Liiklussüüteod

juhtimisõiguseta 09.04.2026), juhtis tahtlikult uuesti, st süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust järgnevalt: 14.04.2026 kella 04.30 ajal juhtis mootorsõidukit BMW 535d registreerimismärgiga XXX Lääne maakonnas Haapsalu linnas Valgevälja tee 1. km-l omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 27.05.2026 ajavahemikul kell 12.03 kuni kell 15.22 juhtis mootorsõidukit BMW 535d registreerimismärgiga XXX Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada 6 juures suunaga PärnuRakvere-Sõmeru teele, kust liikus Pärnu poole, seejärel Harjumaal Kose vallas Tallinn-TartuLuhamaa maantee 56.km-l suunaga Tallinna poole ja Pärnu mnt 453F juures suunaga Saue linna poole omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Sebastian Mets liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Sebastian Mets toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sebastian Metsa, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.06.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sebastian Metsa süüdi tunnistamist Kars § 4231 järgi ja tema karistamist vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Pärnu Maakohtu 27.03.2026 otsusega nr 1-26-1727 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.04.2026, s.o 1 päev, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatava eelvangistuses viibitud aeg alates 27.05.2026 kuni kohtuistungi toimumise päev (kaasa arvatud), mõistes karistuseks vangistus, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 18.06.2026 on ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd. Seega mõistetavaks karistuseks üldkasuliku töö tundide arv, mis vastab kohtuistungi toimumise päeval mõistetavale vangistuse päevade arvule. Vastav ümberarvestus karistuse mõistmiseks tehakse tegeliku eelvangistuses viibitud aja maha arvutamise teel kohtuistungi toimumise päeval. Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 18.06.2026 on mõistetavaks karistuseks 456 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 10 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on Sebastian Mets kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö3

või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Sebastian Mets on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1419 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 546,84 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.