Võlaõigus

Edasikaebamise kord

2-26-1614 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused 

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.



Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.



Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.



Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole vastavas osas õiguslikult põhjendatud.



Lepingu sõlmimise ajal ja praegu kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse 2 (4)

2-26-1614 hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 



Hagi kohaselt esitas kostja hagejale laenutaotluse, kus märkis igakuiseks sissetulekuks 2000 eurot, finantskohustusteks 600 eurot ja majapidamiskuludeks 300 eurot. Hageja kontrollis hagi kohaselt maksehäireregistreid ning nende alusel ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Maksu- ja Tolliameti päringust leidis hageja, et kostjal on püsiv töösuhe xxx alates 14.07.2021 ja xxx alates 06.04.2022 ning kuue kuu keskmine tulu on 2071 eurot. Konto väljavõtte xxx analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks hageja arvestuse kohaselt 2054,89 eurot ning igakuisteks finantskohustusteks 1090,03 eurot. Hageja arvestas kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2000 eurot ning kohustuseks kostja igakuised finantskohustused summas 1063 eurot, millele lisas arvestusliku elatusmiinimumi 396,40 eurot, kokku 1459,40 eurot. Hageja märkis, et kostja igakuised majapidamiskulud oli väiksemas summas, kui elatusmiinimum, siis lähtus hageja elatusmiinimumist, mis oli lepingu sõlmimise ajal ühe ülalpeetava puhul 396,40 eurot. Kohtu hinnangul on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagist nähtuvalt oli kostjal ülalpeetav ning hageja arvestas selle alusel kostja elatusmiinimumiks 396,4 eurot. Kohus on seisukohal, et majandamiskulude mõiste hõlmab kindlasti vähemalt eluasemekulusid, toidukulu, transpordi ja sidekulusid. Hageja ei ole põhjendanud, miks hageja hinnangul piisab 396,4 eurost kostja ja tema ülalpeetava majandamiskuludeks. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja nõuetekohaselt teinud kindlaks kostja majapidamiskulusid ning sellest tulenevalt ka kostja varalist seisundit.



Kohus leiab, et krediidiandja ei ole ka analüüsinud kogumis krediidivõimelisuse aluseks olevaid andmeid. Kohus selgitab, et krediidivõimelisust peab hindama selleks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust tasuda vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 22). Kuivõrd kostja laenukohustused moodustasid ligi poole kostja sissetulekust, siis kohtu hinnangul ei saanud hageja kohtule esitatud andmete põhjal jõuda järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.



Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Kuivõrd VÕS § 403 4 lg 7 alusel kohaldatakse lepingujärgse intressi asemel seadusjärgset intressimäära, siis laieneb antud säte ka viivisele. Ehk

3 (4)

2-26-1614 käesolevas vaidluses kohaldub lepingule VÕS § 113 lg 1 tulenev seadusjärgne viivisemäär. 

Hageja esitas ümberarvestuse, mille kohaselt on kostjal tasumata põhiosa 7534,81 eurot ja viivis perioodil 15.01.2026-22.01.2026 on 16,76 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta ka osas, milles hageja on soovinud, et kostjalt mõistetaks välja 304,8 eurot ajatatud kõrvalnõuete eest ja lepingu muutmise tasu 28,58 eurot, sest hageja ei ole esitanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi, millest nähtuks, et tegemist ei ole muude nõuetega, mille eest hüvitise nõudmine on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt välistatud. Kostja ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muid tasusid hagejale kui krediidiandjale ning hageja ei ole esile toonud põhjendust, miks VÕS § 4034 lg 7 alusel peaks kohus need kostjalt välja mõistma.



Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd hagi hinda arvestades rahuldab kohus hagi ümardatult täisarvuni ligikaudu 53% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 47% ulatuses hageja ja 53% ulatuses kostja kanda.



Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 910 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 482,3 eurot (s.o 910-st eurost 53%).



Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.