Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-106-08 Tartu, 19. november 2008. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Jüri Kristiani ja Leili Kristiani ning osaühingu Jaotusvõrk kinnistamisavaldus. Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2008. a määrus tsiviilasjas nr 208-6183 Jüri Kristiani, Leili Kristiani ja OÜ Jaotusvõrk määruskaebus Avaldajad Jüri Kristjan (isikukood xxxxxxxxxxx), Leili Kristian (isikukood xxxxxxxxxxx) ja OÜ Jaotusvõrk (registrikood xxxxxxxx), nende ühine esindaja notar Laura Sõmer-Arusoo 20. oktoober 2008, kirjalik menetlus
kinnistamisavaldus rahuldada. Kaebuse kohaselt ei ole taotletud kande tegemine vastuolus asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseadusega. AÕS § 53 eesmärk ei saa olla kandevõimeliste asjaõiguste puhul nendega seotud õiguste ja kohustuste asjaõiguslikuks muutmise välistamine. Ka AÕS § 571 lubab viidata kandes õiguse sisu täpsustamiseks alusdokumentidele. Servituudi puhul ei sätesta asjaõigusseadus, kas selle õiguse seadmine on tasuline või tasuta ja kas servituudi tasulisus on servituudi seadmise oluline tingimus. Servituudi tasulisuse saab muuta siduvaks igakordsete omanike suhtes ka analoogia korras, kuivõrd võlaõigusseaduse (VÕS) § 324 näeb ette üürilepingu märke kinnistusraamatusse kandmise.
pakub erinevaid võimalusi servituudi tasu kokkuleppimisel ja kindlustamisel. Servituudi kui piiratud asjaõiguse sisu õiguskindlust kahjustaval viisil edasiarendamine ei ole vajalik. Tasu maksmise kohustusele ei saa anda asjaõiguslikku toimet ka analoogia korras, kuivõrd VÕS § 324 näeb ette üürilepingu märke kinnistusraamatusse kandmise, mis aga ei muuda üürilepingut asjaõiguslikuks. VÕS § 324 lg 2 kohaselt on selle märke õiguslikuks sisuks see, et üüritud kinnisasja omaniku vahetuse korral ei saa kinnisasja omandaja VÕS §-s 323 sätestatud õigust kasutada. Pooltel on vabadus kujundada servituudi sisu ja anda sellele ka asjaõiguslik tähendus, kuid servituudi sisu kujundamine peab jääma asjaõigusseaduses sätestatud piiridesse. Servituudi sisu kujundamine peab jääma servituudi jaoks iseloomulike küsimuste piiresse, mis tähendab eelkõige seda, et asjaosalised täpsustavad näiteks servituudist tulenevaid, servituudile omaseid kohustusi. Lepingu p 4.10 reguleerib mitte piiratud asjaõiguse lõpetamist, vaid seda, millised kohustused tekivad juhul, kui servituudi järgi õigustatud isik piiratud asjaõiguse lõpetamisest teatab ja tegemist ei ole AÕS § 212 lg-s 1 sätestatud kokkuleppega. AÕS § 223 lg-s 1 on imperatiivselt kindlaks määratud, kes ja millisel määral maksud, intressid jm kannab. Asjaosalised võivad selles osas sõlmida kõrvalekalduvaid kokkuleppeid, kuid need saavad olla võlaõiguslikku laadi.
kinnistusraamatusse. Kui kinnisasja omanik ja kasutusõiguse kasutaja lepivad kokku kasutusõiguse teostamisest tulenevate vastastikuste õiguste ja kohustuste jagunemise ja täitmise viisis ning nende huvi on suunatud sellele, et kokkulepitu kehtiks ka kinnisasja igakordse omaniku või isikliku kasutusõiguse omandaja suhtes, võib osutuda vajalikuks nende õiguste kandmine kinnistusraamatusse. Seetõttu on teatud juhtudel põhjendatud viited kinnistusraamatus isikliku kasutusõiguse teostamise viisi reguleerivatele lepingupunktidele AÕS § 571 alusel. Selline võlasuhete nähtavaks tegemine kinnistusraamatus ja neile sellega asjaõigusliku iseloomu andmine ei loo juurde uusi asjaõigusi, vaid täpsustab isikliku kasutusõiguse sisu. Sellised kasutusõiguse sisu konkretiseerivad sätted võivad olla seotud nt kasutusõiguse eest tasu maksmise kohustusega, kasutusõiguse lõpetamise tingimustega, kulutuste jaotamisega poolte vahel või kasutusviisiga (sh kasutatavatele seadmetele esitatavate nõudmistega). Eelnev tuleneb kolleegiumi arvates AÕS §-st 228, § 178 lg-st 1 ja §-st 213 nende koostoimes. AÕS § 228 järgi kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele ka reaalservituudi vastavaid sätteid ja kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, siis ka kasutusvalduse vastavaid sätteid. AÕS § 178 lg 1 teise lause kohaselt määratakse reaalservituudi sisu poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse AÕS § 213 järgi kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga. Seega annab seadus pooltele võimaluse kujundada isikliku kasutusõiguse sisu kasutusõiguse aluseks oleva võlaõigusliku lepinguga ning teha see AÕS § 571 rakendamise kaudu kehtivaks kinnisasja igakordse omaniku või isikliku kasutusõiguse omandaja suhtes.
sisu) ega riku norme, mis kaitsevad avalikkust või kolmandate isikute huve. Kolleegium soostub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui isikliku kasutusõiguse sisu ei ole täielikult väljendatud kinnistusraamatu kandes, vaid tuleneb kandes tehtud viite tõttu ka alusdokumendist, tuleb kohtunikuabil kontrollida ka alusdokumenti ja iga viidatava lepingupunkti juures otsustada, kas taotletud õiguslikud tagajärjed saavad olla kinnistusraamatusse kantava asjaõiguse sisuks või mitte. Nimetatud õiguslike tagajärgede kontroll puudutab siiski vaid kandes viidatud alusdokumendi punkte ega hõlma kogu lepingut tervikuna. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.