Pankrotiõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andre Teenused OÜ esitas 23.08.2024. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks, 13.09.2024. a esitas avalduse täienduse. Võlgniku põhitegevusalaks on põllumajandusmasinate ja -seadmete rentimine. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse esitamise kuupäeva seisuga võlausaldajate ees kohustusi summas 253 072,13 eurot. Võlgnik ei ole suuteline võlausaldajate nõudeid rahuldama ja võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole see suutmatus ajutine. Äriseadustik kohustab võlgnikku esitama sellisel juhul pankrotiavalduse. Kuna võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, palub Andre Teenused OÜ juhatuse liige M.Õ. algatada Andre Teenused OÜ suhtes pankrotimenetlus, kuulutada välja pankrot. Seletuskirjas maksejõuetuse põhjuste kohta on välja toodud koostööpartneri tööseisakud, mis on tingitud kliimaga seotud asjaoludest ning majandussektoris töömeeste puudumine. Nimetatud asjaoludest tingituna on jäänud saamata renditulu. Lisaks on masinad amortiseerunud, mille tõttu vähenesid tulud, varuosade ja hoolduse jaoks ressursid puudusid. Kasutuskõlblikud masinad rentimiseks puuduvad. Varad, mida müüa, puuduvad. Varad on

müüdud laenulepingu eelnevate osamaksete teenindamiseks. Läbirääkimised võlausaldajaga maksepuhkuse saamiseks ei olnud edukad. Andre Teenused OÜ_l ei ole enam võimalik jätkata koostööpartnerile selle teenuse osutamist, kuna masinad selleks puuduvad. Uusi seadmeid soetada ilma lisafinantseeringuta pole võimalik. Võlgniku võlanimekirjas on üks võlausaldaja- Swedbank AS nõude suurusega 253 072,13 eurot.

Kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 4998,88 eurot (tasumata käibemaks augustikuus deklareeritud tehingutelt). Kokku kohustused summas 262 868,19 eurot. Võlgniku tegevus, maksevõime ja maksevõimetuse põhjused. Võlgnik tegeles metsamasinate ja -tehnika rendi, mulla- ja kaevetööde alal. Võlgniku müügikäive aastal 2022 oli 151000 eurot ja aastal 2023 270 000 euro, sellest enamus käibest Rootsis (aastal 2022 108 000 eurot, aastal 2023 234 000 eurot). 2023.a majandusaasta aruandes avaldab võlgnik seotud isikutega tehtud müügitehinguid summas 256000 eurot. Võlgniku käive aastal 2024 on olnud 40 000 eurot (kasumiaruandest). Võlgnik on endale kuulunud varad- kinnisasjad ja vallasasjad – võõrandanud, seejuures kajastub kasumiaruandes kahjum põhivara võõrandamisest 12 000 eurot ja põhivara mahakandmisest 321 000 eurot. Ajutisele haldurile on üle antud võõrandamislepingud aastast 2024, enamuse võlgniku asjade ostjateks on võlgniku lähikondsed OÜ Golden Grupp, AxxxPxxxxxxx ja xxxxxxxxx talu. Lähikondsetelt ei ole võlgniku arvetele raha laekunud, tehingutes on märgitud ostuhind kas tasaarvestatuks või tasutuks sularahas. Kassadokumendist nähtub, et sularaha on arvestatud kassas oleva raha hulka. Ajutine haldur kajastab aruandes 2024.a toimunud võlgniku vara müüke järgmiselt: 28.mail 2024 on võlgnik müünud Axx PxxxxxxxxxxxFita Doblo 310 HDD ja vagunelamu Polaris xxxxxxx , vastavalt hindadega 400 ja 3000 eurot Arvel 240006 on tasumiseks märgitud sularahas tasumine. AxxxPxxxxxxx on alates 18.juulist 2024 OÜ Golden Grupp osanik ja juhatuse liige. AxxxPxxxxxxx on võlgniku juhatuse liikme laste ema.

ehitusalune pind 70m2 ja hoonelaut, ehitusalune pind 13m2 ja hoone kelder , hoone kuur -kuur , ehitusalune pind 45m2 mis on hoonestamata . Võlgnik on esitanud arve nr. 240008, kus nähtub maa müük Kahe kinnisasja hind on 10 000 eurot, lepingu kohaselt on summa tasutud müüjale ülekandega. Lepingus arveldusarve numbrit ei ole ning võlgniku Swedbank ja AS LHV Pank kontodel makseid selgitusega kinnisasjade eest ei nähtu.

kiirmüügihinnaga, kuna ei näinud enam tulevikku ettevõttel. Oli üllatus, mis vara nimekirjas oli. Põhivara puudujääk tuli 310 000 eurot. Võlgniku juhatuse liige ei osanud vastata küsimusele selle kohta, kes tegi äriühingule raamatupidamist (tegi raamatupidaja, Pärnust oli mingi naisterahvas, ei teagi nime, kes viimased aastad tegi). Raamatupidajaga tegeles juhatuse liikme elukaaslane AxxxPxxxxxxx, keda juhatuse liige usaldab, tema täitis ka aruandeid. Kiirmüügihinna kujunemise kohta selgitas juhatuse liige, et varadele said hinnad mõeldud. Osa vara läks isale FIE Vxxxxx M.Õ.. Varad olid amortiseerunud, said müüdud komplektis korraga, oli komplekti hind. See kujunes vanarauast mitu korda kõrgem. Juhatuse liikme hinnangul oli neil varadel parim hind, mis saada oli. Kuulutusi müügi kohta ei avaldanud. Osa vara läks AxxxPxxxxxxxxx, hind kujunes jääkväärtuse järgi ja võibolla turuhind ka. Kuidas raha laekus müüdud vara eest, ei oska juhatuse liige öelda. Tal oli vaja sularaha, oli võlgasid, mis oli vaja klaarida ja sellepärast otsustas sularahas maksmise. Sularaha läks kassasse. Kas selle kohta order vormistati ja kus see on, juhatuse liige ei tea. Sularahakassat ei ole. See raha, mis sinna läks, kulus lihtsalt ära, oli vaja maksta võlgu ja muud. Kohus küsitles võlgniku juhatuse liiget iga konkreetse tehingu kohta. Juhatuse liige selgitas tasaarvelduste tekkimist: Goldenist esitati arve Andre Teenustele ja tehti tasaarvestus nende Toyota ja kahe Mercedesega. Golden osutas Andre Teenustele teenust 2024 varakevadel, objektid asusid Viljandi maakonnas. M.Õ. selgitab, et ta oli ka Goldeni juhatuse liige ja otsustas selle arve esitamise Andre Teenustele. Toyota ja Mercedeste müügi eest raha liikunud ei ole, oli tasaarveldus. Juhatuse liige selgitab ka kinnisasjade müüki (kuna firma sai uue omaniku ja Golden oli sinna investeerinud, siis juhatuse liige leidis, et Goldenil on võimalus seda osta). Müügihinnast 10 000 eurot on makstud 5000 eurot, millal ostja teise osa kinnistuste rahast ära tasub, jäigi lahtiseks. Selle lepime nüüd kokku. Juhatuse liige selgitas ka muude tehingute kohta: kujunes kiirmüügi hind, nende eest on ehk ikka ära makstud. Kuhu ja millisel viisil maksti, ei mäleta. 24.08. müüdud vara eest tasumine toimus sularahas, sularaa võttis vastu mait M.Õ.. Raha kulus ära jooksvate kulude katteks, see paberites ei kajastu ja seda raha ei ole enam olemas. Sularaha ei ole enam olemas ja seda ei ole pandud ka pangakontole, kuna ei ole midagi panna. Laenu Axxxx SxxxxKB-le andis Andre Teenused sel kevadel umbes 11000 eurot. Laenuleping on olemas. Axxxe Sxxxxxpoolt on see laen tagasi makstud. Võlgniku juhatuse liige andis selgitusi kasumiaruandest nähtuva mahakandmiste summa kohta, amortisatsiooninormi kujunemise kohta. Selle vara nimekiri, mida otsustas kevadel müüma hakata ja hinnad on olemas. Juhatuse liige M.Õ.-il ei ole vastust küsimusele, millele ta kulutas raha, mis tekkis sularahas müükidest. „ma ei ole selle kohta arvepidamist pidanud, kuhu ja kellele sularahas maksis, need on jooksvalt läinud kulude katteks“. Ajutine haldur on kohtuistungil seisukohal, et äriühingul on rahalised nõuded juhatuse liikme vastu. Majandusnäitajaid on kajastatud olulises mahus ebaõigesti, selle tõttu on saadud ka MES-i tagatis. Vara realiseerimine 2024 suvel on toimunud lähikondsetele, sellest tekkinud sularaha liikumine peab olema tõendatud. Ka aastal 2024 on kassasse laekunud 35 000 eurot, et see raha oleks kassast välja läinud, ei nähtu. Raha väljavõtmine pangaautomaadist on toimunud siis kui majandustegevus oli lõppenud. Võlgniku juhatuse liikmel tuleb anda vanne vara ja võlgade kohta. Võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, võlgnikule anda menetlusabi alampalga ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle hulgalisi lisasid, on seisukohal, et avaldus Andre Teenused OÜ pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud.

PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt Kui pankotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, kelle esitatud ülevaate kohaselt on tal tasumata kohustusi vähemalt 253 000 euro väärtuses, vara kohustuste katteks puudub. Võlgniku seletuse kohaselt on tegemist maksejõuetusega, kuna tema vastu suunatud nõuded ületavad varade väärtuse. Ka kohtuistungil andis võlgnik seletuse, et mais-juunis 2024 otsustas ta äriühingu tegevuse lõpetada, müüs varad, töötajaid äriühingul ei ole. Kohus on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri aruanne ja ülevaade annavad veenva pildi võlgniku majanduslikust olukorrast ja see näitab, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, vaid püsiv. Samas on ilmne, et võlgniku maksejõuetus ei ole tekkinud mitte objektiivselt juhtunust või ootamatult tekkinud olukorrast, vaid eeskätt põhjusel, et võlgniku majandustegevus on lõpetatud ja võlgnik on muudetud varatuks. Olukorras, kus majandusüksus ehk teenuste osutamisel põhinev äriühing lõpetab teenuste osutamise ja müüb teenuste osutamiseks vajalikud varad, ei saa uskuda, et tema maksevõime püsib. Käesoleval juhul on äriühingu Andre Teenused OÜ tegevuse lõpetamisele eelnenud aastal 2023 olnud võlgniku käive 270 000 eurot, sellest käive Rootsis 234 000 eurot, aastal 2022 on olnud käive 151 000 eurot. Millistel põhjustel ei olnud võimalust enam aastal 2024 umbes samataoliselt jätkata, selle kohta võlgniku juhatuse liikmel mõistetav seletus puudub. Andre Teenused OÜ 2023.a majandusaasta aruandest nähtub, et võlgnikul on põhivara seisuga 31.12.2023 olnud 576 998 euro väärtuses, käibevara 192 636 euro väärtuses. Võlgniku juhatuse liige andis selgituse oma varade amortiseerumisest, mille tõttu pidi ta need realiseerima kiirmüügihindadega, samas nähtub võlgniku finantsdokumentidest (kasumiaruanne), et võlgniku kahjum põhivara võõrandamisest on aastal 2024 12 000 eurot ja kahjum põhivara mahakandmisest 321 000 eurot. Asjaolu, et võlgnik on võõrandanud ka talle kuulunud kinnisasjad enne pankrotiavalduse esitamist lähikondsele, osutab teadlikule eesmärgile muuta võlgnikettevõte varatuks. Võõrandamistehingutest saadud raha ei ole olemas, osa tehinguid on tasutud tasaarvelduse teel, kinnisasjade eest on pool müügihinnast laekumata ja selle tasumise kohta võlgniku sõnul seni kokkulepped puuduvad. Ka sularahakassat ei ole võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt olemas, raha, mis seal peaks olema summas 108 548,11 eurot, samuti mitte. Kohtu poolt võlgnikule 29.10.2024 määratud kohustus panna sularahakassas olev raha võlgniku pangakontole LHV Pangas, on täitmata. Ajutise halduri aruande lisast (Andre Teenused 5 aasta kassa) nähtub, et alates 10.07.2024 02.09.2024, mil võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt oli äriühingu tegevus lõppenud, on äriühingu pangakontolt võetud välja sularaha 16 korda suurtes summades, kokku umbes 17 000 eurot. Juhatuse liikmel puudub teadmine äriühingule raamatupidamisteenuse osutajast (raamatupidaja, keegi naisterahvas Pärnust). Võlgniku maksejõuetus on põhistatud, seda tõendavad kohtule esitatud ajutise halduri aruande andmed ja võlgniku seadusliku esindaja pankrotiavaldus ja seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta..

Ajutine haldur on esitanud kokkuvõtte võlgniku kohustustest, mida on summas 262 868,19 eurot. Vara on võlgnikul reaalselt olemas 46 euro väärtuses (raha arvelduskontol), kuid sularahakassas 108 548,11 eurot ja tulevikus täidetav nõue summas 8540 eurot. Pankrs § 1 lg.2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus juhib tähelepanu, et PankrS § 1 lg.3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 2 järgi pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Võlgniku Andre Teenused OÜ kohustusi ei ole võimalik täita tema vara arvel. Võlgnikettevõte ei ole ka saneeritav. Andre Teenused OÜ on maksejõuetu ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul ei ole ajutine haldur maksejõuetuse kujunemise põhjuste kohta arvamust esitanud, kuid märgib, et enamus vara on võõrandatud lähikondsetele, tehtud tehingud iseendaga ja endaga seotud isikutega. Kohtumenetluses on selgunud, et äriühingule kuuluva sularaha kasutamise kohta andmed puuduvad ja ka pärast äriühingu tegevuse lõpetamist on äriühingu valdusest sularaha välja viidud suures sumams. Sellised asjaolud viitavad võimalikule raskele juhtimisveale. Täpsemalt tuleb maksejõuetuse põhjusi analüüsida pankrotimenetluse käigus. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.

Ajutine haldur Sirje Tael on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Sirje Tael vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Andre Teenused OÜ (pankrotis) pankrotihalduriks. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgniku seaduslikku esindajat M.Õ.-i andma PankrS § 86 alusel võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja võtma osa võlausaldajate esimesest üldkoosolekust. Siinkohal kordab kohus võlgnikule tema kohustusi PankrS § 85, § 87, § 88, § 89 järgi: PankrS § 85 lg.1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule ja haldurile teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmed pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oma vara kohta ja kohustuste nimekirja. PankrS § 87 sätestab: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. (2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust. (3) Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. PankrS § 88 sätestab: võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestit lahkuda. PankrS § 89 lg.1 sätestab: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 2)ei täida menetlusest osavõtu kohustust; Juriidilisest isikust võlgniku Andre Teenused OÜ (pankrotis) puhul tuleb Pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi täita tema seaduslikul esindajal M.Õ.-il. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri ja usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 25.10.2024. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 10

töötunni eest summas 1400 eurot, sellele lisandub käibemaks 308 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 1708 eurot. Ajutine haldur palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata Prolex OÜ kasuks. Ajutise halduri tasu palub välja mõista deposiidi arvelt või menetlusabi korras. Kohtuistungil jääb ajutine haldur selle juurde, et määrata võlgnikule menetlusabi ja menetluskulu välja maksta menetlusabi korras alampalga ulatuses. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 140 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 10 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Kohus märgib, et ajutise halduri aruanne kajastab olulise mahuga tööhulka, teostatud analüüse ja kogutud andmeid. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu 10 töötunni eest summas 1400 eurot, sellele lisandub käibemaks 308 eurot. PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.1 1 järgi lisatakse tasule käibemaks. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Prolex on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu 1708 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 308 eurot. PankrS § 150 lg.1 p.1 järgi on pankrotimenetluse kulu – menetluskulud. PankrS § 150 lg.2 järgi tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. pankrS § 31 lg.6 kolmanda lause kohaselt pankroti väljakuulutamisel kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Käesoleval hetkel ei ole pankrotivaras likviidset vara, mille arvel välja maksta ajutise halduri tasu. Seetõttu ja võttes aluseks TsMS § 183 lg.2 määrab kohus pankrotivõlgnikule Andre Teenused OÜ (pankrotis) menetlusabi ja määrab, et ajutise halduri tasu mõistetakse välja võlgnikult ja tasutakse pankrotivarast, kuid ajutise halduri tasu hüvitamiseks ühe kuutasu alammäära ulatuses annab kohus võlgnikule menetlusabi. Ajutise halduri tasu summas 820 eurot maksta välja menetlusabi korras riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.