Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-127285
Kohtuasi
Perejurist OÜ hagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.04.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Perejurist OÜ (registrikood lepinguline esindaja Maksim Tšurkin
14471447),
Kostja X (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 02.04.2026 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Perejurist OÜ (hageja) esitas 12.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 220 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks. Hageja esitas 10.12.2025 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 220 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 220 eurot kuni põhinõude suuruseni alates hagi esitamisest kuni selle nõude kohase täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt osutab hageja eraisikutele õigusabi ning pakub teenuseid oma veebilehe kaudu, kus on olemas ka hageja hinnakiri. Kostja helistas 23.10.2025 hageja veebilehel märgitud telefoninumbril sooviga saada konsultatsiooni seoses tema vastu kohtusse esitatud hagiga. Hageja juhatuse liige jurist VK teatas telefonivestluses, et konsultatsioon telefoni teel maksab 70 eurot ja esindamine kohtuasjas 150 eurot tunnis. Kostja andis hagejale 28.10.2025 juurdepääsu tsiviilasja materjalidele ja hageja laadis need oma arvutisse alla ning tegi kostja saadetud asjaolude kirjelduses 28.10.2025 jooksvalt parandusi. Hageja töötas hagimaterjalid läbi ning hageja koostas kokkuvõtte hagile lisatud notariaalsete lepingute sisust. Hageja tegeles 28.10.2025 kostja kohtuasja materjalide läbitöötamisega vähemalt 1,5 tundi. Hageja ja kostja vestlesid korduvalt telefoni teel. Hageja saatis 02.11.2025 kostjale arve osutatud teenuse eest, st esmane konsultatsioon telefoni teel 70 eurot ja kohtuasja materjalide analüüs ning arutamine vähemalt 1 tund hinnaga 150 eurot. Hageja osutas kostjale teenust kokku 2,7 tunni mahus. Kostja arvet ei tasunud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei teavitanud kostjat õigusteenuse hinnast. Hageja nõue on alusetu, jurist kostjaga ei kohtunud ning ta ei teadnud ka kostja materiaalset seisundit minevikus, et oleks saanud kostja vastu esitatud hagile vastata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 02.04.2026 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 220 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (220 eurolt) alates 10.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus (220 eurot). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus asja lihtsustatud korras.
3.2.Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt tasumata arve tasumist, st vaidluse all on arve nr 11-139-2025. Juristi ja kliendi vahelisele õigussuhtele kohalduvad käsunduslepingu sätted (VÕS § 619 jj). Hageja on esitanud tasu nõude seoses õigusteenuse osutamisega.
3.3.Asja materjalidest nähtuvalt pakub hageja oma teenuseid www.perejurist.ee veebilehe kaudu, kus on märgitud hageja teenuste hinnad, sh esmane konsultatsioon telefoni või e-posti teel hinnaga 70 eurot, kohtuvaidlustes esindamine 150 eurot tund. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et pooled on suhelnud telefoni teel 23.10.2025 (23 min 44 sek), 28.10.2025 (13 min 10 sek), 29.10.2025 (23 min 29 sek) ja 30.10.2025 (4 min 55 sek), kokku 65 min 18 sek. Kostja helistas hageja veebilehel märgitud telefoninumbril XXX ning kõnedele vastas hageja juhatuse liige, õigusteaduse magister ja kogenud jurist VK. Kostja ei eita hagejaga suhtlemist telefoni teel. Hageja väidete kohaselt avaldas kostja soovi saada konsultatsiooni seoses tema
vastu kohtusse esitatud hagiga (tsiviilasi nr 2-25-14998). Nimelt esitas kostja lapse isa kostja vastu hagi, millega nõuab kahe korteriomandi jagamist seltsingu likvideerimise sätete alusel. Vestluse alguses teatas hageja kostjale, et esmane konsultatsioon telefoni teel maksab 70 eurot ning õigusteenused üldiselt, sealhulgas esindamine kohtuasjas, maksavad 150 eurot tunnis. Samuti selgitas hageja, et kui esmase konsultatsiooni järel sõlmitakse kokkulepe kohtuasjas esindamiseks, siis eraldi konsultatsiooni eest tasu ei võeta. Hageja palus kostjal saata temale kohtuasja materjalid. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja andis hagejale 28.10.2025 juurdepääsu tsiviilasja nr 2-25-14998 materjalidele. Hageja laadis asja materjalid (kell 18.11) oma arvutisse alla. 28.10.2025 kell 18.24 saatis kostja hagejale kaks e-kirja, mille manustes oli kostja poolt koostatud faktiväited ja vastuväited tema vastu esitatud hagi osas. Kostja koostatud dokumentidega tutvumise käigus tegi hageja tekstis parandusi selleks, et tekst oleks loetavam. Kohe pärast tsiviilasja nr 2-25-14998 materjalide allalaadimist (st 28.10.2025 kell 18.11) asus hageja nende analüüsimisele ja läbitöötamisele. Kostja vastu esitatud hagi PDFfailis on nähtavad hageja poolt hagi analüüsimisel märgitud olulised kohad. Asja materjalidega tutvumisel koostas hageja kokkuvõtte hagile lisatud notariaalsete lepingute peamisest sisust. Hageja lõpetas tsiviilasja nr 2-25-14998 materjalidega ja kostja faktiväidete tekstidega tutvumise ning materiaalõigusliku baasi läbitöötamise 28.10.2025 kell 19.50, saates kostjale e-kirja „Olen dokumentidega tutvunud. Homme arutame“. Eelnevast nähtub, et hageja tegeles 28.10.2025 kostja kohtuasja materjalide läbitöötamisega vähemalt 1,5 tundi (kell 18.11–19.50).
3.4.Hageja saatis 29.10.2025 kell 19.23 kostjale arve nr 10-136-2025 summas 500 eurot. 02.11.2025 saatis hageja kostjale kirja, teatades viimase kõne tulemusel tekkinud muljest, et kostja ei kavatse arvet tasuda ega soovi koostööd jätkata. Ühtlasi teatas hageja, et kui kostja hagivastuse koostamist ei soovi, siis hageja tühistab varasemalt esitatud arve, kuid esitab uue arve faktiliselt juba osutatud teenuse eest. Kostja ei ole hageja kirjale vastanud. 07.11.2025 esitas hageja kostjale arve nr 11-139-2025 reaalselt osutatud õigusteenuse eest summas 220 eurot. Vaidlus puudub asjaolus, et kostja on arved kätte saanud, kuid ei ole neid tasunud.
3.5.Kohus nõustus hagejaga, et antud juhul täitis hageja käsundit oma majandus- või kutsetegevuses ning seega tuleb lähtuda eeldusest, et käsundusleping on tasuline ka siis, kui tasus ei oleks kokku lepitud. Kohtuasja materjalide ja oma väidete juristile edastamisel, kohtuasja asjaolude juristiga põhjalikul arutamisel ja õigusnõu saamisel puudus kostjal alus eeldada, et õigusteenust osutatakse tasuta. Hageja kodulehel on õigusteenuste hinnad toodud (esmane konsultatsioon telefoni teel 70 eurot, esindamine kohtuvaidluses 150 eurot/tund). Isegi kui kostja ei ole hageja kodulehel olevate hindadega tutvunud ja kui tasus ei ole kokku lepitud, siis tasumisele kuulub vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
3.6.Arvel nr 11-139-2025 on märgitud järgmised toimingud: 1) esmane konsultatsiooni (23. ja 28.10.2025 kõned) 70 eurot; 2) tsiviilasjas nr 2-25-14998 materjalide ja kliendi vastuväidete analüüs ja arutamine 150 eurot, kokku 220 eurot. Kohtu hinnangul on mõistlik tasu kogenud juristi 2,73 töötunni eest 220 eurot (tunnitasuks osutub vaid 80 eurot). Eelnevalt on kohus tuvastanud hageja poolt nimetatud toimingute tegemised. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust kulu tekkimises kahelda.
3.7.Maakohus asus ülaltoodust lähtudes seisukohale, et teenust on arvele vastavas mahus kostjale osutatud ja osutatud õigusteenus vastas objektiivselt kostja huvidele. Tasu maksmise kohustus muutus VÕS § 82 lg-st 2 tulenevalt sissenõutavaks maksetähtaja 10.11.2025 möödumisega. Seega muutus hageja põhinõue, millele vastavalt ta kostjale arve esitas, 220 euro ulatuses sissenõutavaks 11.11.2025. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja tasunõue summas 220 eurot rahuldamisele. Rahuldamisele kuulub ka hageja esitatud viivisenõue.
3.8.Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuli menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles ta ei nõustu vaidlustatud otsusega. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja juhtumi puhul telefonikonsultatsioonid võimalikud. Hageja ei ole ühtegi kostja dokumenti näinud. Hageja ei ole kostjat teavitanud telefonikonsultatsiooni hinnast. Kostja ei ole hageja veebilehte külastanud. Kostja ei olnud hinnakirjast teadlik. Lisaks keeldus kostja hageja teenusest, sest ta ei saanud aru, mida hageja hagivastuses kirjutab ja milline on tema töökogemus. Hageja ütles kostjale, et kostja võib talle alati helistada ja see on tasuta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 220 eurot ja edasiulatuv viivis kuni 220 eurot. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses (vt nt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise
kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
10.1.Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud uusi vastuväiteid, mida kostja maakohtus ei esitanud, sh et hageja ei olnud ühtegi kostja dokumenti näinud ja et kostja ei saanud aru, mida hageja hagivastuses kirjutas ning milline on hageja töökogemus. Ringkonnakohus saab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud ega saa tuvastada neid uuesti, kui puudub kahtlus tõendamise menetluse või ulatuse kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on eelnimetatud vastuväited esitanud alles apellatsioonkaebuses ega ole toonud esile, et ta ei oleks saanud seda mõistlikult teha juba maakohtu menetluses. Seega esineb alus jätta uued asjaolud tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 järgi.
10.2.Lisaks leiab kostja endiselt, et ta ei olnud teadlik hageja hinnakirjast ja et hageja oli kinnitanud, et telefonikonsultatsioon on tasuta. Maakohus on õiguspäraselt märkinud, et kuivõrd hageja täitis käsundit oma majandus- või kutsetegevuses, tuleb lähtuda eeldusest, et käsundusleping on tasuline ka siis, kui tasus ei ole kokku lepitud (VÕS § 627 lg 1). Kohtuasja materjalide ja oma väidete juristile edastamisel, kohtuasja asjaolude juristiga põhjalikul arutamisel ja õigusnõu saamisel puudus kostjal alus eeldada, et õigusteenust osutatakse tasuta. Kostja vastupidised väited on tõendamata. Maakohus leidis õiguspäraselt, et isegi kui kostja ei olnud hageja kodulehel olevate hindadega tutvunud ja kui tasus ei olnud kokku lepitud, siis tasumisele kuulus vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 627 lg 2). Maakohus pidas tasu 80 eurot tunnis (2,73 töötunni eest 220 eurot) mõistlikuks. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses väiteid ega tõendeid, mis maakohtu seisukoha ümber lükkaks.
11.Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
12.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
14.Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega anda.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.