PlusPlus Capital AS hagi Narva linna vastu 333,87 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
377,14 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
PlusPlus Capital AS (registrikood 1191806, aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn)
Hageja esindaja:
T I (volikirja alusel, e-post: xxx )
Kostja:
Narva linn (linnavalitsuse kaudu, aadress: Peetri plats 2, Narva linn, epost: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks liitumislepingust nr xxx tulenev koguvõlgnevus 333,87 eurot (s.h põhinõue 237,08 eurot, viivis 76,79 eurot ja sissenõudekulu 20 eurot).
3.Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt (237,08 eurolt) alates 22.02.2024. a kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,05% päevas.
4.Jätta menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja Narva linna kanda ja välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud kogusummas 282 eurot, sh riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 122 eurot.
1(5)
4.1.Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (282 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamiselt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.PlusPlus Capital AS esitas 23.11.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Š vastu 333,00 euro nõudes. 27.11.2023. a tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 15.02.2024. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja xxx AS vahel 04.09.2022. a ja 11.11.2022. a sõlmitud liitumislepingutest nr xxx, mille alusel xxx AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. xxx AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata alates 01.11.2022. a. xxx AS ütles lepingu üles 15.01.2023. a. xxx AS loovutas 01.06.2023. a nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks xxx AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenev võlgnevus 2(5)
237,08 eurot, viivised 76,79 eurot, sissenõudekulud 20 eurot ning alates 22.02.2024. a viivis põhinõude 237,08 euro jäägi täieliku tasumiseni 0,05% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
2.Rahvastikuregistri andmetel on A Š, isikukood xxx, surnud xxx. a.
3.Maakohus peatas 18.03.2024. a määrusega tsiviilasja nr 2-23-147446 menetluse kuni A Š õigusjärglase selgumiseni. Pärimisregistri andmetel on notar S.N tõestanud pärimismenetluse algatamise avalduse (28.03.2024. a, reg. nr. xxx). Pärimistunnistuse kohaselt on A Š pärijaks Narva linn.
4.Kohus uuendas 04.09.2024. a määrusega menetluse ja kohustas hageja esindajal esitada seisukoht menetluse edasise käigu kohta. Hageja esindaja on seisukohal, et menetluse lõpetamise alused puuduvad ning menetlust tuleb jätkata sealt kus see pooleli jäi.
5.02.10.2024. a määrusega jätkas kohus menetlust sealt, kus see pooleli jäi ja asendas kostja A Š uue kostjaga - pärija Narva linnaga. Kohus kohustas kostjal esitada kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtudokumentide kättesaamisest.
6.Kohus edastas 02.10.2024. a, 10.10.2024. a ja 25.10.2024. a kostjale kohtudokumendid eposti aadressile xxx ja xxx. Kohus selgitas, et kohtudokumentide kättesaamist tuleb kinnitada, juhul kui kostja ei kinnita dokumentide kättesaamist loeb kohus dokumendid kostjale kätte toimetatuks viie tööpäeva möödumisel dokumentide saatmisest (TsMS § 311 1 lg lg 51 ). Kostjale on kohtudokumendid kätte toimetatud 04.11.2024. a. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
7.Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
8.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
10.Pärimisregistri andmetel on notar S.N tõestanud pärimismenetluse algatamise avalduse (28.03.2024. a, reg. nrxxx). Pärimistunnistuse kohaselt on A Š pärijaks Narva linn.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 järgi võivad tsiviilõigused ja -kohustused ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Isiku surma korral läheb surnud isiku vara (pärand) pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle pärijale. Pärand hõlmab PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt pärandaja vara ehk tema õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega saa pärijatele üle minna (nt vanema ja lapse sugulussuhe). Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 3(5)
130 lg 1 kohaselt pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja üldõigusjärglaseks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast.
12.TsMS § 407 lõikele 1 ja 3 kohaselt, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
13.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
14.TsMS § 444 lõike 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
15.Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 113 2 lg 2, TsMS § 367, pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 ja § 130 lg 1.
16.Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
18.TsMS § 174 lõike ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot, kokku 587 eurot. Hageja esindajal on õigusabi osutamise ajakulu dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine 3, 5 tundi, maksumusega 100 eurot tund millele lisandub käibemaks.
19.Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 427 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Käesoleval juhul on tegemist trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Hagiavaldus on 3 leheküljel, millest sisulist teksti on 0,5 leheküljel, ülejäänud hagiavaldus koosneb paragrahvidest ja lepingust kopeeritud tekstist. Kohtu hinnangul on õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Menetluskulude 4(5)
väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Samuti ei ole hageja esindaja pidanud osalema kohtuistungitel, tutvuma kostja vastusega või vastuväidetega. Arvestada tuleb ka asjaoluga, kas on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem kui oli nõude suurus. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 142 eurot. Menetluskulud koos maksekäsu kiirmenetluse kulu ja riigilõivuga on 282 eurot.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.