Via Express OÜ hagi Polar Construction OÜ vastu lepinguliste kohustuste täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
1860,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Via Express OÜ (registrikood 12340066), lepinguline esindaja Priit Pööbo (e-post: XXX) Kostja: Polar Construction OÜ (registrikood 14450528; XXX), lepinguline esindaja Ants Kuningas (XXX)
Menetlusviis/ Kohtuistung
30.aprillil 2024, osalesid lepingulised esindajad Priit Pööbo ja Ants Kuningas; menetlus jätkus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Via Express OÜ hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta Via Express OÜ kanda.
3.Määrata Polar Construction OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1938 eurot.
Mõista Via Express OÜ-lt Polar Construction OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 1938 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt on Via Express OÜ kohustatud tasuma Polar Construction OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Via Express OÜ esitas 19.01.2022 Polar Construction OÜ vastu hagi lepinguliste kohustuste täitmiseks nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 1666 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 17,97 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ning alates 20.01.2022 põhinõudelt ja sissenõudekuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hageja väitel sõlmisid pooled 14.01.2020 käsunduslepingu, alternatiivselt töövõtulepingu, mille kohaselt oli kostja kohustus varustada hagejat rahvusvaheliseks transpordiks vajaliku autojuhiga. Kostja pidi lepingu täitmisel tegutsema hoolsalt ja professionaalselt ning teavitama hagejat asjaoludest, mis võisid mõjutada teenuse osutamist või anda aluse juhiste muutmiseks.
3.04.02.2021 tekkis Norras hageja sõidukiga olukord, kus sõiduk ei saanud iseseisvalt edasi liikuda ning abistamiseks kutsuti Hageja väitis hagiavalduses, et kostja autojuht sõitis hageja sõidukiga kraavi. Menetluse käigus seostas hageja kahju eelkõige sellega, et kostja valis hageja hinnangul vale marsruudi, ei kasutanud lumekette ning ei teavitanud hagejat halbadest teeoludest.
4.V esitas teeabi eest hagejale arve summas 22 000 Norra krooni. Hageja väitel kostjal ei olnud raha arve kohapeal tasumiseks ning hageja enda ülekanne oleks võtnud aega vähemalt ühe päeva. Seetõttu kandis hageja 04.02.2021 kostjale 2100 eurot selgitusega „ettemaks“. Kostja tasus selle raha eest V ning sõiduk vabastati.
5.15.03.2021 esitas kostja hagejale autojuhi teenuse eest arve nr 1084 summas 513,30 eurot. Arvel kajastub „Tasaarveldus V“ 100 eurot, millega kostja tunnistas hageja nõuet konkludentselt. Hageja hinnangul jäi pärast tasaarvestust kostja võlg hageja ees 2000 eurot.
6.30.11.2021 esitas hageja kostjale arve nr 500765 summas 1666,66 eurot, hageja arvestas maha käibemaksu. Kostja saatis 10.12.2021 hagejale e-kirja teel 30.11.2021 kuupäevaga avalduse lepingu lõpetamiseks.
7.Hageja nõude põhialuseks on lepingulise kahju hüvitamise nõue VÕS § 115, § 127 ja § 128 alusel. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingust tulenevat hoolsus- ja teavitamiskohustust, sest kostja ei teavitanud hagejat halbadest teeoludest, valis sobimatu tee ning ei vältinud olukorda lumekettide kasutamise või põhimaantee valimisega. Hageja hinnangul põhjustas kostja tegevus päästeteenuse vajaduse ning hageja kandis seetõttu kostja eest kulu.
8.Alternatiivselt tugineb hageja alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise ja kolmanda isiku poolt kohustuse täitmise sätetele. Hageja väitel ei olnud tal kohustust tasuda kostja põhjustatud päästeteenuse kulu ning kostja peab hagejale tagastama summa, mille hageja maksis kostja eest või kostja huvides.
9.Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2832,50 eurot.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud määrata hageja kanda.
11.Vaidlus puudub selles, et:
1) kostja osutas hagejale käsunduslepingu alusel tööjõurendi teenust, mille sisuks oli hageja varustamine rahvusvaheliseks transpordiks vajaliku autojuhiga; 2) Hageja kohustuseks oli varustada käsundi saaja autojuhi küttekaartidega, teemaksudega ja tehniliselt korras veokiga. 3) Hageja saatis kostja veokiga kaupa vedama x. 4) Hageja tegi 04.02.2021 kostjale pangaülekande teel ettemaksu summas 2100 eurot; 5) Kostja maksis hageja saadetud rahasummast (ülekandel märgitud kui ettemaks 2100 eur) V teenistuse poolt Via Express OÜ-le 09.02.2021 koostatud arve nr 2653940, mille maksumus oli 22 000 NOK. 6) Kostja esitas hagejale autojuhi teenuse eest arve nr 1084, millel kajastas hageja kütusekaardiga isikliku sõiduki tarbeks tarbitud kütuse -66,70 eurot ja hagejalt 04.02.21 saadud ettemaksu 2100 eurot jäägi 100 eurot, mille kostja tasaarvestas oma teenustasu nõudega hageja vastu. Hageja maksis kostjale teenustasu välja kostja pangakontole. Ülejäänud asjaolude üle pooled vaidlevad.
12.Hagiavaldusest ega puuduste kõrvaldamise dokumendist ei selgu, missugust lepingust tulenevat kohustust kostja väidetavalt rikkus. Hageja on esitanud hagiavalduses lisaks väite, nagu oleks kostja sõitnud autoga kraavi ja sellega põhjustanud hagejale kahju, hageja ei ole ühegi tõendiga seda väidet tõendanud.
13.Ainus juhus, kui kostja maksis hageja poolt kostjale üle kantud rahast arve V teenistusele, oli veebruaris 2021. Hageja kohustuseks oli ka tookord varustada autojuht (kostja juhatuse liige) nõuetele vastava ja korras autoga. Hageja poolt veose vedamiseks antud veok Scania R450 ei vastanud nõuetele jääkattega tee tingimustes X mägedes sõitmiseks. 04.02.2021 kell 2030 paiku ei suutnud veok mäkke sõita, vaid libises veoki raskuse ja kiilasjää tõttu jäisel teel tagasi. Seetõttu kutsuti X politsei poolt välja V teenistus, mis vedas hageja veoki jääkattega mägiteest üles. Selle eest esitaski V teenistus hagejale arve. Hageja veokil puudus piisav veojõud, et sõita mägedes talvistes tingimustes. Veokil puudusid ka jäänaastud, mis oleks võimaldanud jääga kaetud mägiteel sõita. Kostja esitatud fotod tõendavad, et teekate oli viidatud kohas jäine ja libe, sõiduk libises mägiteel tagasi ja ei olnud võimeline omal jõul mäkke üles liikuma. Ka selle vahejuhtumi käigus ei sõitnud kostja autoga kraavi. Seega puudub kostjal (sh kostja autojuhil) mistahes süü.
14.Hageja väide nagu oleks kostja sõitnud kraavi, on alusetu. Kostja ei saa negatiivset asjaolu tõendada (ei saa tõendada mittejuhtumise fakti). Kostja esitab oma väidete tõendamiseks väljavõtte Liikluskindlustuse fondi andmebaasist veok Scania R450, VIN koodiga X, riiklik registrinumber X liiklusõnnetuste kohta. Sõiduki liikluskahjude taustakontrolli andmetest nähtub, et sõiduk X on pärast 2016. aastal registrisse kandmist esimest korda osalenud liiklusõnnetuses alles 24. mail 2021. aastal, seega üle kolme kuu pärast hageja poolt väidetud „kraavi sõitmist“. Ka LKF väljavõte tõendab, et kostja ei ole sõitnud 2021. aasta veebruaris kraavi.
15.Kostja sai hagejalt ettemaksu 2100 eurot, tasus sellest hageja kohustuse V teenistuse ees summas 22 000 NOK, ning 100 eurot jäi kostja kätte ettemaksuna. Kostjal oli õigus saadud summa tasaarvestada enda teenustasu nõudega 100 euro suuruses osas. Kostjal ei ole jäänud hageja ees võlgnevust, nagu hageja alusetult väidab. Samuti ei ole kostja konkludentselt ega muul viisil tunnistanud ühtegi kohustust hageja ees. Kostjal puudusid rahalised kohustused hageja ees 2021. aastal ja puuduvad ka käesoleval ajal. Kostja pangkonto tõendab, et hageja tasus kostjale perioodil 01.01.21 kuni 31.12.21 kokku 22 993,92 eurot, seejuures tasus hageja kostjale 16.02.2021 pärast X sõitu ka teenustasu arve 734,80 eurot. Kostja osutas hagejale pärast 2021. a veebruaris teenuse osutamist veel korduvalt autojuhi teenust 9 kuu vältel ja kordagi ei ole hageja kostjale tehtud väljamaksetelt pidanud kinni ega tasaarvestanud mingeid nõudeid. Kui hagejale oleks tekkinud õigusvastane kahju kostja tegevuse tõttu või kui hageja oleks maksnud kohustuse kostja eest käsundita asjaajamise korras (missugust toimingut ei ole hageja
hagiavalduses väitnud ega ka ühegi tõendiga tõendanud) või kui hageja oleks ekslikult maksnud raha ebaõigele isikule (alusetu rikastumine), oleks hageja pidanud selle kinni kostjale makstavatest tasudest. Ühelegi sellisele õigussuhtele viiteid hagiavaldusest ei nähtu.
16.Hageja ei ole ühegi dokumendiga fikseerinud kostja poolt lepingu täitmisel 2021.a veebruaris põhjustatud kahju tekkimist ega kahju tekitamisest mõistliku aja jooksul kostjale teatanud. Pooled jätkasid lepingu täitmist ning on ilmne, et mingit lepingu rikkumist, samuti kahju tekitamist ei ole aset leidnud. Kostja leiab, et hageja on hagi esitanud kostja vastu kättemaksuks selle eest, et kostja lõpetas hagejale teenuse osutamise 2021. aasta lõpus.
17.Hageja 1666 euro tasumise nõue tuleneb hageja väidetel arvest nr 500765, millest on maha arvestatud käibemaks. Arve 500765 oli V teenuse poolt esitatud õiguspäraselt hagejale kui kohustatud isikule raamatupidamises kajastatava tehingu tähenduses. Kui V teenistuse poolt väljastatud arve teenuse eest oleks pidanud maksma kostja, ei oleks hagejal olnud õigust kajastada seda arvet käibemaksu arvestuses ja arve käibemaksu osa tagasi nõuda/tasaarvestada riigiga. Hageja arve saamisel 2021. aastal arvele vastu ei vaielnud, ei ole esitanud vastuväidet selle kohta, et hageja on tehingu pool. Hageja on nõustunud arvel kajastatud teenuse saamisega V teenistuse poolt ja ei ole nõudnud, et V teenistus esitaks arve muule isikule. Seejuures on oluline tähele panna, et hageja on teinud ettemaksu ülekande 04.02.2021 ja teenuse osutamist tõendav arve on väljastatud hagejale 09.02.2021. Ka arvel kajastatud käibemaksu saab sisendkäibemaksuna maha arvata üksnes isik, kes on teenuse saaja. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et on saanud x V teenistuselt arve nr 500765 ja on selle arve tasunud. Tõlkimata arvest on arusaadavad arve saaja andmed: VIA , XXX, 11216 Tallinn, ja hagejale omistatud kliendinumber 1246770. Aktsepteerides V teeninduse poolt väljastatud arvet nr 2653940 ja arvestades selle arve alusel tagasi käibemaksu, on hageja konkludentselt tunnistanud teenuse saamist V teeninduselt Seega puudub hagejal alus väita, nagu oleks hageja täitnud arve tasumisega kostja kohustuse.
18.Hageja on hagiavalduse punktis 1.2 kinnitanud, et V koostas arve hagejale ja ei nõustunud hageja autot enne vabastama, kui arve on tasutud. “Kuna hageja raha ülekanne oleks võtnud X (läbi väliskontode) aega vähemalt 1 päeva (riikide vaheline ülekanne ja X ei ole EU-s)“ siis maksis hageja kostja kontole raha ettemaksuna. Eeltoodud hagiavalduse punktis 1.2 on hageja selgelt väljendanud, et on teenuse saaja ja isik, kellel oli kohustus see arve tasuda.
19.Poolte vahelisest lepingust ei tulenenud kostjale kohustust vastutada hageja poolt teenuse osutamiseks antava veoki sõiduomaduste, tehnilise seisundi ja võimekuse eest. Kostja kohustuseks oli varustada hageja autojuhiga vedude teostamise eesmärgil. Kostja kohustuste hulka ei kuulunud vastutada X ilmastikuolude, teekatte libedustõrje ja veoki naastrehvide puudumise eest. Samuti ei saanud kostja ühelgi viisil vastutada selle eest, et hageja poolt antud sadulveok Volvo 450 riikliku numbrimärgiga X ei suutnud 04.veebruaril 2021. aastal vedada X haagist jääkattega libedal mägiteel mäest üles.
20.Hageja ei ole selgelt ja arusaadavalt selgitanud, millises teos või tegevusetuses avaldub väidetav kostja poolt tekitatud kahju, kuidas on väidetav kahju ja kostjale etteheidetav tegu põhjus- tagajärg seoses, samuti ei ole hageja selgitanud, kas hageja hinnangul on tegemist lepingust tuleneva kahjuga või lepinguvälise kahjuga. Hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude eeldusi. Hageja on esitanud üksnes tõendamata väite, nagu oleks kostja sõitnud hageja autoga kraavi. Isegi hüpoteetilisel juhul, kui hageja väidet saaks lugeda tõeseks, ei ole igasugune kraavi sõitmine kvalifitseeritav kostja lepingulise kohustuse rikkumisena ega ka lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamisena.
21.Hageja ei ole selgitanud, missugusel viisil saaks kostjat lugeda alusetult rikastunuks, kui kostja tasus V teenistuse poolt hagejale esitatud teenuse arve rahasummast, mille hageja oli enda arve tasumiseks kostja kontole kandnud. Pigem oleks sellisel juhul tegemist hageja käsundi täitmisega kostja poolt. Kostja tasaarvestas enamsaadud summa 100 eurot enda nõudega hageja vastu ning kostjale ei ole võimalik ka alusetut rikastumist kuidagi ette heita.
22.Põhjendamatu kahjunõude eest ei pea kostja ka viivist tasuma. Hageja viivise nõude aluseks on 30.11.2021 väljastatud arve nr 500765 kahjunõude kohta summas 1666,66 eurot, maksetähtajaks on
arvel märgitud 01.12.2021 ja viiviseks 0,5% päevas. Kostja leiab, et hageja on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel eksinud, arvestanud viivist maksetähtpäevast, mitte järgmisest päevast, ning VÕS § 113 lg 1 teise lause järgse päevamäära 0,021918% asemel määraga 0,022%.
23.Kostja vaidleb vastu hageja sissenõudekulule 40 eurot. Võla sissenõudekulu VÕS § 113 1 lg 1 tähenduses ei ole viivise nõudeõigust omava isiku „preemia“ selle eest, et hageja viivist nõuab, vaid kulu piirmäär, mida loetakse mõistlikuks sissenõude kulu määraks. Ka VÕS § 113 1 lg 1 teksti kohaselt hüvitamisele kuulub kulu, mitte aga „eeldatav kulu“. Hageja ei ole teinud võla sissenõudmiseks kohtuväliseid toiminguid ja toimingute puudumise tõttu ei ole tekkinud ka kulu, siis puudub hagejal sissenõudmiskulude nõue olenemata sellest, kas kohus loeb hageja viivise nõude põhjendatuks või mitte.
24.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 18,65 tunni eest summas 2238 eurot (käibemaksuta), tunnitasumäär 120 eurot. kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud selle tsiviilasjaga, kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja palub hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 2238 eurot ja kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja suuliselt pooltega kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel kohus lahendas asja lihtmenetluses. Vastavalt TsMS § 444 lg 2 alusel kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
27.Pooled sõlmisid 14.01.2020 käsunduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja varustama hagejat rahvusvaheliseks transpordiks vajaliku autojuhiga, hageja aga andma käsundisaajale teenuse osutamiseks vajaliku tehniliselt korras veoki ning kandma sellega seotud kulud. Leping vastab oma olemuselt käsunduslepingule VÕS § 619 tähenduses.
28.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja rikkus lepingulist hoolsuskohustust (marsruudi valik, lumekettide kasutamine) ja on seetõttu vastutav päästeteenistuse arve eest ning peab hagejale hüvitama 1666,66 euro suurust kahjuhüvitist.
29.Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingu p 3.2(i) kohaselt on käsundisaajal õigus määrata teenuse osutamise viis, arvestades käsundiandja juhiseid. Samas ei nähtu esitatud tõenditest, et hageja oleks andnud kostjale siduva juhise kasutada konkreetset marsruuti. SMS-suhtlusest nähtub küll soovitus („pane leekima ja ainult mööda suuri teid“), kuid see ei tõenda varasemat siduvat juhist ega selle rikkumist.
30.Kostja tegutsemine GPS-süsteemi alusel marsruudi valikul on kooskõlas kutselise autojuhi tavapärase tegevusega. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et valitud tee osutus raskesti läbitavaks, ei tõenda hoolsuskohustuse rikkumist VÕS § 620 tähenduses. Asjas ei ole tuvastatud, et kostja teekonna valik oleks olnud ilmselgelt ebamõistlik või vastuolus hageja selgete juhistega.
31.Kostja esitatud fotod (lumega kaetud ja jäine tee, libisemisjäljed teel) kinnitavad, et tee oli libe ning sõiduk libises tagasi, jäädes teele. Ka SMS-suhtlusest nähtub kostja selgitus: „siit pidi edasi saama omal jõul, tõuse ei pidavat olema rohkem.“ Samuti ei sisalda päästeteenistuse arve ega esitatud tõendid viidet liiklusõnnetusele. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et sõiduk sõitis kraavi. Esitatud asjaoludest ja tõenditest järelduvalt oli tegemist libedusest tingitud ajutise liikumistakistusega.
32.Tõendamist ei ole leidnud ka hageja väide, et kostja ei kasutanud lumekette. Hageja järeldab lumekettide mittekasutamist üksnes sellest, veok libedal teel libises ja omal jõul ülesmäge sõita ei suutnud. Poolte SMS-suhtlusest nähtub, et ketid olid olemas ja neid kasutati (hageja küsimusele „kas ketid said alt ilusti kätte“ kostja vastas: „jah kõik on autoga korras“, pabertoimikus lk 91, dtl 134).
Samuti ei ole ühegi ametiasutuse (politsei, päästeteenistus) poolt tuvastatud ketinõude rikkumist. Kostja on X Riigimaanteede ameti korraldusega (lk 137-138; dtl 193-194) tõendanud, et X peab sõidukitel, mille täismass on üle 3500 kg, olema kette, kui kavatsetakse sõita lume ja jääga teedel. Sellest saab järeldada, et kui kostja ei oleks intsidendi ajal lumekette kasutanud, oleks X päästeamet selle fikseerinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja rikkus hoolsuskohustust sellega, et jättis lumeketid kasutamata.
33.Lepingu p 1.1 kohaselt kohustus hageja varustama käsundisaaja autojuhi tehniliselt korras veokiga. Seega veoki tehniline sobivus ja võimekus konkreetsetes tingimustes (sh sobivate lumekettide olemasolu) on hageja vastutada. Kui veok ei olnud võimeline mägistes libedates oludes liikuma, nagu kostja väidab, on tegemist hageja riski realiseerumisega, see ei ole käsundisaaja tegevusest tulenev rikkumine. Samas ei ole ka kostja tõendanud, et sõidukil ei olnud jäisel mäel üles sõitmiseks piisavat võimsust.
34.VÕS § 127 lg 4 kohaselt eeldab kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimine põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Siin asjas kahju hüvitamise eeldused täidetud ei ole: tõendamist ei ole leidnud kostja lepingurikkumine ega see, et kostja tegevus oleks põhjustanud päästeteenistuse vajaduse.
35.X päästeteenistus osutas teeabi hageja sõidukile. Arve selle eest esitati hagejale, hageja on sõnumivahetuses heaks kiitnud, et kostja andis Norra päästeteenistusele arve koostamiseks hageja rekvisiidid (lk 89, dtl 132). Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et sõltumata arve vormistamisest hageja nimele oli päästeteenuse eest kohustatud tasuma kostja ning et hageja kandis kostjale arve tasumiseks 2100 eurot, kuna kostjal endal väidetavalt raha ei olnud, ülekanne hagejalt otse Vile oleks rahvusvahelise maksena võtnud mitu päeva. Hageja kandis kostja kontole raha mitu päeva enne arve koostamist. Kui tegemist oleks olnud kostja kohustusega, oleks hagejal olnud põhjust ega vajadust nõustuda arve vormistamisega hageja nimele.
36.Samuti on hageja väide, et teeabi eest tasumine oli kostja kohustus, hageja kandis kostjale raha, kuna kostjal endal teenuse eest tasumiseks raha ei olnud, on vastuolus pooltevahelise hilisema koostööga ja hageja enda käitumisega pooltevahelistes suhetes. Mõistlikult saab eeldada, et kui hageja uskus, et kostja peab talle veel 2000 eurot tagastama, oleks hageja kahjunõude tasaarvestanud kostja hiljem esitatud teenustasude arvetega. Kostja selgitas, et on sama X sõidu eest tasu saamiseks hagejale esitatud arvel tasaarvestanud 100 eurot, mis päästeteenistusele tasumisest järele jäi, hageja on kostja arve täies ulatuses tasunud. 100 euro tasaarvestamisest ei saa järeldada, et kostja tunnistab kogu 2100 euro hagejale tagasimaksmise kohustust, seda saaks järeldada siis, kui kostja oleks tasaarvestanud kogu enda arvesumma, mitte ainult 100 euro ulatuses. Kostja pangakonto väljavõttest (lk 83) nähtub, et pärast kostja väidetava lepingurikkumisega hagejale väidetud kahju tekkimist jätkus poolte lepinguline suhe sama lepingu alusel rohkem kui pool aastat ning hageja on pärast X intsidenti tasunud teenuse eest ligi 20 000 eurot, hageja ei ole kostjale makstavate summade arvelt kostja väidetavat võlgnevust kinni pidanud.
37.Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja lepingurikkumine. Hageja väidab, et kahju tekkis kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu: kostja autojuht valis ebaõige marsruudi ja ei kasutanud lumekette. Hageja menetluse käigus muutis oma seisukohta ka kraavisõidu osas ning möönis, et veoki tagumised rattad jäid teepervele ja sõiduk kraavis ei olnud. Kostja väidetel veok libises kiilasjääl tagasi, olukord oli tingitud ilmastikuoludest ja hageja antud sõiduki ebapiisavast tehnilisest võimekusest. Pooltevaheline sõnumivahetus tõendab, et kostja kasutas veokil lumekette. Põhjendatud on kostja argument, et lumekettide kasutamine on X talvisel ajal kohustuslik ning kui intsidendi toimumise ajal oleksid veokil lumeketid puudunud, oleks selle eest määratud trahv.
38.Kostjale kui käsundisaajale saab lepingu rikkumist ette heita üksnes juhul, kui ta ei täitnud käsundit hageja juhiste kohaselt või ei tegutsenud käsundi täitmisel vajaliku hoolsusega VÕS § 620 tähenduses. Käsunduslepingu puhul ei taga käsundisaaja üldjuhul kindlat tulemust, vaid kohustub
tegutsema käsundiandja huvides hoolsalt ja professionaalselt. Seetõttu ei piisa lepingurikkumise tuvastamiseks üksnes tagantjärele järeldusest, et valitud tee osutus talvistes oludes raskesti läbitavaks. Asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks enne vaidlusalust sõitu andnud kostjale siduva ja piisavalt konkreetse juhise kasutada üksnes kindlat marsruuti või vältida GPS-i näidatud teed. Vastupidi – hageja kinnitas, et autojuht pidi sihtkohani jõudmise teekonna ise valima. Hageja menetluse käigus hakkas väitma, et autojuhile oli ette antud teekond – X - X (X) – mööda sihtpunktide vahelist põhimaanteed. Hageja ei ole seda tõendanud. Lepingust ei tulene hageja viidatud autojuhi kohustust kasutada põhimaanteed või enne teevalikut hagejalt üle küsida. Kui marsruudi valik oli lepingu täitmisel jäetud autojuhi operatiivseks otsuseks, saab seda rikkumiseks pidada vaid juhul, kui valik oli konkreetsetes oludes ilmselgelt ebamõistlik. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja marsruudivalik oleks olnud ilmselgelt ebamõistlik või vastuolus kutseliselt autojuhilt eeldatava hoolsusega. Kostja kasutas sihtkohta jõudmiseks veokis olnud GPS-süsteemi ning tee oli avalik tee. Ainuüksi asjaolu, et tee osutus jäiseks ja sõiduk ei suutnud tõusust omal jõul üles liikuda, ei võimalda järeldada, et kostja pidi seda takistust enne teelõigule jõudmist ette nägema või et ta oleks pidanud valima muu tee. Autojuht ei vastuta ilmastiku ja sellest tingitud teeolude eest, ta ei pidanud libedal mäkketõusul tekkinud takistust ette nägema ega saanuks selle kohta eelnevalt hagejalt juhist küsida.
39.Samuti ei ole tõendatud põhjuslik seos väidetava marsruudivaliku rikkumise ja hageja nõutava kahju vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Päästeteenuse vajadus oli tõendite kohaselt seotud sellega, et veok ei suutnud libedate teeolude tõttu ise mäest üles sõita. Päästeteenistuse abi seost kostja õigusvastase või lepingut rikkuva käitumisega tuvastatud ei ole.
40.Kostja hinnangul oli hageja teenuse tellija ning hageja kinnitas arve esitamise enda nimele, tegemist ei ole hageja poolt kostja kohustuse täitmisega, vaid kostja täitis hagejalt saadud rahaga hageja käsundi – maksta päästeteenuse eest. Kostja väidetel tema hagejalt raha ei küsinud ega ole öelnud, et tal raha ei ole. Hageja seevastu käsitab arve tasumist kostja tekitatud kahju hüvitamisena kostja asemel eesmärgiga vältida hagejale suurema kahju tekkimist. Kostja lepingurikkumist ei saa tuletada oletusest, et arve tasumata jätmise korral võinuks veok jääda päästeteenistuse valdusesse, veose sihtkohta jõudmine oleks hilinenud ja kahju oleks olnud suurem. Hageja kahjunõude alus ei ole see, et kostja ei toimetanud veost ettenähtud sihtkohta või õigeks ajaks.
41.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik vastutab rikkumise eest. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks on seega kostja kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, kostja vastutus rikkumise eest ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
42.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kahju hüvitamise kohustuse aluseks oleva asjaolu puudumisel. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärk. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab kahju olema rikkumisega põhjuslikus seoses. VÕS § 128 lg 1 ja lg 3 järgi kuulub hüvitamisele varaline kahju, sh mõistlikud kulud, kui need vastavad kahju hüvitamise üldistele eeldustele. Hageja ei ole tõendanud kostja lepingurikkumist. Samuti ei ole tõendatud, et päästeteenuse kulu oleks tekkinud kostja kohustuse rikkumise tagajärjel VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kuivõrd kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud, puudub hagejal alus nõuda kostjalt 1666,66 euro hüvitamist. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka viivise ja sissenõudekulu nõuded. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
45.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada eelkõige asja mahtu ja keerukust, menetluse kestust, esindaja tehtud töö sisu ning õigusabile kulunud aega.
46.Hageja kulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 315 eurot ning lepingulise esindaja kulud: 25,75 tundi õigusabi, tunnitasuga 110 eurot (käibemaksu ei lisandu), kokku 2832,50 eurot. Kuna menetluskulude jaotuse järgi jäävad menetluskulud hageja enda kanda, siis kohus hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
47.Kostja taotles lepingulise esindaja kulude hüvitamist 18,65 tunni eest tunnitasuga 120 eurot, kokku 2238 eurot käibemaksuta. Kostja kinnitab viimases menetluskulude nimekirjas, et on käibemaksukohustuslane. Kostja lepingulise esindaja tasumäär 120 eurot /tund on kooskõlas hagiavalduse 2022.a esitamise ajal kohtupraktikas tunnustatud mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuga, tänaseks on tasumäärad oluliselt kõrgemad. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määr on 100 – 110 eurot. Hageja tuginemine kohtupraktikale rohkem kui 10 aasta taguste tunnitasumäärade osas ei ole põhjendatud.
48.Kohus leiab, et mõnevõrra on ülepaisutatud lepingulise esindaja ajakulu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik kohtukõne teeside koostamise ajakulu 2,5 tunni ulatuses. Kostja on vormistanud kohtukõne teesid põhjendustega seisukohtadena, osaliselt korrates varasemates menetlusdokumentides esitatut. Kohus vähendab kostja lepingulise esindaja hüvitatavat ajakulu 2,5 tunni võrra. Muus osas on kostja lepingulise esindaja märgitud ajakulu erinevatele toimingutele põhjendatud ning asja sisu ja mahtu arvestades selle asjaga tegelemiseks vajalik. Kohus loeb kostja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada, kokku 16,15 tundi (18,65 tundi – 2,5 tundi). Tunnitasuga 120 eurot on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud seega 1938 eurot käibemaksuta. Kohus mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.
49.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus vastavalt kostja taotlusele märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejal tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.