lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-13096/8

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 23.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-13096/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
720
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-26-13096

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2026.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

M. B. hagi A. B. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

21. juuli 2026

Menetlusosalised

Hageja:

M. B. (ik XXX; elukoht; XXX; e-post XXX) A. B. (ik XXX); elukoht: XXX; e-post: XXX)

Kostja:

RESOLUTSIOON

Rahuldada M. B. hagi.

2.Lahutada M. B. ja A. B. abielu, mis on sõlmitud Ida-Viru Maavalitsuses 3.05.2002.a. ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 86.

Jätta M. B.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „B.“.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5.Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
M. B. esitas 15.06.2026.a. Viru Maakohtule hagi A. B. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on abielu pöördumatult lõppenud ning kooselu jätkamine võimalik ei ole. Poolte ühised lapsed on täisealised. Kostja ei ole nõus abielu lahutama kohtuväliselt. perekonnaseisuosakonnas.
2.Kohtuistungil 21.07.2026 jäi M. B. abielu lahutamise nõude juurde ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning neid taastada ei soovi ega pea võimalikuks. Abielu lahutamise põhjuseks on terviseprobleem (psüühikahäire) abikaasal, mida ta ei tunnista ja millega tegelemisest keeldub, kuid sel viisil jätkata ja edasi kannatada ei ole enam võimalik. Väga raske on koos elada vaimselt haige inimesega, kes haigust ei tunnista ja sellega ei tegele. Hageja on sellest üritanud rääkida aastaid, kuid inimene ei võta midagi ette ja arsti poole ei pöördu. Ta kuuleb hääli, käitub halvasti, räägib seosetut juttu, tööl ei käi, näiteks võib raputada soola mööda tuba laiali. Vägivaldne ei ole. Inimene ei kuule ega tunnista, et vajab abi ja seda abi vastu ei võta. Hetkel elavad pooled küll ühel aadressil, kuid eraldi tubades ja kooselu ei ole.

KOSTJA SEISUKOHT

3.Kostja A. B. nõustus kohtuistungil abielu lahutamisega. Kostja kinnitusel on abielusuhted ammu lõppenud. Abikaasa peab teda haigeks ja ühist keelt ei ole juba ammu. A. B. on nõus abielu lahutama kui sellega ei kaasne talle mingeid kohustusi, lapsed on juba suured.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

5.M. B. kinnitas, et tema otsus on kindel, abielu jätkamise soovi tal ei ole ning selle võimalust ei näe. Ei suuda enam kannatada elu vaimselt haige inimesega, kes oma probleemi ei tunnista ja sellega tegelemisest keeldub.

Kohus veendus istungil vahetu mulje põhjal, et väited kostja vaimse tervise kohta vastavad tegelikkusele ning kostjal haiguskriitika puudub. Ka istungil rääkis A. B. seosetult 10 aastasest vaikimisvandest, mis peab olema kohtu arvuti sees ning ta ei saa naisele rääkida asjadest, millest on keelatud rääkida. Kohtutes on väidetavalt temaga seotud lahendamata teemasid. Teema koosneb kolmest osapoolest, kes kõik soovivad mingit kasu saada. Samas kinnitas A. B., et abielusuhted on lõppenud ammu, ühist keelt ei ole, abikaasa peab teda haigeks. Selleks, et abielusuhteid oleks võimalik jätkata/taastada, peavad seda mõlemad abikaasad pidama vähemalt võimalikuks. Kui üks abikaasadest välistab suhete jätkamise võimaluse, on kohtu hinnangul abielu pöördumatult lõppenud. Kohtu hinnangul ei saa kedagi sundida taluma seda, mida ta taluda ei suuda. Kohus lahutab poolte abielu.

6.Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. M. B. soovib pärast abielu lahutamist soovib endale jätta senise perekonnanime „B.“.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

8.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus