Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929; asukoht Tammsaare tee 56, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: XXX); Kostja: K. A. (isikukood XXX; e-post: XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
hagi
K.
A.
vastu
võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K. A. hageja Bondora AS kasuks lepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 3924,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 174,77 eurot ja viivis võlgnevuselt 3924,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2025 kuni põhivõla (3924,50 eurot) tasumiseni.
Jätta rahuldamata hageja Bondora AS nõue mõista kostjalt K. A. välja laenu põhiosa võlgnevus 1104,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 127,22 eurot ja edasiulatuv viivis, mis ületab p-s 2 väljamõistetud viivist.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt K. A. hageja Bondora AS kasuks välja menetluskulud summas 609,46 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (609,46 eurot) tuleb kostjal K. A.l tasuda hagejale Bondora AS ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Mõista Bondora AS ́lt Eesti Vabariigi kasuks välja hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 35 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva
2-25-5059 jooksul alates otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 5029,02 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 301,99 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt 3958,58 eurot alates hagiavalduse esitamisest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 962,77 eurot alates hagiavalduse esitamisest lepingujärgses määras 33,83% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt pooled on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: (i) 18.11.2021 nr XXX, (ii) 19.01.2022 nr XXX. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale 18.11.2021 summas 1000 eurot (summa 63.00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks; 19.01.2022 summas 9300 eurot (summa 588.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu nr 2455292 krediidi kogukulumäär on 55,28% ning lepingu nr XXX krediidi kogukulumäär on 29,68%. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 15.07.2024. a osamakse summas 50.93 eurot, 13.08.2024. a osamakse summas 50.93 eurot, 13.09.2024. a osamakse summas 50.92 eurot, 14.10.2024. a osamakse summas 50.92 eurot ja 03.11.2024. a osamakse summas 50.91 eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 11.11.2024
2-25-5059 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 13. kuupäevaks tagasimakse summas 279.82 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 15.11.2024.
3.Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (esimese laenu taotlemisel) 1580 eurot (neto). Hageja peab menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) mõistlikuks esitada hagejale lepingust nr XXX tulenev nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) arvestab väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada tühiseks. Kohtu põhjendused
4.Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 08.04.2025. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist ka 03.07.2025, kuid kohtu nõudele vaatamata mistahes vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled sõlmisid 18.11.2021 laenulepingu nr XXX (dtl 12-32), mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu 1063 eurot aastase intressimääraga 33,83% (dtl 12-32). Samuti sõlmisid pooled 19.01.2022 laenulepingu nr XXX, mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu 9888 eurot aastase intressimääraga 17,21% (dtl 33-53). Kostja kohustus laenu ja sellelt arvestatud intressi tasuma maksegraafiku kohaselt (dtl 56-60). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
6.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult
2-25-5059 vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
7.Hageja saatis kostjale 09.10.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 63-64). Hageja saatis 11.11.2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 65-66 Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
9.Hagi kohaselt esimese laenu taotlemisel oli kostja regulaarne sissetulek 1580 eurot netos. Vaatamata kohtu nõudmistele pole hageja oma väite tõendamiseks mistahes tõendeid (eelkõige kostja pangakonto väljavõte) esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud, et laenu taotlemisel oli kostja sissetulek 1580 eurot. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hageja väiteid kostja püsivate väljaminekute kohta. Hageja ei ole tõendanud ühtegi väidet vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimisel. Hageja esitas lepingust nr XXX tulenevad nõue viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, arvestab väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu).
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
11.Hageja 26.06.2025 ümberarvestuse kohaselt kostjal on tekkinud lepingu nr XXX osas olukord (vt lisa 1), kus uuesti määratud maksete korral kostja pidi lepingu ülesütlemise seisuga olema tasunud 1000 eurot, kuid kostja on tasunud kokku summas 1034,08 eurot lepingu XXX alusel. Hageja arvestab uuesti määratud maksete korral summa 34,08 eurot lepingu nr XXX põhivõlgnevuse katteks. Uuesti määratud maksete korral on hageja nõue kostja vastu tulenevalt
2-25-5059 lepingust nr XXX järgmine: 9300 – (5341,42 + 34,08) = 3924,50 eurot. Uuesti määratud maksete korral pidanuks kostjal olema lepingu nr XXX alusel seisuga 11.11.2024 tasutud 9202,86 eurot, kuid nagu mainitud, siis kostja ei tasus viimati 2024. juulis ja seisuga 11.11.2024 oli ta lepingu alusel teinud makseid kokku üksnes summas 5341,42 + 34,08 eurot. Ehk ka uuesti määratud maksete korral öeldi leping kehtivalt üles 11.11.2024. uuesti määratud maksete puhul, kus hageja on kõik kostja tehtud maksed arvestanud väljastatud krediidisummade katteks, on hageja põhineõue (s.o kostjale väljastatud krediidisummade summa, millest on arvestatud maha kõik kostja tehtud maksed) kostja vastu summas 9300 (lepingu nr XXX alusel väljastatud krediidisumma) – (5341,42 + 34,08) = 3924,50 eurot.
12.Kohus rahuldab hageja ümberarvestuse kohase nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa 3924,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 174,77 eurot ja viivis võlgnevuselt 3924,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2025 kuni põhivõla (3924,50 eurot) tasumiseni.
13.Hagi kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 5029,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 301,99 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt 3958,58 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lisaks edasiulatuv viivis põhinõudelt 962,77 eurot alates hagiavalduse esitamisest lepingujärgses määras 33,83% aastas. Käesoleva tsiviilasja hagihind on: 5029,02 eurot + 301,99 eurot + 441,38 eurot (viivis aasta eest TsMS § 367 alusel põhivõlgnevuselt 3958,58 eurot) + 325,71 eurot (viivis aasta eest TsMS § 367 alusel põhivõlgnevuselt 962,77 eurot) = 6098,10 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on 6098,10 eurot. TsMS § 139 lg-s 2 on sätestatud, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Summale 6098,10 eurot vastab riigilõiv 630 eurot. Kuivõrd hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 595 eurot, siis vastavalt TsMS § 179 lg-le 1 tuleb hagejal tasuda riigituludesse täiendav riigilõiv 35 eurot. Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses (TsMS § 147 lg 3 esimene lause). Tasumata või vähem tasutud riigilõivu võib asja lahendav kohus kohustatud isikult välja mõista asjas tehtavas lahendis (TsMS § 179 lg 1).
14.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, v.a juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS § 179 lg 5). Kohus selgitab, et rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise lahendi saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Tasumiseks vajalikud andmed lisatakse otsusele (TsMS § 179 lg 21). Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot, millele lisandub kohtu poolt käesoleva otsusega väljamõistetud täiendav riigilõiv 35 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt lisaks tasutud riigilõivule on hagejal tekkinud järgmised õigusabikulud (käibemaksuta summad): hagi esitamine: kokkuleppetasu 100 eurot, kohtumäärusega tutvumine
2-25-5059 ja vastuse koostamine: 41min tunnitasuga 90 eurot. Kokku on hageja õigusabikulud 161,50 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on terves ulatuses põhjendatud. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 791,50 eurot (595+35+161,50).
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 77% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 609,46 eurot (77% summalt 791,50 eurot) ning viivis menetluskuludelt (609,46 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.