Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617 Harju maakond), volitatud esindaja Anu Volmer (e-post: XXX); Kostja: K. D. O. (isikukood XXX; registreeritud elukoht XXX; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K. D. O.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja laenu põhiosa võlgnevus 284,25 eurot ja intress 36,07 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K. D. O.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis võlgnevuselt 284,25 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla (284,25 eurot) tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlg 1147,53 eurot, intress 163,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 119,35 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja seadusjärgne viivis käesoleva resolutsiooni p-s 3 ületavas osas.
5.Toimetada tagaseljaotsus kostjale K. D. O. avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 18% ulatuses kostja ja 82% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt K. D. O.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 60,30 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (60,30 eurot) tuleb kostjal
2-24-144559 tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.XXX OÜ ja kostja sõlmisid lepingu XXX ja lisalaenu lepingu XXX. Lepingu XXX alusel on kostja saanud laenu summas 865 eurot. Kostja poolt ei ole antud lepingu katteks tagasimakseid tehtud. Lisalaen summas 506,00 eurot on kostja arveldusarvele nr XXX väljastatud 14.09.2023. Lepingu personaalsete tingimuste „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas 1499,11 eurot (koosnes lepingu XXX laenusummast 908,25 eurot, lisalaenust 506,00 eurost ja lepingutasust 84,86 eurot), intressimääras 42,88% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 49,99% aastas maksete kogusummaga 3659,40 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafikuga. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 487,96 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 67,33 eurot, intressi katteks 420,59 eurot, viivise katteks 0,04 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 23.09.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 07.10.2024 ei likvideerinud, olles täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 08.10.2024. Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.
2-24-144559
2.Krediidiandja kontrollis krediidivõimelisuse hindamisel enne lepingu XXX ja lisalaenu lepingu XXX sõlmimist kostja keskmise netosissetuleku ja kohustuste andmeid kostja arvelduskonto väljavõtte nr XXX alusel perioodil 14.05.2023-11.09.2023. Kostja keskmiseks netosissetulekuks saadi 822 eurot ja finantskohustusteks 125 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Krediidiregistrist, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded, ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt ei olnud kostjal ülalpeetavaid. Antud juhul kostja poolt muid kulusid ei esitatud. Seetõttu võttis krediidiandaja majapidamiskulude suuruse määramisel aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega. Seega arvestati krediidiotsuse tegemisel muud kulud järgmise valemi põhjal: sissetulek 822,00 * 0,204 + 157,32 eurot – saades majapidamiskuluks kokku summas 352 eurot millest krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lähtus. Krediidiandja arvestas krediidiotsuse tegemisel puhvriga 41 eurot (5% netosissetulekust) ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks. Kohtu põhjendused
3.Kostja sai käesolevas tsiviilasjas menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 21.11.2025 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. XXX OÜ ja kostja sõlmisid 11.09.2023 lepingu XXX, mille järgi sai kostja laenu 908,25 eurot (dtl 206-212). Lepingu tingimuste kohaselt on intressimäär 47,65% aastas, krediidi kulukuse määr 49,98% aastas, viivisemäär 24% aastas, maksete arv 27 (dtl 206). XXX OÜ ja kostja sõlmisid 14.09.2023 lisalaenu lepingu XXX, mille alusel sai kostja laenu kogusummas 1499,11 eurot (dtl 215-221). Lepingus lepiti kokku intressimääras 42,88% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 49,99% aastas, maksete kogusummaga 3659,40 eurot (dtl 218). Kostja kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafikuga 60 osamaksega (dtl 218). Kohus leiab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
5.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,72%= 50,16%. Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määrad oli 49,98% ja 49,99% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
2-24-144559
6.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
7.Krediidiandja saatis 23.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 07.10.2024 (dtl 244). Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks 08.10.2024. Krediidiandja loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale (dtl 54). Hagi kohaselt on kostjal tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
9.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja arvelduskonto XXX väljavõtte perioodi 14.05.2023-11.09.2023 eest (dtl 156-197) ja väljavõtte krediiditoimikust avalikest andmebaasidest tehtud päringute kohta (dtl 198-204). Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostjal oli enne vaidlusaluste lepingute sõlmimist laenukohustused XXX ja XXX OÜ ees. Kostja sai 08.09.2023 töötasu summas 398,85 eurot ning pikendas 10.09.2023 nelja laenulepingut XXX OÜ ́ga (dtl 196). Tsiviilasja materjalide kohaselt andis krediidiandja kostjale esimese laenu 11.09.2023 ja lisalaenu 14.09.2023. Kohtu hinnangul nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et laen oli võetud jooksvate, sh eelnevalt võetud laenukohustuste täitmiseks, mis viitab selgelt kostja suutmatusele täita oma kohustusi regulaarse sissetuleku arvelt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele viitab ka asjaolu, et krediidiandja ei selgitanud välja kostja tegelikke majapidamiskulusid, vaid kohaldas üldkohaldatava määra 352 eurot. Olukorras, kus kostja keskmine sissetulek oli tagasihoidlik (822 eurot), kostjal esines muid kehtivaid laenukohustusi, mille täitmisega oli kostja selges raskuses, pidanuks krediidiandja koguma täiendavaid andmeid, mis kinnitaksid kostja võimet võtta täiendava laenukohustuse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja käest küsinud majapidamiskulude suuruse kohta (nt kus kostja elab ja kes kannab kommunaalkulusid). Kahtlusi kostja maksevõimes tekitab ka asjaolu, et kostja sissetuleku suurus ei olnud stabiilne, vaid selges langustrendis. Kohtule esitatud andmeid analüüsides pidanuks krediidiandja jõudma järeldusele, et kostja krediidivõimeline ei ole. Vastupidiseid tõendeid pole kohtule esitatud. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2-24-144559
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
11.Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja sai laenu kogusummas 1371 eurot (dtl 278-280) ning hagi kohaselt tegi tagasimakseid kogusummas 487,96 eurot. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas laenu põhiosa võlgnevus on käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud.
12.Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal tekkinud intressi võlgnevus alates 10.07.2024 ning kostja jättis tasumata kolm järjestikust intressimakset, s.o 10.07.2024, 10.08.2024 ja 10.09.2024. Hageja hinnangul on leping eelneva tõttu kehtivalt üles öeldud. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Tagasimaksed tuleb arvestada kohustuse sissenõutavaks muutunud järjekorras, mitte lugeda tasutuks tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed ja jätta eelnevalt sissenõutavaks muutunud intressimaksed kostja tehtud maksetega arvestamata. Kuivõrd kostja tegi tagasimakseid summas 487,96 eurot, siis uue maksegraafiku kohaselt on kostja tasunud nii põhiosa kui seadusjärgsed intressimaksed kuni 10.05.2025 ja osaliselt (s.o summas 7,93 eurot) 10.06.2025 osamakse katteks. Seega ei olnud lepingu erakorralise ütlemise eeldused 08.10.2024 seisuga täidetud ja leping ei ole kehtivalt üles öeldud.
13.Käesoleva otsuse tegemise seisuga on kostjal tasumata laenu põhiosa osamaksed alates 10.06.2025 osamaksest summas 14,10 eurot kuni 10.06.2026 (k.a) osamakseni kogusummas 284,25 eurot ja intressimaksed alates 10.06.2025 kuni 10.06.2026 kogusummas 36,07 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa 284,25 eurot ja seadusjärgse intressi 36,07 eurot ning viivise põhivõlalt 284,25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas hageja nõuded põhjendatud ei ole ja kohus jätab need rahuldamata. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi
2-24-144559 rahuldatakse ligikaudu 18% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 60,30 eurot (18% summalt 335 eurot) ning viivis menetluskuludelt (60,30 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
16.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.