Aktiva Finance Group osaühingu hagi R. S. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1750.01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja A. J. (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post xxx); kostja R. S. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt R. S.’lt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlgnevus 1115.15 eurot, intress 96.44 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 210.30 eurot.
3.Mõista kostjalt R. S.’lt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis 23,90% aastas põhivõlalt 1115.15 eurolt alates 09.01.2026 kuni põhivõla 1115.15 eurot täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi R. S. (isikukood xxx) vastu sissenõudmiskulu 15 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud R. S. (isikukood xxx) kanda.
2-26-520
6.Mõista kostjalt R. S. (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 795 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv ja 480 eurot on õigusabikulud.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal R. S.’l (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr EExxx, viitenumbriga 718333182.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Hageja esitas 08.01.2026 hagiavalduse R. S. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1115.15 eurot, intress 96.44 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 210.30 eurot, viivis 23,90% aastas põhivõlalt 1115.15 eurolt alates 09.01.2026 kuni põhivõla 1115.15 eurot täitmiseni, riigilõiv 490 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks AS Inbank Finance ja kostja vahel 21.06.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. L89012742717. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu ütles AS Inbank Finance lepingu 26.03.2025 üles. 31.03.2025 loovutas AS Inbank Finance kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja esitas 09.01.2026 täiendavalt krediidivõimelisuse hindamisel analüüsitud pangakonto väljavõtte.
2-26-520 Harju Maakohus jättis 27.04.2026 hagiavalduse käiguta. Hageja on esitanud pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja on sooritanud hulgaliselt makseid Binance kontole, mistõttu ei ole tuvastatav nimetatud kontole kantud rahaliste vahendite tegelik edasine kasutus. Kohus palus hagejal täpsustada, kas ja millisel viisil võttis esialgne võlausaldaja krediidivõimelisuse hindamisel antud asjaolu arvesse. Hageja esitas 13.05.2026 vastuse kohtunõudele ning selgitas, et Binance kontole sooritatud maksete eesmärgiks oli investeerimine, mis on ka pangakonto analüüsis välja toodud. Hageja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Harju Maakohus võttis 20.05.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja on menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud e-posti teel 16.06.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hageja esitas 02.07.2026 menetluskulude nimekirja. Kohus andis kostjale võimaluse esitada seisukoht hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja esitas 09.07.2026 seisukoha hageja menetluskulude nimekirja kohta. Kostja hinnangul on hageja esindaja õigusabikulud summas 676 eurot käesoleva asja asjaolusid arvestades ebamõistlikult suured ning ei ole proportsionaalsed vaidluse iseloomu ega keerukusega. Tegemist on tavapärase võlanõudega, mille menetlemine ei eeldanud ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega erakordselt mahukat tööd. Hageja esitatud menetluskulude loetelust nähtub, et esindaja arvestas kokku neli töötundi hinnaga 169 eurot tunnis. Leian, et selline tasu ei ole käesolevas asjas mõistlik ega vajalik. Palun kohtul hinnata hageja õigusabikulude põhjendatust ning vajaduse korral vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid mõistliku ja proportsionaalse suuruseni.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
2-26-520 TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, v.a sissenõudmiskulu osas.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras
2-26-520 muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
6.Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et krediidiandja on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majanduslikku seisu, s.o sissetulekute, vara, kohustuste ja ülalpeetavate kohta. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud pangakonto väljavõtte alusel ehk kostja sissetulekuks oli 1700 eurot ja kohustuste suuruseks 347 eurot. Samuti arvestas krediidiandja krediidiotsuse tegemisel, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Täiendavalt selgitas hageja, et Binance kontole sooritatud maksete eesmärgiks oli investeerimine, mis on ka pangakonto analüüsis välja toodud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave on piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.
7.Hageja nõuab sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja selgitab, et sissenõudmiskulu koosneb järgnevast: (i) 02.04.2025 tasulise kirja saatmine 25 eurot; (ii) 10.04.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot; (iii) 23.04.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot; (iv) muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja on tõendanud kolme kirja saatmist (hagiavalduse lisa 10), kuid hageja ei ole tõendanud võlgniku makseviivitusega tingitud muid kulusid summas 15 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud sissenõudmiskulu (25 + 5 + 5) 35 eurot.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1115.15 eurot, intress 96.44 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 210.30 eurot ja viivis 23,90% aastas põhivõlalt 1115.15 eurolt alates 09.01.2026 kuni põhivõla 1115.15 eurot täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulu 15 eurot.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
2-26-520 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
10.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus jättis küll rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 15 eurot, kuid arvestades hageja nõude suurust, rahuldas kohus sisuliselt kogu hageja nõude. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 315 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Kohus on hageja menetluskulude nimekirja edastanud kostjale. Kostja hinnangul on hageja esindaja õigusabikulud summas 676 eurot käesoleva asja asjaolusid arvestades ebamõistlikult suured ning ei ole proportsionaalsed vaidluse iseloomu ega keerukusega. Tegemist on tavapärase võlanõudega, mille menetlemine ei eeldanud ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega erakordselt mahukat tööd. Hageja esitatud menetluskulude loetelust nähtub, et esindaja arvestas kokku neli töötundi hinnaga 169 eurot tunnis. Leian, et selline tasu ei ole käesolevas asjas mõistlik ega vajalik. Palun kohtul hinnata hageja õigusabikulude põhjendatust ning vajaduse korral vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid mõistliku ja proportsionaalse suuruseni. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgnevaid toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – ajakulu 2 tundi; 13.05.2026 seisukoha koostamine; kohtunõudega tutvumine; dokumentide esitamine kohtule – ajakulu 2 tundi. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja ja hageja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 4 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (4 x 120) 480 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (315 + 480) 795 eurot.
2-26-520 TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
11.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EExxx viitenumbriga 718333182.