Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja: K T; Kostja: K D O (isikukood xxx).
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Jätta Holm Bank AS-i hagi K D O vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Holm Bank AS-i kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus K D Ole kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja piKdamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Holm Bank AS (hageja) esitas 01.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K D O (kostja) vastu 542,23 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 03.10.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 27.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.02.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja on hagi alusena välja toonud järgmised asjaolud:
2.1.Hageja ja kostja sõlmisid 30.10.2023 laenulepingu nr xxx (leping), mille alusel sai kostja laenu 500 eurot.
2.2.Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 88,62 eurot, millest hageja arvestas 15,67 eurot põhiosa katteks ja 72,95 eurot intressi katteks.
2.3.Kostja jättis tasumata 15.06.2024, 15.07.2024 ja 15.08.2024 maksed.
2.4.Hageja saatis kostjale 06.09.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale 14päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.
2.5.Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges hageja lepingu 20.09.2024 üles öelduks ning saatis kostjale lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude.
2.6.Hageja saatis kostjale tasuta meeldetuletuskirju 17.06.2024, 17.07.2024 ja 17.08.2024 ning tasulised meeldetuletuskirjad 26.06.2024 maksumusega 3 eurot ning 23.07.2024 ja 23.08.2024 maksumusega 5 eurot kummagi kirja eest.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 484,33 eurot, intressi 41,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 32,40 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 13 eurot ning viivise põhinõudelt alates 15.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni lepingujärgses viivisemääras 16,49% aastas.
4.Kohus võttis hagi 09.05.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
5.Kohus proovis hagiavaldust ja 09.05.2025 määrust kostjale kätte toimetada avalikus etoimikus ja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressidele xxx ja xxx. Rahvastikuregistris on kostja elukohana märgitud xxx ning kostja lisa-aadressidena on märgitud xxx ja xxx. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on kostja ema Pärnu Maakohtule teatanud, et kostja ei ela aadressidel xxx, xxx ega xxx. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud Pärnu Maakohtul kostjale menetlusdokumente aadressidel xxx ja xxx kätte toimetada.
6.Kuivõrd kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil ning kohtule ei ole teada kostja aadress või viibimiskoht, toimetas kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel kostjale kätte avalikult 25.05.2025.
7.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 09.06.2025. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. 2/8
8.Kohus selgitas 09.05.2025 määruses hagejale, millised asjaolud ja tõendid tuleb esitada selleks, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue oleks õiguslikult põhjendatud. Määruses selgitas kohus samuti hagejale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral peab hageja esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Kohus selgitas, et juhul, kui tagasimaksete uuesti määramist arvestades ei ole leping ülesütlemisega lõppenud, tuleb hagejal hagiavalduses välja tuua, millises osas ja millal on hageja nõue sissenõutavaks muutunud ning vajadusel esitada TsMS § 369 kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõue.
9.Hageja esitas 21.05.2025 vastuses enda nõude ümberarvestuse võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel juhuks, kui kohus leiab, et lepingu sõlmimisel ei järginud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja leiab, et tagasimaksete uuesti määramist arvestades ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Kostja on lepingu alusel tasunud 91,65 eurot, mille arvelt hageja loeb tasutuks ümberarvestuse alusel perioodil 30.10.2023– 15.07.2025 tasumisele kuulunud põhinõude 61,14 euro ulatuses ja perioodil 30.10.2023– 15.05.2025 tasumisele kuulunud intressi 30,51 eurot. Juhul, kui kohus ei rahulda 14.02.2025 hagiavalduses esitatud nõuet, palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt välja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 438,86 eurot.
10.Kohus selgitas 21.04.2026 kohtunõudes hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul võib krediidi võimaldamisel olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja nõude ümberarvestusest ei nähtu, et hageja oleks kostja lepingutasu katteks tehtud makset summas 30 eurot arvestanud põhiosa ja seadusjärgse intressi katteks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd krediidilepingus kokku lepitud krediidi tagastamise tähtaeg ei ole saabunud, ei ole kohtul juhul, kui hageja ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ega esita ka korrektset sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust, võimalik hinnata, millises ulatuses on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
11.Hageja esitas 28.04.2026 hagiavalduse täienduses uue nõude ümberarvestuse. Hageja selgitas, et kostja sai laenu summas 500 eurot, mille välja maksmisel pidas hageja kinni lepingutasu 30 eurot. Ümberarvestuse esitamisel lahutab hageja laenusummast 500 eurot lepingutasu, liidab perioodil 15.11.2023–15.04.2026 tasumisele kuulunud seadusjärgse intressi summas 36,90 eurot ning lahutab kostja poolt tasutud summa 91,65 eurot. Seega on põhinõude suurus peale nõude ümberarvestamist 415,25 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
13.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
14.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse. Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse 3/8
tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Hagiavaldus ei ole aga asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
15.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis hageja lepingu alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 32-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
16.Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingu allkirjastanud ning hageja on kostjale lepingu alusel krediidi välja maksnud. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks.
17.Hageja tõi esile, et lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 32,21%, arvestades krediidisummat 500 eurot, intressimäära 16,49% aastas, laenutähtpäeva 15.12.2030 ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.
18.Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab madalama tulemuse (20,34%).
19.Hagiavalduses välja toodud maksegraafiku kohaselt on hageja määranud igakuise osamakse suuruseks 12,66 eurot. 15.12.2023 tasumisele kuulunud osamaksest moodustas 2,15 eurot põhiosa ning 10,51 eurot intress perioodi 16.11.2023–15.12.2023 eest. Arvestades, et 16.11.2023 seisuga oli laenujääk 497,90 eurot (laenusumma 500 eurot 15.11.2023 tasumisele kuulunud põhiosa 2,10 eurot), on maksegraafikus intressi perioodi 16.11.2023–15.12.2023 eest arvestatud ligikaudse määraga 2,11% kuus ehk ligikaudu 25,33% aastas. Sama intressimääraga on arvestatud ka järgnevad maksegraafikus märgitud intressimaksed.
20.Lähtudes intressimäärast 25,33% aastas, annab minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator krediidi kulukuse määraks 31,63%, mis on lähedane lepingus märgitud määrale.
21.Seega on hageja lepingus sisalduva maksegraafiku koostamisel lähtutud intressimäärast, mis on kõrgem lepingus märgitud intressimäärast ning hageja on krediidi kulukuse määra arvestamisel lähtunud valest igakuise osamakse suurusest.
22.Kuivõrd krediidi kulukuse määr ei ole lepingus märgitud tegelikust madalamana, ei esine siiski VÕS § 408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.
23.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.10.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele). Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 32,21% ega kokkulepitud intressimäärast lähtuv tegelik krediidi kulukuse määr 20,34% lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (50,16%) ning lepingut ei ole alust pidada osutatud sätte alusel tühiseks.
24.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 pde 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
4/8
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
26.Kuivõrd hagiavalduses on hageja kostjale antud krediidisummalt arvestanud intressi VÕS §-s 94 sätestatud määra ületavas määras, on hageja nõude eelduseks muuhulgas see, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg 6 kohaselt.
27.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab koguma teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
28.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
29.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt omandas hageja enne lepingu sõlmimist andmed kostja regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste ja majapidamiskulude kohta kostja esitatud laenutaotluselt. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 900 eurot kuus, finantskohustused 300 eurot kuus ja majapidamiskulud 0 eurot kuus. Hageja arvestas kostja majapidamiskulude suurusena arvestuslikku elatusmiinimumi 303,40 eurot. Hageja tegi kostja regulaarse sissetuleku kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile ning tuvastas, et kostja töötab alates 03.08.2022 xxx-is ning kostja kuue kuu keskmine sissetulek oli 839,36 eurot. Samuti tegi hageja päringud maksehäireregistritesse xxx ja Krediidiregister. Hageja tuvastas, et kostjal puudusid maksehäired (dtl 104).
30.Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes ning ei ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.
31.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et hageja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema teiste varaliste kohustuste ja majapidamiskulude suuruse kohta VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p-de 2 ja 4 mõttes, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele vastavalt KAVS § 50 lg-le 4. Hageja esile toodust ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd nendest ei ole võimalik saada aktuaalset ja ammendavat teavet tarbija finantskohustuste kohta. Lepingu sõlmimise ajal oli ning ka käesoleval jätkuvalt on vastavat teavet võimalik saada üksnes tarbija krediidiasutuse konto väljavõttelt.
32.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke 5/8
jõupingutusi raKdades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 214-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
33.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused lepingu sõlmimiseks täidetud.
34.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
35.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
36.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
37.Hageja on esitanud alternatiivsed nõudearvestused võimalikku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades (dtl 134-138 ja dtl 158-161).
38.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud alternatiivsete nõudearvestuste põhjal võimalik hinnata, millises ulatuses on hageja nõue sissenõutavaks muutunud.
39.Kohus ei saa lähtuda hageja 21.05.2025 esitatud ümberarvestusest, kuivõrd nimetatud ümberarvestuses ei ole hageja vähendanud lepingutasu arvel võlgnetavat põhiosa ning on intressi arvestanud 500 eurolt, kuigi kostjale maksti välja lepingutasu võrra väiksem summa. Kohtu hinnangul ei olnud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused lepingu sõlmimiseks täidetud, mistõttu ei olnud kostjal VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt kohustust tasuda lepingutasu. Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (M. Käerdi ja A. Õunpuu, VÕS II. Komm vlj § 4034 lg 7, p 3.3.a.a). Ühtlasi ei ole intressi põhjendatud arvestada suuremalt summalt kui tegelikult väljamakstud krediidilt. Hageja 21.05.2025 esitatud ümberarvestus ei vasta seega VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatule.
40.Kohus ei saa lähtuda ka hageja 28.04.2026 esitatud ümberarvestusest, kuivõrd kuigi nimetatud ümberarvestuses on hageja vähendanud võlgnetavat põhiosa lepingutasu arvel ning on intressi arvestanud 470 eurolt, ei ole hageja esile toonud, millises osas on nõue sissenõutavaks muutunud ning millises osas ja millistel kuupäevadel muutub nõue ülejäänud osas sissenõutavaks.
41.Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et leping on 20.09.2024 üles öeldud. 21.05.2025 hagiavalduse täienduses leidis hageja, et ümberarvestuse kohaselt ei ole leping kehtivalt üles öeldud.
42.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
43.Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et ka tagasimaksete uuesti määramist arvestades on leping kehtivalt üles öeldud, s.t hageja ei ole välja toonud, milliste osamaksetega oli kostja tagasimaksete uuesti määramist arvestades viivituses lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal.
6/8
44.Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et leping on 20.09.2024 ülesütlemisega lõppenud ning et krediidijäägi tagastamise nõue on ülesütlemise tõttu kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud.
45.Lepingu kohaselt kohustus kostja krediidi tagastama 15.12.2030, seega ei ole hageja nõue sissenõutavaks muutunud ka krediidi tagastamise tähtaja saabumisega.
46.Kohus on hagejale selgitanud, et juhul, kui hageja ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ega esita ka korrektset sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust, ei ole võimalik hinnata, millises ulatuses on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning sellisel juhul ei saa kohus hageja nõuet rahuldada.
47.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja määranud tagasimakseid uuesti selliselt, et kohus saaks hinnata, millises ulatuses on hageja nõue sissenõutavaks muutunud.
48.Kohus märgib, et kohtu ülesanne ei ole aidata hagejal ümberarvestuses esinevaid puudusi kõrvaldada. Kuivõrd hageja on professionaalne krediidiandja, siis ei saa hagejale olla üllatuseks, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kohtule esitada nõude ümberarvestus ning see, millistele nõuetele ümberarvestus vastama peab. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Hageja valib ise, millise nõudega ta kohtusse pöördub ning määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. (vt TlnRnKm 17.12.2025, 2-25-5764, p-d 18-19)
49.Kuna hageja esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada ei kogu krediidijäägi sissenõutavaks muutumist ega ka seda, kas ümberarvestuse järgi on mõni üksik osamakse käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud, ei saa hagi rahuldada ka osaliselt (vt TlnRnKm 09.06.2025, 2-23-122204, p 9).
50.Hageja on esitanud enda sissenõutavaks muutunud intressi arvestuse, lähtudes VÕS § 94 sätestatud intressimäärast. Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei saa kohus hinnata, kas hageja on arvestanud intressi arvestuse aluseks oleva laenujäägi suurust õigesti ning millises ulatuses tuleb kostja tehtud maksed lugeda sissenõutavaks muutunud intressinõude katteks.
51.Viivise ja sissenõudmiskulude nõude eelduseks on VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 113 2 kohaselt rahalise kohustuse olemasolu ja vastava kohustuse täitmisega viivitamine.
52.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramist arvestades oleks kostja tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise ajal viivitanud maksete tegemisega. Seetõttu ei ole sissenõudmiskulude nõude eeldused täidetud.
53.Samuti ei nähtu hageja esitatud asjaoludest, millisest kuupäevast alates ja millises ulatuses on kostja viivitanud laenusumma tagastamisega, mistõttu ei saa kohus hinnata, kas või millises summas kostja viivist tasuma kohustub.
54.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue, intressinõue, viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab seega hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus, rahaline kindlaksmääramine ja kohtulahendi kätte toimetamine
55.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
56.Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saa kostjal olla tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Lähtuvalt eeltoodust rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
57.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e7/8
toimiku kaudu ja e-posti teel ei õnnestunud. Kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ning kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta. Seetõttu toimetab kohus otsuse kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lgte 1 ja 5 alusel. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.