lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-4473/6

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-4473/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
732
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik Kohtujurist

Fred Fisker Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-4473

Tsiviilasi

M. E. hagi A. K. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M. E. (isikukood XXX) Kostja: A. K. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata M. E. hagi A. K. vastu elatise nõudes. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edastada kohtumäärus hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD

Harju Maakohtusse esitas M. E. hagi A. K. vastu elatise nõudes. Hageja soovib lapse A. J. ülalpidamiseks kostjalt elatist 300 eurot kuus. Lisaks tagasiulatuvat elatist perioodi eest 25.05.2025 kuni hagi esitamiseni, millest on maha arvatud kostja poolt makstud 753 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kohus tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning kostja vastusega, leiab, et esinevad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 ja 2 loetletud alused, millistel juhtudel tuleb käesolevas asjas hageja poolt esitatud hagi jätta läbi vaatamata.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.
TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Samuti võib kohus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kirjeldatud juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tulenevalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.
3.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. Seega peab hagi rahuldamise eelduseks olema hageja tsiviilõiguste rikkumine ning isik peab tõendama, et tema õigusi on rikutud.
4.Hagiavalduse kohaselt on hagejaks M. E. (isikukood XXX). Kohus selgitab, et enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel, samuti võis vanem enda nimel hageda elatise suuruse muutmist sama paragrahvi lg 3 järgi. Alates 1. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses sellist regulatsiooni enam ei ole. Alates 1. juulist 2010 alaealise lapse elatisenõude saab esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab tema hooldusõiguslik vanem. Seega on elatise nõudes hagejaks laps mitte lapse seaduslik esindaja.
5.Hagiavalduses puuduvad andmed lapse (hageja) kohta. TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Hagiavalduses tuleb märkida lapse andmed (nimi, isikukood, elukoha aadress).
6.Hageja palub kostjalt elatist 300 eurot kuus. Lisaks tagasiulatuvat elatist perioodi eest 25.05.2025 kuni hagi esitamiseni, millest on maha arvatud kostja poolt makstud 753 eurot. Hagejal tuleb näidata, kui suur oli kostja elatise maksmise kohustus ajavahemikul 25.05.2025 kuni hagi esitamiseni. Selleks tuleb esitada arvutus, millest nähtub iga kuu tasumisele kuulunud elatise suurus ja kogusumma. Kogusummast tuleb maha arvata kostja poolt juba tasutud 753 eurot. Seega peab hageja esitama selge arvutuskäigu, mis näitab elatise võlgnevuse kujunemist tagasiulatuvalt alates 25.05.2025 kuni hagi esitamise kuupäevani.
7.Lisaks selgitab kohus, et hagejal tuleb esitada andmed (SMS-d või e-kirjavahetus), et ta on nimetatud perioodil alates 25.05.2025 kuni hagi esitamiseni kostjalt elatist küsinud ja kostja on vaatamata sellele lapse ülalpidamisekohustust ebapiisvalt täitnud. Riigikohus on 25. mai 2016 lahendis nr 3-2-1-33-16 selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
8.Arvestades kohtu osundatud hagipuudusi ja võttes arvesse, et seaduslik esindaja ei saa olla hagejaks, siis kohus jätab TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata.
9.Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
10.TsMS § 168 lg-st 2 kannab hageja menetluskulud, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata. Menetluskulude puudumise tõttu ei määra kohus menetluskulude rahalise suurust. /allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus