Q.U osas 1448 eurot 28 senti ja C.W osas 1231 eurot 2 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. veebruari 2026. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.J-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (kostja): R.J (isikukood lepinguline esindaja Heigo Kendla
Menetlusosalised ja nende esindajad
XXX),
Vastustajad (hagejad):
1.Q.U (hageja I) (isikukood XXX)
2.C.W (hageja II) (isikukood XXX) Vastustajate seaduslik esindaja V.Y , lepinguline esindaja vandeadvokaat Lea Suurkivi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. veebruari 2026. a otsus alates 29. septembrist 2026 välja mõistetud elatise suuruse ning 2025. a mai- ja septembrikuu eest tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise suuruse osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Q.U ja C.W hagi R.J-i vastu elatise väjamõistmiseks osaliselt.
2.1.Mõista R.J-ilt Q.U kasuks välja elatis perioodi 29. september 2025 – 31. märts 2026 eest 976 eurot 25 senti ning alates 1. aprillist 2026 kuni Q.U täisealiseks saamiseni igakuine elatis 169 eurot 92 senti (295 eurot 86 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2026) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 46,67% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 7 päeva kuus, s.o rahaliselt 148 eurot 70 senti)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.2.Mõista L. C.W R.J-i kasuks välja elatis perioodi 29. september 2025 – 31. märts 2026 eest 829 eurot 80 senti ning alates 1. aprillist 2026 kuni C.W täisealiseks saamiseni igakuine elatis 144 eurot 43 senti (s.o 85% Q.U kasuks välja mõistetud igakuisest elatisest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.3.Mõista R.J-ilt Q.U kasuks välja tagasiulatuv elatis 2025. a maikuu eest 120 eurot 70 senti ja 2025. a septembrikuu eest 112 eurot 65 senti.
2.4.Mõista L. C.W R.J-i kasuks välja tagasiulatuv elatis 2025. a maikuu eest 102 eurot 60 senti ja 2025. a septembrikuu eest 95 eurot 76 senti.
3.Rahuldada R.J-i apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta R.J-i apellatsioonkaebusele lisatud haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a määrus nr 45 „2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta koolivaheajad“, X Vallavolikogu 28. augusti 2025. a määrus nr 67 „X Valla Kooli põhimäärus“, X Valla Kooli lasteaiarühmade 2025-2026 õppeaasta tegevuskava asja materjalide juurde võtmata. Võtta R.J-i apellatsioonkaebusele lisatud lastega suhtlemise graafikud ja elatiskalkulaatori väljavõtted asja materjalide juurde.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.2.Mõista R.J-ilt Q.U kasuks välja elatis perioodi 29. september 2025 – 31. märts 2026 eest 976 eurot 25 senti ning alates 1. aprillist 2026 kuni Q.U täisealiseks saamiseni igakuine elatis 169 eurot 92 senti (295 eurot 86 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2026) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 46,67% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 7 päeva kuus, s.o rahaliselt 148 eurot 70 senti)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.3.Mõista L. C.W R.J-i kasuks välja elatis perioodi 29. september 2025 – 31. märts 2026 eest 829 eurot 80 senti ning alates 1. aprillist 2026 kuni C.W täisealiseks saamiseni igakuine elatis 144 eurot 43 senti (s.o 85% Q.U kasuks välja mõistetud igakuisest elatisest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse
§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.4.Mõista R.J-ilt Q.U kasuks välja tagasiulatuv elatis 2025. a maikuu eest 120 eurot 70 senti ja 2025. a septembrikuu eest 112 eurot 65 senti.
6.5.Mõista L. C.W R.J-i kasuks välja tagasiulatuv elatis 2025. a maikuu eest 102 eurot 60 senti ja 2025. a septembrikuu eest 95 eurot 76 senti.
6.6.Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 10. oktoobrist 2025 tasutud summaks 1116 eurot 50 senti.
6.7.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Q.U (hageja I) ja C.W (hageja II) esitasid 29. septembril 2025 Viru Maakohtule hagi R.J-i (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta omandab põhi- kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Lisaks palusid hagejad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 1. mai 2025 – 31. mai 2025 ja 1. september 2025 – 30. september 2025 eest, hageja I kasuks 603 eurot 48 senti ja hageja II kasuks 512 eurot 96 senti. Hagiavalduse ja hagejate hilisemate seisukohtade kohaselt on hagejad V.Y ja kostja ühised alaealised lapsed. Vanemate kooselu lõppes 2023. aasta aprillis. Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-17096 (jõustunud 3. aprillil 2025) anti laste emale otsustusõigus laste elukoha ja nende lasteaia/koolikohustuse täitmise koha määramiseks ning määrati kindlaks laste ja isa vaheline suhtluskord. Suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed isa juures iga kuu paaritutel nädalavahetustel kaks ööpäeva (s.o keskmiselt 4 ööpäeva kuus) ning suvevaheajal vaheldumisi ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat korraga alates esimesest täispikast suvevaheaja nädalast kuni suvevaheaja lõpuni (maksimaalselt 14 ööpäeva suve jooksul kuni lapsed käivad lasteaias ja maksimaalselt 3x14 ööpäeva suve jooksul, kui lapsed lähevad kooli ja suvevaheaeg muutub pikemaks). Suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed isa juures 2026. aastal keskmiselt 6,25 ööpäeva kuus ja 2027. aastal keskmiselt 6,67 ööpäeva kuus. Pärast kohtumääruse jõustumist on vanemad kohtumäärust täitnud. Varem elasid lapsed kummagi vanema juures võrdse aja, elatise maksmise kohustust vanematel ei olnud. Kuna laste ema tasus suurema osa laste kuludest, siis tasus enne määruse jõustumist laste isa laste emale osa lastetoetusest ja lasterikka pere toetusest, mis kostjale laekus kuni lapsed osaliselt
tema juures elasid (kostjal on veel üks laps varasemast kooselust). Viimase makse tegi kostja 2025. a aprillis, kui laekus viimane lasterikka pere toetus kostjale. Pärast kohtulahendi jõustumist on kostja maksnud elatist (osa lastetoetustest) üksnes 2025. a aprillis. Tasumata on 2025. a mai- ja septembrikuu elatis.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata, kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Tagasiulatuva elatise aluseks tuleb võtta periood alates 2025. a jaanuarist ja selle perioodi keskmine laste ja isa koos viibitud aeg. Lapsed viibisid 2025. a jaanuarist kuni septembrini isaga keskmiselt 13,44 päeva kuus. Kostja kohustus tasuma tagasiulatuvat elatist 2025. a jaanuarist kuni märtsi lõpuni igakuiselt kahe lapse peale kokku 70 eurot 95 senti kuus, kokku 283 eurot 80 senti ja 2025. a aprillist kuni septembri lõpuni igakuiselt kahe lapse peale kokku 74 eurot 41 senti kuus, kokku 446 eurot 46 senti. Kokku kohustus kostja tasuma 2025. a jaanuarist kuni septembrini elatist 730 eurot 26 senti. Kostja on 2025. a septembri lõpu seisuga tasunud hagejatele 800 eurot, seega rohkem, kui on seadusega ette nähtud. Kostja ei tasunud 2025. a jaanuarist aprillini hagejatele 200 eurot kuus seetõttu, et hagejate ema tasus suurema osa kuludest. Hagejad on alates 2025. a oktoobrist nõutavas elatises lähtunud vaid suhtluskorra määruse punktist 4.3, kuid ei ole arvestanud kogu seda aega, mille jooksul lapsed veedavad isaga kahe aasta keskmiselt. Kahe aasta keskmine arvestus annab õiglase tulemuse, kuna paaris ja paaritutel aastatel on lapsed isa juures erineva arvu päevi. Ööpäeva arvestuses annab kulutustele ja koos veedetud ajale kaalu just ärkvel oldud ja lastega aktiivselt koos veedetud aeg. Kostja läheb igas kuus vähemalt kahel reedel hagejatele järele kell 7.00 ja veedab nendega koos aega kuni pühapäeva õhtul kella 17.00-ni. Isa võtab oma arvestuse aluseks ka lastega koos veedetud reedesed päevad. Kostja arvestuse kohaselt veedavad lapsed 2026. ja 2027. aastal isaga keskmiselt 8,95 päeva kuus. Seega peab kostja tasuma elatist hagejale I 120 eurot 70 senti kuus ja hagejale II 102 eurot 60 senti kuus. Kostja on oktoobris ja novembris kokku tasunud elatist 669 eurot 90 senti, mistõttu on kostja tasunud elatist kuni 2025. aasta lõpuni. Kohus ei või alaealise lapse kasuks välja mõista elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 20. veebruari 2026. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates 29. septembrist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, hageja I kasuks 301 eurot 74 senti kuus ja hageja II kasuks 256 eurot 48 senti kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja I kasuks välja tagasiulatuva elatise 2025. a maikuu eest 210 eurot 44 senti ja 2025. a septembrikuu eest 187 eurot 72 senti ning hageja II kasuks tagasiulatuva elatise 2025. a maikuu eest 178 eurot 87 senti ja septembrikuu eest 159 eurot 56 senti. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 10. oktoobrist 2025 tasutud summad kokku 1116 eurot 50 senti. Maakohus jättis kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kostja on PKS § 96 lg-st 1 tulenevalt kohustatud andma hagejatele ülalpidamist. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hagejad veedavad kostjaga aega kohtumäärusega määratud ja ka vanemate vahel kokkulepitud suhtluskorra alusel. Kostja arvates hagejad veetsid temaga
enne hagimenetluse alustamist aega 2025. aastal (jaanuar 2025 – september 2025) keskmiselt 13,44 päeva. 2026. ja 2027. aastal viibivad hagejad kostja juures keskmiselt 8,95 päeva, mis kostja arvates on aluseks elatise määra vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel. Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-17096 anti laste emale PKS § 119 kohane ühekordne otsustusõigus laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse täitmise koha määramiseks. Sama määrusega määrati laste ja isa suhtluskord selliselt, et lapsed viibivad isa juures iga kuu paaritutel nädalavahetustel. Laste isa läheb lastele järgi paaritu nädala reedel kas lasteaeda või kooli või ema elukohta või muusse kohta, kus lapsed parasjagu viibivad hiljemalt kell 17.00 ning laste ema tuleb lastele järgi paaritu nädala pühapäeval kell 17.00 isa elukohta. Lastega kohtumise graafikut on võimalik kokkuleppel muuta, teatades sellest soovist teisele vanemale vähemalt 5 päeva ette e-kirja teel. Graafiku muutmine toimub üksnes siis, kui see mõlemale vanemale sobib. Määrus jõustus 3. aprillil 2025. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et tulevikus suhtleb ta lastega rohkem. Hageja I on alates septembrist 2026 koolikohustuslane, mistõttu ei saa kostja lapsi vanemate kokkuleppel reedeti alates kell 07.00 hommikul enda juurde võtta. PKS § 101 lg 6 järgi peab elatise vähendamisel kohus lähtuma seaduse mõttest „ööpäev“. Nõustuda ei saa kostja väidetega, et ööpäevaks saab lugeda kõik üksikud tunnid, mil laps veedab isaga. Suhtluskorra määruse punkti 4.12 alusel ööbisid lapsed isa juures üksnes 2 ööd, mistõttu ei vasta need täiendavad hagejate ja kostja suhtlemise päevased ajad 07.00 kuni 17.00 ööpäevade mõistele. Hagejad on viibinud kostja juures vastavalt suhtluskorra määruse resolutsiooni punktile 4.2 ja suveajal punktile 4.9 kaks järjestikku nädalat korraga alates esimesest täispikast suvevaheaja nädalast kuni suvevaheaja lõpuni. Kuna suhtluskord määrati alates kohtumääruse jõustumisest
3.aprillil 2025, siis ei ole võimalik laste isa juures viibimise aja arvestamisel lähtuda laste enne määruse jõustumist isa juures viibimise aega. 2025. a oktoobrist detsembrini on hagejad viibinud kostja juures oktoobris 4 ööpäeva, novembris 4 ööpäeva ja detsembris 5 ööpäeva. Kostja arvestuste järgi hagejad on viibinud/viibivad kostja juures 2026. a jaanuaris 5, veebruaris 5, märtsis 4, aprillis 4, mais 3, juunis 16, juulis 14, augustis 14, septembris 4, oktoobris 4, novembris 4 ja detsembris 10 päeva, kokku 87 päeva ehk keskmiselt 7,23 päeva. 2027. aastal viibivad kostja arvestuste järgi lapsed kostja juures jaanuaris 6, veebruaris 4, märtsis 4, aprillis 4, mais 4, juunis 12, juulis 14, augustis 14, septembris 4, oktoobris 4, novembris 4 ja detsembris 5, kokku 79 päeva ehk keskmiselt 6,58 päeva kuus. Hagejad on oma seisukohas kostja vastusele rõhutanud, et suhtluskorra määruse punkt 4.9 näeb ette, et suvevaheajal viibivad lapsed vaheldumisi ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat korraga alates esimesest täispikast suvevaheaja nädalast kuni suvevaheaja lõpuni. Hageja I lõpetab 2026. aastal lasteaia ning tema suvevaheaeg algab juulist (juuli ja august). Hageja II käib veel lasteaias ning lasteaed puhkab juulis (suvevaheaeg on seega juulis). Kuna määruse punkti 4.1 kohaselt suhtlevad lapsed lahuselava vanemaga koos, siis on loogiline, et lapsed liiguvad ka suvevaheajal koos. Hagejate täpsustust arvestades on lapsed 2026. a juunis isaga vaid 5 päeva. Maakohus luges hagejate väited usutavaks ja leidis, et kostja suhtleb lastega vahetult 2026. aastal keskmiselt 6,33 ööpäeva kuus ((87-16+5):12) ja 2027. aastal keskmiselt 6,58 päeva kuus. PKS § 101 lg 6 alusel, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kuna hagejad ei viibi kostja juures keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, puudub alus selle sätte alusel elatise proportsionaalselt vähendamiseks.
PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja I kasuks elatise alates nõude esitamisest 29. septembril 2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuiselt 301 eurot 74 senti kuus (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 61 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatist ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Maakohus mõistis kostjalt hageja II ülalpidamiseks välja elatise 256 eurot 48 senti (85% summast 301 eurot 74 senti) alates nõude esitamisest 29. septembril 2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, mis samuti muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS 97 p 1 alusel ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagejad ei ole veel täisealiseks saanud, mistõttu ei ole neil ka PKS § 97 p 2 nimetatud õigust tekkinud. Hagejad nõuavad tagasiulatuva elatise väljamõistmist 2025. a mai- ja septembrikuu eest. Hagi esitati kohtule 29. septembril 2025. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejatel ei ole tekkinud tagasiulatuva nõude esitamise õigust 2025. a septembrikuu 29. ja 30. kuupäeva eest. 2025. aasta maist kuni detsembrini on lapsed viibinud kostja juures kokku 75 ööpäeva ehk keskmiselt 9,38 ööpäeva kuus (75:8). Seega on põhjendatud vähendada tagasiulatuva elatise määra proportsionaalselt 9,38 päeva võrra. Tagasiulatuva elatisena mõistis maakohus kostjalt välja hageja I kasuks: 2025. a mai eest 210 eurot 44 senti (301 eurot 74 senti:31 päeva x 21,62 päeva) ja hageja II kasuks 178 eurot 87 senti (210 eurot 44 senti -15%); 2025. a septembri eest hageja I kasuks 187 eurot 72 senti (301 eurot 74 senti : 30 päeva x 18,62 päeva), s.o 28 päeva – 9,38 päeva ja hageja II kasuks 159 eurot 56 senti (187 eurot 72 senti -15%). Kostja on üle kandnud hagejate seaduslikule esindajale selgitusega „elatus/lasteraha“ 10. oktoobril 2025 223 eurot 30 senti, 11. oktoobril 2025 223 eurot 30 senti, 10. novembril 2025 223 eurot 30 senti, 12. detsembril 2025 223 eurot 30 senti, 12. jaanuaril 2026 223 eurot 30 senti. Kostja ei ole tasunud elatist ulatuses, millises tal selle tasumise kohustus on tekkinud. Kostja tasutud 1116 eurot 50 senti tuleb arvestada otsuse täitmisel. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuigi kostja ei ole menetlusest sellele sätetele tuginedes vastuväiteid esitanud, kontrollis maakohus, kas kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist seaduses sätestatud minimaalmääras ning kas esinevad alused elatise määra vähendamiseks. Kostja keskmine netosisetulek on 1375 eurot kuus, millest lisaks hagejatele makstavale elatisele 558 eurot 22 senti kuus maksab kostja kolmanda lapse B.-V.Y R.J-i ülalpidamiseks keskmiselt 73 eurot kuus. Kostja ei tõendanud oma kohustusi, kuigi maakohus kohustas kostjat selleks. Kostja esitatud tõendi järgi on tal kohustus XXX X KÜ ees
keskmiselt 97 eurot kuus. Pärast laste ülalpidamiskohustuse täitmist jääb kostjale elamiseks 744 eurot ehk üle poole sissetulekust ning puudub alus elatise vähendamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni punktide 1–6 osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis järgmiselt: hageja I kasuks alates 29. septembrist 2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 140 eurot 82 senti kuus ja hageja II kasuks alates 29. septembrist 2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 119 eurot 70 senti kuus, mis muutuvad iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; hageja I kasuks tagasiulatuv elatis 2025. a maikuu eest 120 eurot 70 senti ja 2025. a septembrikuu eest 120 eurot 70 senti; hageja II kasuks tagasiulatuv elatis 2025. a maikuu eest 102 eurot 60 senti ja 2025. a septembrikuu eest 102 eurot 60 senti; kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 1. jaanuarist 2025. aastal tasutud summad kokku 1916 eurot 50 senti. Kostja taotles tsiviilasjas nr 2-23-17096 kohtult võimalust olla koos lastega ka kooliaasta sisestel vaheaegadel ning kohus oli sellega nõus. Kostjale on selgusetu, miks ei ole seda kokkulepet lisatud suhtluskorra kirjeldusse määruse resolutsioonis. Kohtu uurimiskohustus pidi hõlmama ka suhtluskorda reguleeriva määruse põhjendustega tutvumist. Suhtluskorda reguleeriva määruse lk-l 12 on kohus määranud kostjale võimaluse ja lastele õiguse veeta koos aega kooliaasta vaheaegadel (v.a jõulud ja aastavahetus) selliselt, et lapsed veedavad aega isaga koolivaheaja algusest (reede õhtust) kuni kolmapäevani. Kostjal on õigus veeta lastega aega kooliaasta vaheaegadel ning lähtuda sellest elatise arvutustes. Maakohus märgib otsuse punktis 21, et lapsed ööbisid suhtluskorra punkti 4.12 alusel isa juures üksnes kaks ööd, kuid ei selgita, miks need ei vasta ööpäevade mõistele. Samuti ei ole mõistetav, milliseid kahte ööd kohus silmas pidas. Maakohtu otsusest ei ole aru saada, kas kohus jätab otsuse punktis 22 arvestusest välja punktis 21 märgitud kaks ööd või mitte. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning otsus on ebaselge. Kostja on 12. novembri 2025. a menetlusdokumendi lisana nr 4 esitatud tabelis ekslikult näidanud lapsega veedetavateks aegadeks paaris nädalate puhkepäevad, kuigi määruse kohaselt on isal õigus lastega koos olla paaritute nädalate nädalavahetustel. Ka hagejad on 25. novembri 2025. a menetlusdokumendi punktis 11 ja 12 tuginenud kostja ekslikult näidatud tabelile. Selles tulenevalt on kogu arvestuskäik ebatäpne. Vastavalt suhtluskorra määrusele on isal õigus lastega veeta paaritute nädalate nädalavahetustel. Kohus ei ole kontrollinud poolte esitatud tabelite vastavust suhtluskorra määruse punktile 4.2. Seetõttu on kohtuotsus ebaseaduslik ning otsuse tagamise aluseks olevad arvutused valed. Kostja esitas tabeli, millest nähtub, et 2026. a juunis veedab kostja lastega 16 päeva. Hageja ei ole tõendanud, millal lasteaia lõpetamine toimub. Seega ei ole selge, miks suvevaheaeg algab juulist. Kohus ei selgitanud, miks kostja esitatud graafik juuni kohta ei ole usutav, aga hageja seisukoht juuni ja lasteaia lõpetamise kohta on usutav. Kohus on asunud seisukohale, et kostja ei ole hageja väidetele seoses juuni kuuga ja lasteaia lõpetamisega esitanud vastuväiteid. Kui hageja arvates ei ole lastel võimalik juunis isaga kahte nädalat veeta, siis jääb arusaamatuks, kuidas on hagejate 25. novembri 2025. a menetlusdokumendis toodud tabelis 2027. a juunis lastel ja isal koos veedetavate päevade arvuks 11.
Perekonnaasjades ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lõike 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt nt RKTKo 2-16-118651/31, p 15). Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a määrus nr 45, mis sätestab koolivaheajad, samuti X Valla Kooli põhimäärus ja selle alusel kehtestatud lasteaiarühmade 2025–2026 õppeaasta tegevuskava on õigusnormid, mille kohaldamine on kohtu ülesanne. Kohtu antav õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult. Kohus pidi poolte tähelepanu juhtima asjaolule, et poolte kokkulepitud või väidetud vaheaegade kestus erineb õigusaktides sätestatust, ning andma pooltele võimaluse avaldada selle kohta arvamust. Kohus ei juhtinud menetluse käigus tähelepanu asjaolule, et poolte nägemus vaheaegadest on erinev. 2025. aasta arvutuskäigu aluseks on kohus võtnud kostja esitatud 2026. aasta tabeli, sealt maha lahutanud juunikuu, kuna lapsed ei saa veeta 14 päeva isaga ning liitnud 5 päeva, mil lapsed saaksid isaga koos olla vastavalt määrusele. Millisest menetlusdokumendist, st millise menetlusosalise infot on kohus arvutuste tegemisel silmas pidanud, kohtuotsusest ei selgu. Kui võtta arvesse suhtluskorra määruse lk-l 12 märgitud kohtu seisukoht, on kostja lastega veedetav aeg 2026. ja 2027. aastal keskmiselt 8,6 päeva kuus. Sellest tulenevalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis 140 eurot 82 senti kuus ning hageja II kasuks 119 eurot 70 senti kuus. Maakohtu arvutuskäik tagasiulatuva elatise osas 2025. a mai ja septembri eest ei ole korrektne. Maakohus on võtnud elatise arvutuste aluseks kostjaga koos veedetava aja 9 päeva. Kostja arvutuste kohaselt on hageja I igakuise tagasiulatuva elatise suurus 120 eurot 70 senti ja hageja II igakuise tagasiulatuva elatise suurus on 102 eurot 60 senti. Hageja I elatis mai- ja septembrikuu eest on kokku 241 eurot 40 senti ja hageja II elatis 205 eurot 20 senti. Maakohus on valesti arvestanud kostja tasutud summad, jättes 2025. a jaanuarist kuni septembri lõpuni tasutud summad arvesse võtmata. Kostja on 2025. a algusest kuni 12. jaanuarini 2026 tasunud hagejatele elatist kokku 1916 eurot 50 senti, mida tuleb otsuse täitmisel arvesse võtta. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid.
5.Hagejad paluvad jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses nimetanud ühtki põhjust, miks ta ei saanud apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid esitada juba maakohtus. Kostja tugineb ka uuele asjaolule – väitele, et lapsed peaksid koolivaheaegadel samuti tema juures aega veetma, kuigi suhtluskorra määruse resolutsioon seda ette ei näe. Hagejad paluvad jätta kohtul selle väite tähelepanuta. Poolte jaoks on siduv kohtuotsuse resolutsioon. Kostjal oli võimalus oma õiguseid kaitsta tsiviilasjas nr 2-23-17096. Kostja soov saada lapsi koolivaheajal enda juurde on kantud soovist selle arvel vähendada elatise suurust. Mõlemad lapsed käivad veel lasteaias ja neil ei olegi koolivaheaegasid. Hagejate arvutuskäik ei muutu sellest, kas isa külastamine toimub paaris või paaritutel nädalatel. Olenevalt aastast, jääb suures plaanis kuu keskmine päevade arv samaks. Kostja maakohtu menetluses esitatud 2026. a graafikus on korrektselt isaga veedetavad ajad märgitud paaritutele nädalatele. Ka 2027. a graafikus on sama jätkatud, kuid arvestatud on, et aasta algab esimese (mitte 53.) nädalaga. Sisuliselt see midagi ei muuda. Hageja I lasteaia lõpetamise täpne kuupäev ei ole oluline, kuna hageja II ei lõpeta veel sel aastal lasteaeda. Hageja II jaoks on suvevaheaeg ainult juulis, kui lasteaed puhkab ning lapsed liiguvad suhtluskorra määruse järgi koos. Seega saab 2026. aastal olla suvevaheaja režiim
suhtluskorra määruse mõttes üksnes juulikuus ja lapsed on seega isa juures suvel vaid 14 päeva (juulis). Lapsed ei peaks tavapärasest graafikust rohkem olema isa juures ka augustis, kuid kuna eelmistel aastatel on lastel olnud ka august osaliselt lasteaiast puhkamise kuu, siis on arvesse võetud, et ka augustis oleks lastel võimalik (võimalusel) isa juures olla 14 päeva. Kostja on väitnud, et hagejate esindaja on soovinud suvevaheaja pikkust näiliselt vähendada, kuna on 2027. a juunis märkinud laste ja isa koos veedetavate päevade arvuks 11. Kostja on jätnud tähelepanuta, et juunis on ka jaanipäev, määruse resolutsiooni punkti 4.7 järgi veedavad paaritutel aastatel lapsed 23.–24. juuni emaga. Seda oli ka kostja oma maakohtu menetluses esitatud graafikutes arvestanud, kuid ringkonnakohtu menetlusse esitatud graafikus enam mitte. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses ühtki tõendit, et lastel on 2026. a juunis koolivaheaeg. Kuna kumbki laps ei ole veel kooliealine, on asjakohatu rääkida koolivaheaegadest. Koolivaheaegadel isaga koos aja veetmine ei vähenda oluliselt laste ema kulutusi laste ülalpidamiseks. Ema tasub jätkuvalt kogu lasteaia kohatasu, laste trennide, laste riiete, spordivarustuse ja muu vajaliku eest. Ei ole reaalne, et laste isa ostab lastele kogu garderoobi (talveriided jms) selleks ajaks, kui lapsed on kaks nädalat suvel isaga. Seega ei ole oluline see, kui palju lapsed veedavad aega isa juures tulevikus koolivaheaegadel. Isa (või vanaema, kelle juures lapsed tegelikult viibivad) täidab koolivaheaegadel vahetult ülalpidamiskohustust üksnes laste toidu- ja meelelahutuskulude osas. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus lähtuda PKS § 101 lg 6 kohaldamisel üksnes suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist. Jõustunud kohtulahendi resolutsioon ei näe ette laste viibimist isa juures suuremas ulatuses koolivaheaegadel. Maakohus ei ole arvutuskäigus eksinud. Hagejad on esitanud tagasiulatuva elatise nõude üksnes 2025. a mai ja septembri eest. Seega ei ole periood jaanuar–aprill 2025 oluline, kuna selle perioodi osas ei ole hagejad kostja vastu nõuet esitanud. Hagejad selgitasid oma 25. novembri 2025. a seisukoha p-s 9, mis põhjustel kostja hagejate seaduslikule esindajale „elatise“ selgitusega ülekandeid enne suhtluskorra määruse jõustumist tegi. Tegemist ei olnud elatise ettemaksuga ning kostja ei ole seda tõendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse alates 29. septembrist 2026 välja mõistetud igakuise elatise suuruse ning 2025. a mai- ja septembrikuu eest tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kohtuotsuse resolutsiooni täidetavuse ja selguse mõttes mõistab ringkonnakohus elatise ajavahemiku 29. september 2025 – 31. märts 2026 eest välja kindla summana, hageja I kasuks 976 eurot 25 senti ja hageja II kasuks 829 eurot 80 senti. Alates 1. aprillist 2026 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistab ringkonnakohus välja igakuise elatise hageja I kasuks 169 eurot 92 senti (295 eurot 86 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2026) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 46,67% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 7 päeva kuus, s.o rahaliselt 148 eurot 70 senti)) ja hageja II kasuks 144 eurot 43 senti (169 eurot 92 senti – 15%, s.o rahaliselt 25 eurot 49 senti). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja tagasiulatuva elatise 2025. a maikuu eest 120 eurot 70 senti ja septembrikuu eest 112 eurot 65 senti. Ringkonnakohus mõistab
kostjalt hageja II kasuks välja tagasiulatuva elatise 2025. a maikuu eest 102 eurot 60 senti ja septembrikuu eest 95 eurot 76 senti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2 2, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisadena järgmised dokumendid: Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a määruse nr 45 „2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta koolivaheajad“, X Vallavolikogu 28. augusti 2025. a määruse nr 67 „X Valla Kooli põhimäärus“, X Valla Kooli lasteaiarühmade 2025–2026 õppeaasta tegevuskava, lastega suhtlemise graafikud 2026–2027, elatiskalkulaatori väljavõtted. Hagejad vaidlevad nende vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele lisatud lastega suhtlemise graafikud on käsitatavad kostja selgitusena ja elatiskalkulaatori väljavõtted selgitavad elatise arvutuskäiku. Ringkonnakohus võtab need asja juurde ja arvestab neid kostja selgitustena. Apellatsioonkaebusele lisatud haridus- ja teadusministri ja X Vallavolikogu määrused on õigusaktid, nende kohtule esitamine ei ole vajalik. Kostja ei ole X Valla Kooli lasteaiarühmade 2025–2026 õppeaasta tegevuskava osas põhjendanud, millist vaidlusalust asjaolu sellega tõendada soovib (TsMS § 236 lg 3, § 238 lg 1). Ringkonnakohus jätab need asja materjalide juurde võtmata.
8.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses peamiselt selle üle, kas alates 29. septembrist 2025 hagejate kasuks välja mõistetud igakuist elatist on põhjust PKS § 101 lg 6 alusel vähendada. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-tes 3–7 on sätestatud elatise suuruse kindlaksmääramise kohustuslikud (imperatiivsed) elemendid. PKS § 101 lg 6 järgi mõjutab elatise suurust mh see, kui kaua viibib laps ühes kuus keskmiselt kohustatud vanema juures. Eelduslikult kannab vanem lapse ülalpidamiskulud selle aja jooksul vahetult, mille tulemusena vähenevad teise vanema tehtavad kulutused. Seetõttu vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui kohtumenetluses selgub, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (vt RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454/58, p 14). Maakohus tuvastas (otsuse p-d 22 ja 23), et hagejad ei viibi kostja juures keskmiselt 7 ööpäeva kuus, mistõttu puudub alus PKS § 101 lg 6 alusel elatise proportsionaalselt vähendamiseks. Maakohus leidis, et kostja suhtleb lastega vahetult 2026. aastal keskmiselt 6,33 ööpäeva kuus ja 2027. aastal keskmiselt 6,58 ööpäeva kuus. Kostja maakohtu seisukohaga ei nõustu.
9.Isa ja laste suhtluskord on kindlaks määratud Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-17096. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja. Kindlaksmääratud suhtluskorrast tuleb lähtuda ka juhul, kui tegeliku elukorralduse ja
kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised (vt RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p-d 13.1 ja 13.2). Pooled vaidlevad selle üle, kui palju lapsed suhtluskorda reguleeriva kohtulahendi kohaselt isa juures viibivad. Laste isaga koos veedetava aja arvestamisel omavad tähtsust eelkõige suhtluskorra resolutsiooni punktid 4.1, 4.2, 4.7 ja 4.9. Punkti 4.1 kohaselt suhtlevad lapsed lahus elava vanemaga koos. Punkti 4.2 kohaselt viibivad lapsed isa juures iga kuu paaritutel nädalavahetustel. Laste isa läheb lastele järgi paaritu nädala reedel kas laste lasteaeda või kooli või ema elukohta või muusse kohta, kus lapsed parasjagu viibivad hiljemalt kell 17.00 ning laste ema tuleb lastele järgi paaritu nädala pühapäeval kell 17.00 isa elukohta. Punkti 4.7 kohaselt veedavad lapsed paaris aastatel jaanipäeva (23–24. juuni) isaga ning paaritul aastal emaga; jõulud ja aastavahetuse veedavad lapsed selliselt, et paaris aastal on lapsed emaga 23. – 24. detsember ning isaga 25. detsember – 1. jaanuar ning paaritul aastal vastupidiselt. Punkti 4.9 kohaselt viibivad lapsed suvevaheajal vaheldumisi ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat korraga alates esimesest täispikast suvevaheaja nädalast kuni suvevaheaja lõpuni. Vanem, kelle juures lapsed on kaks nädalat viibinud toob lapsed teise vanema koju teise nädala pühapäeval hiljemalt kell 17.00. Kostja ringkonnakohtus esitatud arvestus erineb laste ema ja maakohtu arvestusest peamiselt selle poolest, et kostja arvestab juunis 2026 lastega koos veedetavaks ajaks 16 ööpäeva, aga laste ema arvestuse kohaselt on lapsed isaga vaid 5 ööpäeva (dtl 64), ning kostja arvestab täiendavalt, et lapsed veedavad kostjaga aega ka kooliaasta sisestel vaheaegadel. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et ta taotles tsiviilasjas nr 2-23-17096 kohtult võimalust olla koos lastega ka kooliaasta sisestel vaheaegadel ning kohus oli sellega nõus (määruse lk 12 viimane lõik, dtl 18). Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses sellele, et lastega koos veedetava aja arvestamisel tuleks arvestada ka kooliaasta siseseid vaheaegasid. Suhtluskorda reguleeriva kohtulahendi resolutsioonis ei ole laste ja isa suhtluskorda kooliaasta sisestel vaheaegadel reguleeritud. Asja materjalidest nähtuvalt kooliaasta siseste vaheaegade osas puudub vanemate vahel kokkulepe, kostja ei ole tuginenud sellele, et tegelik elukorraldus vastas suhtluskorra määruse põhjendustes toodule. Hagejad ei käi veel koolis ja neil ei ole veel olnud kooliaasta siseseid vaheaegasid. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks isaga koos veedetava aja arvestamisel arvesse võtta kooliaasta siseseid vaheaegasid. Pooltel on erinev arusaam sellest, kuidas tuleks arvestada suhtluskorra määruse resolutsiooni punktis 4.9 nimetatud suvevaheaja kestust olukorras, kus hagejad ei käi veel koolis. Ringkonnakohus ei nõustu laste ema seisukohaga, mille kohaselt lasteaialapse puhul tuleb suvevaheajana mõista üksnes juulikuud (lasteaia lõpetamise aastal juuli- ja augustikuud). Suhtluskorra määruse põhjendustest nähtuvalt ei olnud seda silmas peetud ka määruse tegemisel (kohus märkis määruse lk-l 12 (eelviimane lõik): „Kohus leiab, et põhjendamatu on see, miks isa peaks suvel saama lastega veeta ainult kaks nädalat. Arvestades, et suvevaheajal suhtlust takistavat kooli või lasteaeda ei ole leiab kohus, et laste huvides on põhjendatud määrata suvevaheaja osas, et lapsed viibivad vaheldumisi ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat korraga alates esimesest täispikast suvevaheaja nädalast kuni suvevaheaja lõpuni.“). Suhtluskorra määrus jõustus 3. aprillil 2025, vaidlust ei ole selles, et hagejad olid 2025. a juuni–august võrdse aja kummagi vanemaga. Kostja esitas ka maakohtu menetluses lastega koos veedetava aja arvestuse, mille kohaselt lapsed veedavad 2026. a juunis isaga 16 ööpäeva (dtl 43). Seega ei olnud maakohtul alust lugeda, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate väidetele, mille kohaselt 2026. aastal algab laste suvevaheaeg juulis, ja sellest tulenevalt arvestada, et nad on juunis isaga suhtluskorra kohaselt vaid 5 päeva (otsuse p 22). Kui lugeda kohtumääruse kohaselt 2026. a juunis isaga koos veedetavaks ajaks vähemalt 14 ööpäeva, siis
on ka ema arvestuste (vt dtl 64) kohaselt lapsed isaga keskmiselt 7 ööpäeva kuus [(755+14)=84; 84:12=7]. Suhtluskorra punkti 4.1 kohaselt suhtlevad lapsed lahus elava vanemaga koos ning vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et kui hageja I läheb sügisel kooli, viibivad mõlemad hagejad suveperioodil kostja juures arvestades hageja I koolivaheaegasid. Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a määruse nr 45 „2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta koolivaheajad“ kohaselt on suvevaheaja algus juuni teisel nädalal, seega juuni esimesel kahel nädalal kohaldub suhtluskorra punkt 4.2 ja alates kolmandast nädalast punkt 4.9. Olenevalt aastast, on hagejad suvevaheajal kostjaga vähemalt 5 või 6 nädalat (lisaks üks nädalavahetus juuni kahel esimesel nädalal vastavalt punktile 4.2; seega juunis maksimaalselt 16 ööpäeva). Hagejad on ka hagejate ema arvestuste kohaselt kostjaga keskmiselt rohkem kui 6 ööpäeva kuus ning ülaltoodut arvestades on hagejad eelduslikult vähemalt üle aasta isaga keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud PKS § 101 lg 6 järgi elatist vähendada proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga.
10.Ülaltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud alates 29. septembrist 2025 elatise väljamõistmisel arvestada, et hagejad viibivad kostjaga keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Perioodil 29. september 2025 – 31. märts 2026 on hageja I elatise suurus 160 eurot 92 senti (282 eurot 31 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2025) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2025) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 46,67% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 7 päeva kuus, s.o rahaliselt 140 eurot 82 senti)) ja hageja II elatise suurus 136 eurot 78 senti (160 eurot 92 senti – 15%, s.o rahaliselt 24 eurot 14 senti). Otsuse selguse ja täidetavuse huvides mõistab ringkonnakohus elatise perioodi 29. september 2025 – 31. märts 2026 eest välja kindla summana. Hageja I elatise nõue perioodi 29. september 2025 – 31. märts 2026 eest on 976 eurot 25 senti (160,92:30x2+160,92x6) ja hageja II elatise nõue 829 eurot 80 senti (136,78:30x2+136,78x6). Alates 1. aprillist 2026 on hageja I elatise suurus 169 eurot 92 senti (295 eurot 86 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2026) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 46,67% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 7 päeva kuus, s.o rahaliselt 148 eurot 70 senti)) ja hageja II elatise suurus 144 eurot 43 senti (169 eurot 92 senti – 15%, s.o rahaliselt 25 eurot 49 senti). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
11.Maakohus leidis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 10. oktoobrist 2025 tasutud summat kokku 1116 eurot 50 senti. Kostja leiab, et maakohus on kostja tasutud summad valesti arvestanud, jättes 2025. aasta jaanuarist kuni septembri lõpuni tasutu arvesse võtmata. Kostja väitel on ta alates 2025. aasta algusest kuni 12. jaanuarini 2026 tasunud hagejatele elatist kokku 1916 eurot 50 senti (s.o 800 eurot enam, kui maakohus arvesse võttis). Kostja esitatud konto väljavõttest (dtl 58) nähtub, et kostja kandis hagejate ülalpidamiseks üle 200 eurot järgmistel kuupäevadel: 11. jaanuar 2025, 12. veebruar 2025, 12. märts 2025 ja 10. aprill 2025. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud neid makseid
elatise tasumisena arvestama. Nende kuude eest, mil kostja nimetatud maksed tegi, ei ole hagejad elatise nõuet esitanud.
12.Maakohus võttis 2025. a mai- ja septembrikuu eest elatist välja mõistes arvesse, et lapsed on sellel perioodil viibinud kostja juures keskmiselt 9,38 ööpäeva ja vähendas elatist proportsionaalselt 9,38 päeva võrra. Kostja ei väida, et lapsed oleksid sellel perioodil viibinud tema juures rohkem kui maakohus arvesse võttis, kostja on oma arvutuste tegemisel võtnud aluseks kostjaga koos veedetava aja 9 ööpäeva (dtl 155). Maakohus sai hageja I 2025. a mai- ja septembrikuu (1.–28. september) elatise suuruseks vastavalt 210 eurot 44 senti ja 187 eurot 72 senti ning hageja II 2025. a mai- ja septembrikuu (1.–28. september) elatise suuruseks vastavalt 178 eurot 87 senti ja 159 eurot 56 senti. Kostja arvutuste kohaselt on hageja I igakuise elatise suurus nendel kuudel 120 eurot 70 senti ja hageja II igakuise elatise suurus on 102 eurot 60 senti. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on 2025. a mai- ja septembrikuu elatise arvutamisel eksinud. Kostja on õigesti märkinud nendel kuudel hageja I igakuise elatise suuruseks 120 eurot 70 senti (282 eurot 31 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2025) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2025) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) 60% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 9 päeva kuus, s.o rahaliselt 181 eurot 4 senti)) ja hageja II igakuise elatise suuruseks 102 eurot 60 senti (120 eurot 70 senti – 15%, s.o rahaliselt 18 eurot 10 senti). Kostja ei arvesta sellega, et maakohus mõistis 2025. a septembrikuu tagasiulatuva elatise välja septembrikuu 28 päeva eest (1 – 28. september). 2025. a septembrikuu 28 päeva elatise suurus hagejale I on 112 eurot 65 senti (120,70:30x28) ja hagejale II on 95 eurot 76 senti (102,60:30x28). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis välja tagasiulatuva elatise 2025. a mai- ja septembrikuu eest eeltoodust suuremas ulatuses.
13.Kuna alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab TsMS § 164 lg 1 kohaselt kumbki pool oma menetluskulud ise, siis puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab ka poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.