lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-6255/15

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 30.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-6255/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
739
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.07.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-6255

Tsiviilasi

H.H hagi M.S vastu isaduse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: H.H (isikukood XXX) Kostja: M.S (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja: X.I (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

30.07.2026 kohtuistung

1.Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Tuvastada, et M.S (isikukood XXX) põlvneb H.H-st (isikukood XXX).
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
5.Toimetada otsus pooltele kätte ja saata jõustumise järgselt perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 2-26-6255

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja kostja vastuväited

1.H.H (hageja) esitas 18.03.2026 Viru Maakohtule hagi M.S (kostja) vastu isaduse tuvastamise nõudes. Hageja palub tuvastada, et ta on kostja isa. M.S sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta.
2.Kostja seaduslik esindaja esitas 25.06.2026 vastuse hagile, milles ei vaidle vastu isaduse tuvastamisele, sest talle teadaolevalt on H.H alaealise lapse M.S bioloogiline isa. Kostja seaduslik esindaja võttis hagi õigeks ka 30.07.2026 kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
4.Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu hinnangul puudub praegu põhjus jätta õigeksvõtt vastu võtmata ning kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
5.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
6.Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Lõike 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
7.Ühtegi meest ei ole kostja isana rahvastikuregistrisse kantud. Poolte esitatud seisukohtadest ja istungil avaldatust selgub, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel olid suhted ajal, mil kostja eostati. Kostja seaduslik esindaja nõustus 25.06.2026 kirjalikus vastus ja 30.07.2026 kohtuistungil, et kostja bioloogiliseks isaks on hageja. Kohus leiab, et kostja põlvnemine hagejast on tõendatud. Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise hagi ja tuvastab, et kostja põlvneb hagejast.
8.Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) §-de 2 ja 13 järgi kajastatakse põlvnemisega seotud perekonnaseisuandmed rahvastikuregistris. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks registriandmetes ning kostja sünniaktis. Kohus edastab lahendi pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks registripidajale. 2 (3)

2-26-6255

9.Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (vt RKTK 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 12).
10.Kohus selgitab, et käesoleva kohtuotsusega tuvastatakse lapse põlvnemine hagejast, kuid ei lahendata vanema hooldusõiguse kuuluvust. Kohtuotsus ei ole seetõttu hooldusõiguse andmete muutmise alus ning hagejal ei teki selle kohtulahendi alusel lapse suhtes hooldusõigust. Hagejal on õigus taotleda hagita menetluses PKS § 1231 lg 3 alusel, et hooldusõigus kuuluks vanematele ühiselt.
11.TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik

2 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus