või kuni kinnipidamise aluseks olevate asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neljaks kuuks. 2.Taotluses on esitatud andmed vastavalt siseministri 29. mai 2026. a määrusele „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“ ning järgmised asjaolud ja põhjendused.
2.1.PPA sai 26. juulil 2026 kell 21:06 teate, et üle Narva jõe oli Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ujunud 25-aastane meesterahvas, kes nimetas ennast X-iks. Isik palus teatajal politsei kutsuda. Sündmusele reageerinud piiripatrull saabus Ida-Viru maakond, Narva linn, A. Puškini tn 10 ning pidas kell 21:30 isiku kinni ja toimetas ta Narva politseijaoskonda, kus isik palus rahvusvahelist kaitset.
2.2.PPA seireseadmete abil tuvastati, et 26. juulil 2026 kell 20:58:40 hüppas üks isik Ivangorodi kindluse võsastunud kaldast Venemaa Föderatsiooni poolelt Narva jõkke piirimärkide 640-641 vahelisel alal, ujus üle jõe ning väljus Eesti Vabariigi poolsele kaldale kell 21:01:08 (vt piiriületuse skeem dtl 13). Seejärel eemaldus ta sisemaa suunas jalakäija kiirusega, liikudes kohati sörkjooksuga.
2.3.Ida prefektuuri piirivalvebüroo ametnikud viisid 26. juulil 2026 isikuga läbi vestluse eesmärgiga selgitada välja tema Eestisse saabumise asjaolud. Välismaalase ütluste kohaselt on tema nimi X, ta on sündinud 13. juunil 2001 ning teenib praegu aega Venemaa Föderatsioonis. Ta selgitas, et jalutas eelnevalt Narva jõe kaldal ning avastas hea koha kust võiks piiri ületada ja ujus üle jõe. Isiklikud asjad, sealhulgas oma passi jättis ta Venemaa kaldale ja võttis kaasa kaks telefoni. Välismaalase sõnade kohaselt pöördus ta Eestisse jõudes möödujate poole palvega kutsuda politsei. Välismaalasel puudus isikut tõendav dokument, kuid ta esitas PPA ametnikele oma Venemaa Föderatsiooni sisepassi foto nutitelefonis.
2.4.Välismaalane selgitas PPA ametnikele, et saabus ebaseaduslikult Eestisse, kuna kartis, et Venemaa Föderatsioonis võidakse ta saata Ukrainasse sõtta. Ta oli juba talvel üritanud Venemaa Föderatsioonist põgeneda Soome Karjala piirkonna kaudu, kuid ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu katse ebaõnnestus.
2.5.Välismaalase sõnade kohaselt oli tema eesmärk taotleda asüüli ning ta soovib jääda Euroopa Liitu ega taha minna tagasi Venemaa Föderatsiooni. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgitas ta, et soovitud sihtkoht on Saksamaa Liitvabariik.
2.6.Välismaalane oli kinni peetud seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega ning 26. juulil 2026 kell 21:30 peeti ta kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Välismaalasel ei ole lubatud siseneda Eesti territooriumile. Isikul ei olnud kaasas ühtegi reisidokumenti. Hetkel on isik tuvastatud tema enda ütluste ja Venemaa Föderatsiooni sisepassi foto alusel. PPA-l ei ole võimalik nii väikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Venemaa Föderatsiooni ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.7.VRKS § 65 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikliga 43 tema õiguse üle siseneda Eesti territooriumile.
Isiku suhtes esineb VRKS § 65 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2 p-des 1, 2, 4 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS § 65 lg 3 p-le 1 esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 p-des 3 ja 8 nimetatud asjaolud. Neis sätetes nimetatud põgenemisoht väljendub selles, et haldusorganil on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses; välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
2.8.Välismaalase suhtes ei ole võimalik tõhusalt rakendada VRKS §-s 67 sätestatud kinnipidamise alternatiive (liikumisvabaduse piirang, reisidokumendi või mõne muu isikut tõendava dokumendi hoiule võtmine), kuna esineb põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Puuduvad dokumendid, mille PPA saaks hoiule võtta ning hetkel on tema isikusamasus tuvastatud üksnes tema enda ütluste alusel. Ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isik on tunnistanud, et on varasemalt proovinud põgeneda Venemaa Föderatsioonist Soome Vabariiki, kuid katse ei õnnestunud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul põgenemisohtu. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis võimalikku elukohta ning ta teavitas PPA-d oma soovist minna Saksamaale. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse. Isikuga seonduvate asjaolude kogumil põhineva prognoosotsuse järgi on võimalik, et isik hakkab siseriiklikust menetlusest kõrvale hoidma ega ole edasiseks menetluseks kättesaadav.
3.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 28. juulil 2026 toimunud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. X kinnitas, et PPA taotluses märgitu on talle arusaadav. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas ta, et oli Venemaa Föderatsioonis lepingulises sõjaväeteenistuses.
4.Kohus koostas esmalt 28. juulil 2026 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28. novembrini 2026. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule vene keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2). Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa
saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“ (edaspidi ka määrus nr 21). Esitatud taotlus vastab määruse nr 21 § 2 lg-s 4 toodud nõuetele.
7.VRKS § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks ning rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht.
8.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemate meetmete, st liikumisvabaduse piiramine ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ei ole võimalik ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul need eeldused täidetud ning taotlus kuulub rahuldamisele järgmistel põhjendustel.
9.Taotlusest koos sellele lisatud dokumentidega ja istungil käsitletuga ilmneb, et X saabus Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist, ületades ebaseaduslikult riigipiiri ujudes üle Narva jõe. Loataotluses esitatud andmete kohaselt on isik Vene Föderatsiooni kodanik, tema isik on tuvastatud tema ütluste ja passipildi alusel (koostatud on isikusamasuse tuvastamise protokoll, dtl 9).
10.PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktidega 3 ja 8. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 6 8 p-de 3 ja 8 tähenduses. Põgenemise oht VSS § 68 p 3 järgi esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses, ning p 8 järgi, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X-i isik on praegusel juhul tuvastatud tema enda ütluste järgi ning ainsaks esitatud tõendiks on tema telefonis asunud passipilt. Seega ei ole PPA-l ega kohtul olnud võimalik tõsikindlalt veenduda tema isikusamasuses. Vaidlust ei ole selle üle, et isik on kinni peetud riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning et talle ei ole antud luba Eesti Vabariiki sisenemiseks.
11.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui sama seaduse § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VRKS § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiive (VRKS § 60 lg-s 1 nimetatud liikumisvabaduse piirang või välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine). Vaidlust pole selle üle, et isikul puuduvad dokumendid, mida hoiule anda. Ta on väitnud ka igasuguste seoste puudumist Eestis. Seega puudub tal Eesti koht, kus elamiseks oleks võimalik teda kohustada või kust tal oleks võimalik käia PPA-s ennast registreerimas. PPA-ga võib nõustuda taotluses kirjeldatud kahtluse osas, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt riigist lahkuda ega oleks enam rahvusvahelise kaitse menetluseks kättesaadav. Sellisele veendumusele viivad senises menetluses ilmnenud asjaolud: isik on Eestisse ja Schengeni viisaruumi ebaseaduslikult sisenenud; tal puuduvad Eestiga mistahes seoseta on enda eesmärgiks nimetanud sihtkohana Saksamaad ning on varem püüdnud ületada ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Soome piiri. Isiku sõnul ei soovi ta naasta Venemaa Föderatsiooni, vaid tahab jääda Euroopa Liitu.
12.X-i puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku tervislikku
olukorda on tema kinnipidamisel kontrollitud (dtl 14). Ka ei ole senises menetluses ilmnenud muid asjaolusid (nt erivajadusi), mis välistaks isiku paigutamise kinnipidamiskeskusesse. Isik on ka 28. juuli 2026. a vestlusel PPA ametnikega avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid kinnipidamiskeskusesse paigutamisele (dtl 16) ega vaielnud sellele vastu ka kohtuistungil.
13.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 28. novembrini 2026 (kaasa arvatud).
14.VRKS § 71 lg 1 kohaselt vabastatakse kinnipidamise aluse äralangemisel taotleja kinnipidamiskeskusest viivitamata. Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb näiteks, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.