Harju Maakohus
Kohtunik
Kaisa Margus
Otsuse aeg ja koht
15.07.2026 Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-547
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi A. M. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1648,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anzhela Ternikova
11542046),
Kostja: A. M. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab lihtmenetluses esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
a) Esiteks, XXX AS ei tuvastanud nõuetekohaselt kostja igakuist regulaarset sissetulekut. Hageja väidab, et kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal tuvastati kostja igakuine keskmine regulaarne sissetulek 691,06 eurot (dtl 76). Arvelduskonto väljavõttelt nähtus, et vaadeldaval perioodil sai kostja vaid ühe töötasu laekumise 2022. aasta juunis ning sedagi summas 214,45 eurot. Sellele eelneval kolmel kuul sai kostja makseid töötukassalt vahemikus 236,16-471,99 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal ei saanud seega kuidagi jõuda järelduseni, et kostja igakuine keskmine regulaarne sissetulek on 691,06 eurot. Kohus rõhutab, et arvelduskonto väljavõttelt nähtus ühtlasi, et kostja töösuhe lõppes vahetult enne laenulepingu sõlmimist (vt 09.06.2022 makse selgitusega „lõpparve“). Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et XXX AS oleks esitanud kostjale seonduvaid küsimusi, sh palunud esitada tõendeid selle kohta, et kostjal on olemas uus töökoht, millest saadava töötasu arvel oma kohustusi täita. b) Teiseks, kostja arvelduskontolt nähtus, et kostja kulutab oluliselt enam kui kostja regulaarne sissetulek seda võimaldab. Hageja enda esitatud kokkuvõttest (dtl 80-81) nähtub, et kostja igakuised kulutused vaadeldaval perioodil olid vahemikus ca 1500-2900 eurot. Samas kostja tööl ei käinud (v.a 2022. aasta mais). Arvelduskonto väljavõttelt oli seega näha, et kostja elab järjepidevalt üle oma võimete. Isikul, kes pidevalt ja regulaarselt kulutab oluliselt rohkem, kui on tema stabiilne sissetulek, puudub korrektne finantskäitumine. Sellise isiku puhul eksisteerib ka reaalne oht, et ta ei suuda (vähemalt oma vahenditest) laenu tagasimakseid teha, ning selline elustiil enamasti eeldabki pidevat uute laenude võtmist. c) Kolmandaks, kostja arvelduskontolt nähtus, et kostja mängis sagedasti hasartmänge. Isegi mõned päevad enne laenulepingu sõlmimist mängis kostja oma kontol oleva viimase raha eest hasartmänge selliselt, et arvelduskonto jäägiks jäi 0,07 eurot, misjärel kandsid eraisikud kostjale raha juurde (dtl 103). Hasartmängude mängimine nähtub läbivalt kostja arvelduskonto väljavõttelt. d) Neljandaks, kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtus hulgaliselt makseid kolmandate isikute vahel, sh selgitusega „laen“, mis viitab, et kostja laenas raha ka eraisikutelt ja tegi neile tagasimakseid. Näiteks 06.06.2022 laekus kostjale, sh hasartmänguga seonduvalt veebilehelt, kokku 1220 eurot ja samal päeval asus kostja koheselt tasuma arveid ja tegema makseid XXX AS-ile ning eraisikutele kogusummas ca 700 eurot (dtl 100).
(allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.