A-VARAHALDUSE OSAÜHINGU hagi U. E. vastu kostja kohustamiseks kaasvalduse teostamiseks ja kaaskasutuse võimaldamiseks ning kasutuseelise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9687,09 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A-VARAHALDUSE OSAÜHING (registrikood 10877307), lepinguline esindaja R. F. Kostja U. E. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A-VARAHALDUSE OSAÜHINGU hagi U. E. vastu kostja kohustamiseks kaasvalduse teostamiseks ja kaaskasutuse võimaldamiseks ning kasutuseelise väljamõistmiseks.
3.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista A-VARAHALDUSE OSAÜHINGult (registrikood 10877307) U. E. (isikukood XXX) kasuks välja menetluskulud summas 1830 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja A-VARAHALDUSE OSAÜHING esitas kostja U. E. vastu 08.01.2024 Harju Maakohtusse hagi kostja kohustamiseks kaasvalduse teostamiseks ja kaaskasutuse võimaldamiseks ning kasutuseelise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja korteri asukohaga XXX omanik. Hageja omandas korteri avalikul enampakkumisel. Kohtutäituri avaldatud enampakkumise teate kohaselt oli enampakkumise kuulutuses info, et Kinnisasja koormavad tasuta isiklik kasutusõigus ja ostueesõigus U. E. kasuks JÄÄVAD PÄRAST EDUKAT ENAMPAKKUMIST
KORTERIOMANDIT KOORMAMA!!!.../
3.Hageja nõudis kostjalt korteri kaaskasutus ja kaasvaldust kohtuväliselt, kuid kostja keeldus korteri hageja kaaskasutusse ja kaasvaldusse andmisest.
4.Hageja on seisukohal, et endise omaniku a kostja vahel on isikliku kasutusvalduse seadmise lepingus kokku lepitud, et korteriomand jääb omaniku ja kostja kaasvaldusesse ja kaaskasutusse. Kui toimus(id) omanikuvahetus(ed), ei saanud omaniku vahetusest isikliku kasutusõiguse omaja (kostja) omale sellest õigusi juurde seoses isikliku kasutusõigusega. Ta ei saanud vabaks piirangust olla korteri kaasvaldaja ja kaaskasutaja. Tema ei saanud endale õigust olla korteri ainukasutaja ja ainuvaldaja. Selleks muutuseks puudub uus kokkulepe, ega ka seadusest tulenevalt omanikuvahetusega sellist õiguste laienemist ei toimu. Omaniku õigus korterit kaasvallata ja kaaskasutada kehtib hageja kui omaniku suhtes ka täna ning kostjal lasub vastavasisuline kohustus sellist kaasvaldamist ja kaaskasutust taluda. Kostjal pole isikliku kasutusõiguse seadmisest alates õigustatud ootust sellele, et kaasvaldus ja kaaskasutus millalgi lõpeb ja ta saab korteri ainukasutajaks ja ainuvaldajaks. Ta pidi sellega lepingu sõlmimisel arvestama.
5.Kostjal ja hagejal on kaaskasutus ja kaasvaldus (mitte osavaldus ja osakasutus), mistõttu on nii hagejal kui kostjal õigus kasutada ja vallata (ühisomandi analoogiale tuginedes) ühiselt tervet korterit.
6.Hageja nõuab eeltoodud põhjustel korteri andmist hageja kaasvaldusesse ning kostjalt kasutuseeliste hüvitamist aja eest, mil hageja korterit kasutada ei saanud. Hageja on seisukohal, et kostja on kasutanud võõrast asja ja saanud kasutuseeliseid. Hageja lähtub kinnisasja keskmisest üürhinnast, milleks hageja on arvestanud 9,77 eurot ruutmeetri kohta.
7.Kuna isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimisel pidi korteril olema 3 kasutajat (kostja ja 2 korteri ühisomanikku), kasutab kostja 2/3 mõttelist osa korterist selliselt, mida tal tegelikult õigust kasutada pole ja mis on tema kasutuseelise arvestamise aluseks. Hageja on
2-24-11771 arvestanud kasutuseelise summaks 455,86 eurot kuus ehk 14,98 eurot päevas. Hageja nõudis endale kuuluva kaasvalduse ja kaaskasutuse õiguse alusel asja kaasvaldusesse ja kaaskasutusse andmist 13.06.2024. Kuna kostja keeldus korteri kaaskasutusse ja kaasvaldusesse andmisest, rikkus kostja hageja õigust kaasvaldusele ja kaaskasutusele alates 13 06.2024.
8.Kostja vaidleb hagile vastu ning tema vastu esitatud nõudeid ei tunnista.
9.Kostja selgitab, et oli vaidlusaluse korteri omanik alates 16.05.2014, kuid on faktiliselt korteris elanud alates 2000 aastast. 27.05.2014 müüs kostja korteri T. P. ja J.P., jäädes ise korterit kasutama isikliku kasutusõiguse alusel. Omavahel sai kokku lepitud, et T. P. ja J. P. korterit edasi ei müü ja kostja saab korteris rahus elada. Korterile seati isiklik kasutusõigus kostja kasuks vastavalt 27.05.2014 lepingu punktile 4. Isikliku kasutusõiguse seadmisel ehk lepingute punktis 4 ei lepitud kokku kaasvalduses ega kaaskasutuses ostja ja isikliku kasutusõiguse kasutajaga.
10.Faktiliselt oli nii, et korteri otsene valdus oli kostjal ja jäi kostjale. T. P. ja J. P. elasid XXX. Asjaolu nähtub 27.05.2014 lepingute päisest.
11.Vahepealsel ajal vahetas korter mitu korda omanikke. Sh on 12.04.2021 müügilepingus, milles müüjateks T.P. ja T. P. ja ostjaks M. L., et korter on isikliku kasutusõiguse alusel U. E. otseses valduses ning lepivad kokku, et korteri kaudne valdus on müüja poolt ostjale üle antud vastava lepingu sõlmimisega.
12.Hageja ostis korteri kordusenampakkumisel hinnaga 60 000 eurot. Hind oli kordades turuhinnast madalam seetõttu, et korterit koormas tasuta isiklik kasutusõigus U. E. kasuks. Hagejale oli see asjaolu teada ja hagiavaldusest nähtuvalt oli temale teada ka isikliku kasutusõiguse sisu (s.t. 27.05.2014 lepingute punkt 4), kuna hagiavalduses on hageja avaldanud, et kohtutäitur tutvustas temale 27.05.2014 lepinguid.
13.Oma nõude faktilise alusena viitab hageja hagiavalduses 27.05.2014 lepingute punktile 6.4 (Korteriomand jääb ostja ja müüja kaasvaldusse ja kaaskasutusse). Kostja selgitab, et viidatav lepingupunkt ei ole isikliku kasutusõiguse seadmise alapunkt, vaid see on müüja ja ostja vahelise müügilepingu alapunkt, mis ei oma asjaõiguslikku toimet ja mis käesolevas vaidluses ei ole asjakohane lepingupunkt. Kinnistusregistri väljavõttest ei nähtu, et 27.05.2014 lepingute punkt 6.4 kuuluks isikliku kasutusõiguse asjaõiguse sisusse.
14.Käesoleval juhul on korter olnud isikliku kasutusvalduse seadmisest alates U. E. ainuvalduses. Kaasvaldust ei ole tekkinud. Hagejal ei ole tekkinud õigust kaasvaldust ega kasutust nõuda. 15. Kostja vaidleb vastu ka kasutuseeliste hüvitamise nõudele. Kasutuseeliste nõude eelduseks on teise isiku omandi või muu õiguse või valduse rikkumine. Käesoleval juhul on kostja kasutanud korteriomandit 27.05.2014 sõlmitud lepingute punkt 4 kohaselt (isikliku kasutusõiguse seadmine) ja ta ei ole lepingut rikkunut. Järelikult eeldused kasutuseeliste nõude rahuldamiseks puuduvad.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning jätab hagi rahuldamata.
17.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
17.1.Hageja on korteriomandi registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX. Hageja omandas korteri 26.10.2023 kohtutäituri korraldatud kordusenampakkumisel (dtl 31 jj).
2-24-11771
17.2.Sama korter on alates 27.05.2014 koormatud tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega kostja kasuks, mis nähtub kinnistusraamatust järgmise kandega „Isiklik kasutusõigus U. E. (isikukood XXX) kasuks. Isiklik kasutusõigus vastavalt 27.05.2014.a lepingu punktile 4. Isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest. 27.05.2014 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 3.06.2014. Kohtunikuabi E. L.“ (dtl 37 jj).
17.3.27.04.2014 lepingudokument sisaldab lepingu punktis 4 isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepet, lepingu punktis 5 ostueesõiguse seadmise kokkulepet ja lepingu punktis 6 korterimandi müügilepingut (dtl 86 jj).
17.4.Korter on kostja ainuvalduses ega ole kunagi olnud hageja valduses.
18.Hageja tugineb oma nõudes 27.05.2014 kostja (kui antud tehingus müüja) ja T. P. ja J. P. (kui antud tehingus ostjate) vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise, ostueesõiguse seadmise ja korteriomandi müügilepingu punktile 6.4, mille kohaselt müüja ja ostja avaldavad, et korteriomandi otsene valdus on müüja poolt ostjale üle antud enne lepingu sõlmimist. Korteriomand jääb ostja ja müüja kaasvaldusse ja kaaskasutusse (dtl 29). 19. Hageja on seisukohal, et viidatud lepingust tulenevalt on kostja kasutusõigus piiratud kaaskasutuse ja kaasvaldusega. Hagiavalduse punktis 19 on hageja märkinud, et kui toimusid omanikuvahetused, ei saanud omaniku vahetusest isikliku kasutusõiguse omaja omale sellest õigus juurde seoses isikliku kasutusõigusega. Ta ei saanud vabaks piirangust olla korteri kaasvaldaja ja kaaskasutaja ehk ei saanud endale õigust olla ainukasutaja ja ainuvaldaja. Hageja märgib samuti, et selleks muutuseks puudub uus kokkulepe ja seadusest tulenevalt omanikuvahetusega sellist õiguste laienemist ei toimu.
20.Kohus hagejaga ei nõustu. AÕS § 227 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Tegemist on teisi välistava õigusega, st õigustatud isiku õigus välistab vastava elamu või vastava(te) elamuosa(de) kasutamise omaniku poolt (Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, § 227 kommentaar 3.1).
21.Väär on hageja järeldus, et kostja isiklik kasutusõigus ei tähenda automaatselt omanikule asja kasutamise ja valdamise keeldu. Ebaõige on ka hageja järeldus, et isiklik kasutusõigus küll piirab omaniku absoluutset õigust kasutada ja vallata, kuid piirdub vaid sellega, et omanik peab õigustatud isikul võimaldama asja kasutada. Hageja on seisukohal, et see ei välista omanikul endal omandiõigusest tulenevat õigust asja kasutada ja vallata, kuid see käsitlus on seadusega vastuolus. 22. Isiklikule kasutusõigusele, mis on seotud valdamisega, kohaldatakse AÕS § 228 järgi kasutusvalduse sätteid. AÕS § 201 lg 1 kohaselt koormab kasutusvaldus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasutus kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. 23. Tõlgendus, mille kohaselt annaks isiklik kasutusõigus selle omanikule õiguse kinnisasja vallata ja kasutada üksnes kinnisasja omaniku kõrval, oleks vastuolus hea usu põhimõttega ning piiratud asjaõiguse olemusega.
24.Veel enam, AÕS § 225 lg 2 kohaselt määratakse isikliku kasutusõiguse ulatus kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku ulatusele. Käesolevas vaidluses isikliku kasutusõiguse ulatuses kahtlust ei ole. 27.05.2014 lepingu punkti 4.9 kohaselt võib kostja kasutada korterit elamiseks. Seega on isikliku kasutusõiguse ulatus kasutada korterit koduna. On ilmselge, et isikul on vääramatu põhiõigus valida, kus ja kellega isik koos elab. Hageja käsitluse jaatamisel, mille kohaselt on omanikul ilma vastava kokkuleppe olemasoluta isikliku kasutusõiguse omajaga õigus koormatud kinnisasja samuti kasutada ja vallata, tekiks olukord, kus isikliku kasutusõiguse omanikul puudub kontroll selle üle, millised võõrad isikud tema kodus elavad või kui tegemist on juriidilise isikuga tegutsevad. Selline lähenemine kujutaks
2-24-11771 endast intensiivset Põhiseaduse §-st 33 tulenevat põhiõigust, mille kohaselt kodu on puutumatu ja kellegi eluruumi tungida ei tohi. Vastukaaluks tuleb arvestada, et kinnisasja omaniku õiguste piiramine isikliku kasutusõiguse kui piiratud asjaõigusega toimub alati kinnisasja omaniku nõusolekul – kinnisasja koormamiseks on vajalik omaniku nõusolek. Koormatud kinnisasja omandamisel on omanik aga teadlik kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigusest ning avaldab soovi kinnisasi sellisel viisil koormatuna omandada. Seega on omaniku õigused tagatud läbi selle, et omanikul on võimalik kas mitte anda nõusolekut kinnisasja piiratud asjaõigusega koormaiseks või mitte omanda koormatud kinnisasja. Seega erinevalt hageja väidetest on isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärk see, et ilma lisakokkuleppeta kaotab omanik õiguse asja kasutada ja vallata.
25.Vastuseks hageja väitele, justkui tuleneks hageja õigus isikliku kasutusõigusega koormatud kinnisasja kasutamiseks ja valdamiseks 27.05.2014 isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe punktist 4.11, mille kohaselt müüja ei tohi laiendada oma õigusi korteriomandi kasutamisel määrani, mis ületavad kinnisasja omaniku õigusi, märgib kohus järgmist. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 kohaselt omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Isiklik kasutusõigus annab AÕS § 225 lg 1, § 227 lg 1 ja § 214 lg 1 koostoimes kostjale õiguse asja vallata ja kasutada. Kostja õigused ei ületa seega hageja kui omaniku õigusi. Hageja kui omaniku õigused on aga AÕS § 68 lg 2 kohaselt kostja õigustega piiratud.
26.Iseenesest ei ole ebaõige hageja väide, et pooled võivad lepinguga kokku leppida kasutusõiguse tingimustes, mis muudavad ühe või teise lepingupoole seadusest tulenevaid õigusi või kohustusi. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjaga isikliku kasutusõiguse lepingut sõlminud. Seega hindab kohus, kas 27.05.2014 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust tulenevad kokkulepped, mis muudaksid isikliku kasutusõiguse tingimusi võrreldes seaduses sätestatuga.
27.Vaidlusalune 27.05.2014 leping on selgelt osadeks jagatav ning üks lepingudokument sisaldab mitut teineteisest sõltumatut lepingut. Isikliku kasutusõiguse seadmise leping sisaldub lepingudokumendi punktis 4 ja selle alapunktides. Nimetatu tuleneb ühemõtteliselt ka vastavast kinnistusraamatu kandest isikliku kasutusõiguse kohta.
28.Vaidlus puudub ja kohus tuvastab, et lepingudokumendi punktis ja selle alapunktides 4.1 kuni 4.16 (dtl 89 kuni 99) ei sisaldu kokkuleppeid, millest tuleneks, et isikliku kasutusõiguse tingimuseks on kaaskasutus või kaasvaldus omanikuga.
29.Hageja tugineb 27.05.2014 müügilepingus (lepingudokumendi p 6) sisalduvale avaldusele, mille kohaselt on müügilepingus antud kinnitus, et korteriomand jääb müüja ostja kaasvaldusse ja kaaskasutusse. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt 27.05.2014 lepingudokumendis sõlmitud erinevate lepingute väga selgele eristatavusele, puudub alus lugeda 27.05.2014 lepingu punktis 6.4 sisalduvat kokkulepet, milline on selgelt osa korteriomandi müügilepingust (lepingudokumendi p 6, dtl 29), mitte isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppest (lepingudokumendi p 4, dtl 28), osaks isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppest.
30.Kuid isegi kui tõlgendada 27.05.2014 lepingudokumenti selliselt, et müügilepingu punktis 6.4 sisalduv kokkulepe oleks isikliku kasutusõiguse seadmise osa ning seadusest kõrvalekalduv kokkulepe vastava lepingu sõlmitud T. P., J. P. ja kostja vahel (eksitõlgenduste
2-24-11771 vältimiseks rõhutab kohus, et vastav lepingupunkt 6.4 ei ole osaks isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppest).
31.Niisugused võlaõiguslikud kokkulepped, kui need ka oleks sõlmitud, kehtiksid aga vaid lepingupoolte vahel. Kolmandate isikute suhtes kehtivad kasutusõiguse aluseks olevast võlaõigussuhtest tulenevad õigused ja kohustused kinnisasja omandi või isikliku kasutusõiguse üleminekul, uue omaniku või kasutaja suhtes aga vaid juhul, kui need kanti neile üle või on kantud kinnistusraamatusse (RKTKo 3-2-1-106-08, p 11).
32.Vaidlus puudub, et kinnistusraamatus mistahes väidetavate võlaõiguslike kokkulepete kohta kandeid ei ole. Ainsaks kandeks, mis sätestab isikliku kasutusõiguse tingimused, on viide 27.05.2014 lepingu punktile 4 ehk isikliku kasutusõiguse seadmise tingimustele.
33.Seega kohus tuvastab, et kui 27.05.2014 lepingu punktis 6.4 ka sisalduks isikliku kasutusõiguse suhtes seadusest kõrvalekalduv kokkulepe, ei kehti see hageja suhtes, sest vastavat kokkulepet ei ole kinnistusraamatusse kantud. Kinnistusraamatusse on ühemõtteliselt kantud üksnes 27.05.2014 lepingu punkt 4.
34.Vastuseks hageja väidetele, et justkui ei saanud kostjale tekkida õigusi juurde seoses omanikuvahetusega, selgitab kohus järgmist. AÕS § 227 sätestab ühemõtteliselt isikliku kasutusõiguse ulatuse ja kõik õigustatud isiku õigused, sh selle, et õigus välistab omaniku õiguse samaaegselt elamut kasutada. Sellesisuline õigus on seega kostjal seadusest tulenevalt. Vastava õiguse piiramiseks võib sõlmida kokkuleppeid. Kokkulepete kehtimiseks omanikuvahetuse korral on vaja need kas üle anda või eelnevalt kinnistusraamatusse kanda. Seega omanikuvahetus ei tekita mistahes õigusi juurde ning hageja käsitlus on väär.
35.Riigikohus selgitanud (RKTKo 2-14-61664, p 23), et kinnisasja omanikul võib olla õigus asja vallala vaatamata isikliku kasutusõiguse seadmisele kas tulenevalt isikliku kasutusõiguse kui asjaõiguse kindlaksmääratud sisust, muust kokkuleppest või AÕS § 225 lg-s 2 sätestatust. 36. Kohus tuvastab, et tulenevalt isikliku kasutusõiguse kehtivusest, puudub hagejal kui omanikul seni, kuni kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus korteriomandit koormab, õigus õiguskorterit vallata ja kasutada. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostja kohustamist hagejale kaasvalduse ja kaaskasutuse võimaldamiseks ja kohus jätab hagi vastavas nõudes rahuldamata.
37.Hageja nõuab kostjalt ka kasutuseeliste hüvitamist alates 13 06.2024. Kohus asub seisukohale, et kosta nõue kasutuseeliste hüvitamiseks on põhjendamatu. Kostja nõue on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgne väärtuse hüvitamise nõue valduse rikkumise korral. VÕS § 1037 lg 1 järgi on nõude esmaseks eelduseks valdamine omaniku õigust rikkudes. Kostja ei riku hageja õigusi, sest valdab korterit kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse alusel. Seega ei ole kostja hageja õigusi rikkunud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole kostja vastu kasutuseelise hüvitamise nõuet. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-24-11771
40.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutanud õigusteenust käesolevas tsiviilasjas kokku 10 tunni ulatuses kogumaksumusega 1830 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja on füüsiline isik ega saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostjale osutas õigusteenust vandeadvokaat, kelle tunnihind on 150 eurot ning tunnihindadele lisandub käibemaks.
41.Kostjale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.
42.Koos käibemaksuga on kostja põhjendatud õigusabikulud 1830 eurot, millised kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja.
43.Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
44.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.