Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (7)

5.Kohus liitis tsiviilasjad ühte menetlusse määrusega 12.10.2024, liidetud tsiviilasjade numbriks jäi 2-23-146369. Tsiviilasja nr 2-23-146370 materjalid õnnestus kostjale isiklikult kätte toimetada 14.12.2024, teistkordselt tööandja vahendusel 05.09.2024.a. Tsiviilasja nr. 223-146369 materjalid õnnestus kostjale kätte toimetada tööandja vahendusel 05.09.2024.a. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3 (7)

Intressimäär oli 7,500% aastas, krediidi kulukuse määr oli 11,68% aastas, lepingutasu on 145,50 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot. Alates 11.05.2023 ei täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. Hageja saatis kostjale 16.10.2023 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 09.11.2023.a Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlgnevuses kuue järjestikuse osamaksega (alates 11.05.2023). Hageja loeb laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate kostjal kättesaaduks hiljemalt 19.10.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja ütles lepingu 10.11.2023 erakorraliselt üles. Hageja esitas laenumaksete aruande, millest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja laenumaksetelt intressi kogusummas 1159,88 eurot, millest kostja on ära tasunud 841,66 eurot, hageja intressinõue on 318,22 eurot. Kostja on tagastanud laenu põhisummast 2085,44 eurot ja laenu põhinõude tasumata jääk on 7614,56 eurot. Hageja arvutab viivist seadusjärgses määras. Seisuga 12.12.2024 on viivis 112,63 eurot, viivisearvutus lisatud. Kostja võlgnevus sellest lepingust on kokku 8045,41 eurot, millest 7614,56 eurot põhiosa, 318,22 eurot intressid ja 112,63 eurot põhiosa viivised. Hageja analüüsis laenu andmisele eelnevalt VÕS § 4034 lg.6 sätete alusel kostja krediidivõimelisust ja leidis selle tulemusena, et tarbijast kostja on krediidivõimeline. Hageja kogus kostja kohta andmed ja kasutas talle teadaolevat infot, s.h. arvestades kostja kohustusi hageja eest ja kostja arvelduskontolt nähtuvaid andmeid. Sellest tulenevalt oli kostja keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul (analüüsiperiood 16.05.2021-15.11.2021) 1439,27 eurot. Kostjal oli hageja ees varasemalt sõlmitud laenulepingust tulenev igakuine kohustus 183,69 eurot, teiste krediidiandjate ees kohustus igakuise kuumaksega 187,54 eurot. Kokku oli kostjal olemasolevaid laenukohustusi 371,23 eurot kuus. Kostjal ei olnud laekumisi kiirlaenufirmadelt ja puudusid maksehäired. Hageja kontrollis, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate kohustustega ei ületaks 40% kostja netosissetulekust. Koos sõlmitavast lepingust tuleneva kuumaksega (195,14 eurot) moodustasid kostja igakuised kohustused 566,37 eurot, mis ei ületanud 40% kostja igakuisest netosissetulekust. Hageja leiab, et kui kostjal oli laenulepingu sõlmimisel kohustusi teiste krediidiandjate ees, millest kostja ei ole hagejat teavitanud, on kostja esitanud hagejale ebaõiget teavet oma kohustuste kohta ja tuleks rakendada VÕS § 403 4 lg.7 viimast lauset. Hageja leiab, et ta on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

väljastamisel

VÕS § 4034 lg. 2 kohaselt Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt Tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt 4 (7)

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selle kohta öelnud (p.18) Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. P.20 ütleb Riigikohus, et lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg.3, 4 alusel, s.o. tegema selleks mõistlikke pingutusi. VÕS § 4034 lg.6 järgi Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg.7 järgi Kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtu hinnangul on laenuandja A.O.-le 16.07.2021.a väikelaenu andes (väikelaenu leping nr 2021011798) piisavalt kogunud andmeid ja kontrollinud tarbijast laenuvõtja krediidivõimelisust. A.O. on olnud AS SEB panga klient, kelle arvelduskonto on samas pangas. Laenuandjale on kontoandmed olnud kättesaadavad, mille põhjal on ta arvutanud laenuvõtja keskmise kuusissetuleku kuue kuu andmete alusel, seejuures ei olnud laenuvõtjal laekumisi kiirlaenufirmadelt, näha olid ka igakuised laenumaksed teistele krediidiandjatele. Et need andmed olid piisavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks, kinnitab asjaolu, et kostja kui laenuvõtja tasus 16.07.2021.a saadud laenu tagasimakseid kuni 11.04.2023 ehk laenu tagastamise lõpptähtpäevani 11.07.2023 jäi teha kolm makset. Selline maksete tegemise osutab, et kostja oli laenu võtmise ajal ka tegelikult krediidivõimeline. Hageja kui laenuandja on õigesti hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Kohtu hinnangul on A.O.-le 05.01.2022.a väikelaenu andes (väikelaenu leping nr 2022000198) tarbijast laenuvõtja olukord mõnevõrra muutunud, kuid samas on kogutud andmed piisavad, et hinnata tarbijast laenuvõtja krediidivõimelisust. A.O. on olnud AS SEB panga klient, kelle arvelduskonto on samas pangas. Laenuandjale on kontoandmed olnud kättesaadavad, mille põhjal on ta arvutanud laenuvõtja keskmise kuusissetuleku kuue kuu andmete alusel, seejuures ei olnud laenuvõtjal laekumisi kiirlaenufirmadelt, näha olid ka igakuised laenumaksed teistele krediidiandjatele. Et need andmed olid piisavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks, kinnitab asjaolu, et kostja kui laenuvõtja tasus 05.01.2022.a saadud laenu tagasimakseid kuni 13.02.2023 ehk enam kui aasta, seejuures toimus samaaegselt maksete tasumine ka eelmise väikelaenu lepingu täitmiseks. Selline maksete tegemise osutab, et kostja oli ka selle laenu võtmise ajal tegelikult krediidivõimeline ja laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 396 lg.1 järgi Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg.1 järgi Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg.1 järgi Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on SEB Pank AS-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg väikelaenu lepingu nr 2021011798 alusel summas 538,35 eurot ja väikelaenu lepingu nr 2022000198 alusel 7614,56 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 538,35 eurot väikelaenu lepingu nr 2021011798 alusel ja summas 7614,56 eurot väikelaenu lepingu nr 2022000198 alusel.

6 (7)

viivise määr kuni 30.06.2024 on 12 %, viivis 13.12.2023-30.06.2024 on 502,92 eurot, seadusjärgne viivise määr alates 01.07.2024 on 11,75%, viivis 01.07.2024-20.11.2024 on 351,36 eurot. Kokku viivis väikelaenu lepingu nr 2022000198 järgi seisuga 20.11.2024.a on 112,63+502,92+351,36=966,91 eurot. Hageja taotlus mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni rahuldatakse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu väikelaenu lepingu nr 2021011798 täitmise nõudmiseks 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot +110 eurot täiendavalt hagimenetluses). Väikelaenu lepingu nr 2022000198 täitmise nõudmiseks on hageja tasunud riigilõivu kokku 700 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 240 eurot + 460 eurot täiendavalt hagimenetluses ) mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kokku hageja riigilõivukulu 875 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.