Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617 Harju maakond), volitatud esindaja Anu Volmer (e-post: XXX); Kostja: D. S. (isikukood XXX; registreeritud elukoht XXX; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D. S. hageja B2 Impact OÜ kasuks välja laenu põhiosa võlgnevus 315,23 eurot.
3.Välja mõista kostjalt D. S. hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis võlgnevuselt 315,23 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla (315,23 eurot) tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlg 901,70 eurot, intress 138,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 149,54 eurot, võla sissenõudmiskulu 45 eurot ja seadusjärgne viivis käesoleva resolutsiooni p-s 3 ületavas osas.
5.Toimetada tagaseljaotsus kostjale D. S. avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 21% ulatuses kostja ja 79% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt D. S.ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 70,35 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (70,35 eurot) tuleb kostjal
2-24-141096 tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 1199,20 eurot, intress 138,65 eurot, viivis 149,54 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1199,20 eurot alates 05.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. XXX OÜ ja kostja sõlmisid 28.08.2022 krediidilepingu XXX krediidilimiidiga 1280 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 40% aastas, krediidi kulukuse esialgses määras 47,49%, krediidi kogukulu 2593,37 eurot. Kostja arvelduskontole XXX on perioodil 30.08.2022-20.02.2024 väljastatud krediiti kokku summas 2640 eurot. Lepingu üldtingimustest tulenevalt tuleb kõik lepingust tulenevad maksed tasuda vastavalt arvetele, mille krediidiandja edastab igakuiselt. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval, st 10. kuupäeval kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse (arvestusperiood kalendrikuu). Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt.
2.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 1855,15 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1440,80 eurot, intressi katteks 403,59 eurot, meeldetuletuskirja tasude katteks 10 eurot ja viivise katteks 0,76 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes viivitusse vähemalt kolme järjestikuse, see on 10.06.2024 (tagasimakse 58,72 eurot), 10.07.2024 (tagasimakse 56,86 eurot) ja 10.08.2024 (tagasimakse 57,40 eurot) tagasimakse tasumisega. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud ning oli
2-24-141096 viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 25.08.2024. Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.
3.Krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust kostja pangakonto väljavõtete alusel. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks tehes päringud avalikesse andmebaasidesse. AccountScoringu analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 2144,39 eurot (püsisissetulek tööandjalt XXX OY). Kostja märkis enda finantskohustusteks 600 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lähtuti pangakonto analüüsi tulemusel saadud finantskohustustest summas 1000 eurot (varasemad laenukohustused XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX AS-i ees). Krediidiandaja arvestas krediidiotsuse tegemisel kostja poolt märgitud majapidamiskuludega 800 eurot, kuna pangakonto väljavõttelt ei nähtunud suuremaid kulusid + lisas 2 ülalpeetava kulu 99 eurot. Krediidiandja arvestas lisaks puhvriga summas 107,22 eurot muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks. Kohtu põhjendused
4.Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kohtul menetlusdokumente kostjale kätte toimetada e-posti aadressil XXX ja XXX ega aadressil XXX. Kostja registrijärgne elukoht alates 10.02.2025 on XXX. Tsiviilasjas nr XXX ei õnnestunud kohtul menetlusdokumente eelnimetatud aadressil kätte toimetada. Kostja sai käesolevas tsiviilasjas menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 28.12.2025 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu.
5.Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. XXX OÜ ja kostja sõlmisid 28.08.2022 krediidilepingu XXX krediidilimiidiga 1280 eurot (dtl 76-81). Lepingu tingimuste kohaselt on maksimaalne kasutusse võetav krediit 1280 eurot, intressimäär 40% aastas, krediidi tagasimaksed ja intressi tasumine toimub kord kuus 10 kuupäeval, minimaalne osamakse on 1/60 kasutusse võetud krediidist + intress, lepingu periood on 60 kuud, krediidi tagastamise lõpptähtpäev 10.09.2027 (dtl 77). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
7.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30%= 48,9%.
2-24-141096 Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 47,49% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
8.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
9.Krediidiandja saatis 10.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.08.2024 (dtl 97). Hageja luges lepingu ülesöelduks 25.08.2024. Hagi kohaselt on kostjal tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
11.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja pangakonto väljavõtted nr XXX ja XXX (dtl 63-72). Kostja konto väljavõtetest nähtub, et kostjal oli enne krediidiandjaga lepingu sõlmimist laenukohustused XXX OÜ, XXX OÜ, XXX AS, XXX, XXX AS ees. 2022 augustikuus tasus kostja 125,96 eurot laenu intressi ja laenu põhiosa 180,38 eurot XXX, XXX AS ́le 40,99 eurot, XXX AS ́le 12,78 eurot, XXX AS ́le kahe lepingu alusel kokku 77,18 eurot, XXX AS ́le 47,09 eurot, XXX OÜ ́le 124,16 eurot ja 70 eurot, majandamiskulusid XXX korteriühistule summas 300 eurot, eeldatavasti laste emale L. S. 350 eurot selgitusega “laste toetus”. Kokku tasus kostja 2022 augustikuus erinevate kohustuste katteks vähemalt 1328,54 eurot. Seejuures on kostja võtnud 2022 augustikuus laenu XXX AS ́ilt summas 150 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 30 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks 2022 augustikuus töötasu saanud. Konto väljavõttest nähtub viimane töötasu maksmine 20.06.2022 XXX OY ́lt summas 370,83 eurot ja 03.06.2022 summas 1580,09 eurot. Seega ei ole kostja 2022 juulis ja augustis töötasu saanud. Olukorras, kus kostjal juba esines arvukalt muid kiirlaene, kostja võttis regulaarselt kiirlaene jooksvate kulude katteks, enne laenulepingu sõlmimist puudus kostjal 2 kuu jooksul sissetulek, kostjal oli 2 ülalpeetavat (mille kulu ületas krediidiandja arvestatud 99 eurot), oli kostjale täiendava laenu andmine - vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Kogutud andmeid analüüsides pidanuks krediidiandja jõudma järeldusele, et kostja krediidivõimeline ei ole. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2-24-141096
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
13.Hageja ümberarvestuse kohaselt oleks hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 kohaselt 784,85 eurot (väljastatud krediit 2640 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 1855,15 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast, s.o alates 20.10.2025.
14.Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja sai laenu kogusummas 2640 eurot (dtl 83-90). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas laenu põhiosa võlgnevus on käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud.
15.Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on viimase osamakse tähtaeg 10.02.2029. Tsiviilasja materjalide kohaselt ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles 25.08.2024. Ümberarvestuse kohaselt pidi kostja tasuma 25.08.2024 kuupäevaks (laenujääk summas 1063,38 eurot) põhiosa ja intressi kokku summas 126,59 eurot (10.03.2024-10.08.2024 osamaksed). Ümberarvestuse kohaselt tasus kostja 14.03.2024-29.05.2024 perioodil kokku 181,21 eurot. Seega ei olnud kostjal 25.08.2024 seisuga võlgnevust ning lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ei olnud. Tarbijakrediidileping pole kehtivalt üles öeldud. Käesoleva otsuse tegemise seisuga pidi kostja ümberarvestuse kohaselt tasuma laenu põhiosa katteks 496,44 eurot. Kostja tasus 181,21 eurot. Seega on otsuse tegemise seisuga tasumata laenu põhiosa 315,23 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa võlgnevuse 315,23 eurot. Ümberarvestuse kohaselt hageja kostjalt seadusjärgset viivist ei nõua. Muude tasude väljamõistmine pole aga vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 315,23 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi
2-24-141096 rahuldatakse ligikaudu 21% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 70,35 eurot (21% summalt 335 eurot) ning viivis menetluskuludelt (70,35 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
18.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.