Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (võlgnik/usaldusisik): Evgeny Paju-Fon-Novik (ik XXXXXXXXXXXX) Vastustajad (puudutatud isikud/võlausaldajad): Aktiva Finance Group OÜ (endise ärinimega Osaühing Aktiva Finants; rk 10746479), esindaja Sigrid Rahkema Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 3. detsembri 2025 määrus osas, millega maakohus jättis Evgeny Paju-Fon-Noviku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada Evgeny Paju-Fon-Novik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
„2.1. Lõpetada Evgeny Paju-Fon-Noviku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada Evgeny Paju-Fon-Novik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Vabastada Evgeny Paju-Fon-Novik usaldusisiku kohustustest tema enda kohustustest vabastamise menetluses.
2.3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.4.Avaldada teade Evgeny Paju-Fon-Noviku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.“
3.Rahuldada Evgeny Paju-Fon-Noviku määruskaebus.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus kuulutas 19. juuni 2018 määrusega välja Evgeny Paju-Fon-Noviku (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Robert Sprengki. Maakohtu 13. jaanuari 2022 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu ja vabastati pankrotihaldur R. Sprengk pankrotihalduri kohustustest ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruses selgitati võlgnikule, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; ei tohi varjata saadud tulusid ega vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti; usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest tuleb pool anda üle usaldusisikule. Võlgnikul usaldusisikuna tuli hoida võlgniku maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajale välja maksta. Samuti tuli võlgnikul usaldusisikuna iga-aastaselt 13. jaanuariks esitada kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta, esimese aruande tähtaeg oli 13. jaanuar 2023. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata võlausaldajate Osaühing Aktiva Finants nõue 6732,49 eurot ja Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi nõue 1153,90 eurot. Pankrotimenetluses võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud.
2.Võlgnik on esitanud kohtule kohtu nõudel järgmised aruanded:
- 17. mai 2025 selgitus, mille kohaselt võlgnik ja tema pere on alates 1. juulist 2020 kuni 1. maini 2025 olnud toimetulekutoetuse saajad, võlgnik on töötukassas töötuna arvel, tal ei ole olnud sissetulekuid ega ole olnud sõlmitud ühtegi töölepingut; - 3. oktoobri 2025 lõpparuanne, mille järgi olid perioodil jaanuar 2021 kuni oktoober 2025 võlgniku sissetulekuteks stipendium aastatel 2019–2023, peretoetus 810 eurot ja toimetulekutoetus. KredExi lasterikaste pere toetusega osteti 9. jaanuaril 2025 maja X XX. Võlgnik õppis 1. septembrist 2021 kuni 1. maini 2023 Narva Kutsehariduskeskuses ärijuhtimist ja lootis pärast seda leida hea töökoha. Pärast kursuse lõpetamist kuni siiani on ta töötukassas arvel. Võlgnik on mitmel korral esitanud äriprojekte, kuid on saanud eitavad vastused. Pärast maja ostmist otsustas võlgnik käivitada uue äriprojekti uues asukohas ning loodab saada oma projektidesse investeeringuid. Võlgniku varaks on 1⁄2 osa kinnisasjast X XX väärtusega 5300 eurot ja sõiduk Fiat Ducato väärtusega 300 eurot. Võlgniku igakuised kulud on kokku 1200 eurot. Ärakuulamisel 7. oktoobril 2025 selgitas võlgnik, et tema sissetulekuteks on peretoetus 810 eurot ja toimetulekutoetus 160 eurot ning pere sai ühekordset toetust KredExilt. Lapsed saavad toimetulekuraha 250 eurot, mis laekub võlgniku abikaasa kontole. Õpingute ajal maksis töötukassa võlgnikule stipendiumi 200 eurot. Võlgniku abikaasa käis tööl ja kandis 2022. a-l elamiskulud. Kohus arutas võlgnikuga menetluse pikendamist kahe aasta võrra. Võlgnik soovis, et ta kohustustest vabastataks, kuna neil puuduvad vahendid isegi ostetud maja remontimiseks. Võlgniku väitel puudus tal võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha ning ta ei teadnud, et peab seda tegema. Kui teda võlgadest ei vabastata, ei saa ta oma startupi projektiga edasi minna.
3.Võlausaldajad leidsid, et menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus lõpetas 3. detsembri 2025 (määrusel ekslik kuupäev 2. detsember 2025) määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik vabastati usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses. Menetluskulud jäeti võlgniku kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud 13. jaanuaril 2022 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 järgi väheneb tema kohustustest vabastamise menetluse kestus kolme aastani ehk lõpeb 1. juulil 2025. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus märkis vastuseks võlgniku väitele, et ta ei teadnud kohustustest vabastamise menetlusest talle tulenevate kohustuste sisu, et 13. jaanuari 2022 määrus, millega kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse ja tõi välja võlgniku kohustused nii võlgniku kui usaldusisikuna, on võlgnikule kätte toimetatud tema avaldatud elukoha aadressil XXXXXX dokumentide postkasti panekuga kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 326 ning võlgnikul oli reaalne võimalus määrusega tutvuda. Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku selgituste ja töötukassale esitatud äriplaani põhjal on võlgnikul kõrgharidus, ta on läbinud ettevõtluskoolituse ning omab ettevõtluskogemust remondi-, ehitus- ja restaureerimistööde alal, tal on kogemused masinate ja mehaanikaga töötamisel. Esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik ei ole kohustustest
vabastamise menetluse algusest kuni 1. juulini 2025 olnud hõivatud töö või muu tulutoova tegevusega. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peretoetus, toimetulekutoetus ja Narva Kutsehariduskeskuses õppimise ajal stipendium. Võlgnik on korduvalt esitanud töötukassale ettevõtluse alustamise toetuse avaldusi (20. detsembril 2023, 26. veebruaril 2024, 16. septembril 2024, 14. novembril 2024 ja 6. jaanuaril 2025), kuid on saanud eitavad vastused, võlgniku väitel pankrotimenetluse tõttu. Võlgniku selgituse põhjal põhinevad tema lootused suuremale sissetulekule, seejuures määramata ajal tulevikus, üksnes töötukassalt ettevõtluse alustamiseks toetuse saamisel. Võlgniku esitatust ei nähtu, et ta oleks kohustustest vabastamise menetluse kestel otsinud tööd või teisi sissetulekuallikaid. Kohus selgitas võlgnikule korduvalt (nii 3. oktoobril 2025 telefonikõnes kui 7. oktoobril 2025 ärakuulamisel) vajadust esitada tõendid tööotsingute kohta. Võlgnik ei ole tuginenud sellele, et tal on tulutoova tegevuse leidmine takistatud või piiratud tulenevalt tervislikust seisundist, vanusest, elukohast, õpingutest, alaealiste laste olemasolust või muudel sarnastel põhjustel. Ei ole usutav, et võlgnik ei oleks tema haridustaseme ja töökogemuse juures olnud võimeline leidma täiendavaid teenimisvõimalusi, seejuures määras, et võlausaldajate nõudeid oleks saanud vähemalt osaliselt rahuldada. Ainuüksi töötukassas arvel olemist ei saa lugeda aktiivseks tööotsimiseks. Võlgniku pankrotimenetlus on lõppenud ning võlgnik on esitanud oma äriplaani taotlused kohustustest vabastamise menetluse ajal. Tegemist on kahe iseseisva, eesmärgilt ja sisult erineva menetlusega. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ongi anda võlgnikule võimalus majanduslikuks toimetulekuks, sh ettevõtluse tulemusena. Seega ei ole põhjendatud võlgniku väide, et tema toetusetaotlused jäid rahuldamata pankrotimenetluse tõttu. Kohus leidis, et võlgnik on vähemalt raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda aktiivselt otsida ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikul on puudunud huvi ja soov leida tulutoovat tegevust, mille arvel täita kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on kogu menetluse, s.o pikaajaliselt, suhtunud oma kohustuste täitmisesse ükskõikselt. Kohus on võlgnikule 13. jaanuari 2022 määruses selgitanud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse puudumisel seda otsida ning võlgnikule oli teada kohustustest vabastamise menetluse kestus ja võlausaldajatele hüvitamisele kuuluva võlgnevuse suurus. Võlgnik on kõrgharidusega ning tema väljatoodu põhjal ettevõtete juhtimise kogemusega isik, seega eelduslikult on tal võrreldes keskmise füüsilisest isikust võlgnikuga parem arusaamisvõime maksejõuetusmenetluse olemusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, sh kohustustest. Kohus leidis, et võlgnik võib olla rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid ja vara ning anda kohtule teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule üksnes ühe selgituse ja usaldusisikuna lõpparuande pärast kohtunõuet. Samas ilmus võlgnik ärakuulamisele ning esitas täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Võlgnik on 3. oktoobri 2025 aruandes toonud oma kuludena välja 1200 eurot, mille ta kandvat igakuiselt ise. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tegemist on kogu pere kuludega, sh toidukulu 300 eurot. Võlgniku väitel kandis 2022. a-l kõik kulud tema abikaasa, hetkel tal sissetulekuid ei ole. Kohus leidis, et võlgnik on andnud vastuolulisi selgitusi ning esineb alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõesed ja ammendavad andmed oma majandusliku seisundi kohta. Ei ole usutav, et olukorras, kus võlgnikul on võimekus teenida lisasissetulekut, piirdus ta pikema aja vältel toetuste arvel elamisega. Samuti ei ole kulude suurus usutav, arvestades leibkonna suurust (kaks täiskasvanut, neli last), ning pigem on kulud näidatud kohtule avaldatud sissetulekule vastavana. Vara varjamise puhul on tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega. PankrS § 173 lg-d 3–6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnikule on laekunud maksed Haridus- ja Teadusministeeriumilt (25. jaanuaril 2022. a 60
eurot selgitusega „Eritoetus jaanuar 2022“) ning lastelt ja abikaasalt (vahemikus 300-894 eurot), mida tulenevalt nende võimalikust päritolust (peretoetused, toimetulekutoetused) ei saa pidada arestitavaks sissetulekuks. Võlgnik ei ole tema väljatoodu põhjal saanud sissetulekut palga alammäära ületavas osas. Võlausaldajatele ei ole tehtud kohustustest vabastamise menetluses ühtegi väljamakset. Samas kuivõrd võlgnik ei ole täitnud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida, puudub kohtul võimalus hinnata, kas ilma selle rikkumiseta oleks võlgnik loovutuskohustust nõuetekohaselt täitnud. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel vara pärinud, seega PankrS § 173 lg-s 6 sätestatud kohustust ei ole ta rikkunud. Kohus selgitas võlgnikule menetluse pikendamise võimalust. Võlgnik pikendamisega ei nõustunud. Kuna võlgnikul puudus valmisolek oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ja soov menetlust jätkata, ei täidaks menetluse pikendamine oma eesmärki. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus valesti hinnanud võlgniku majanduslikku olukorda ja käitumist ning jätnud arvestamata olulised menetluslikud asjaolud, sh pankrotihalduri rolli menetluses. Pankrotimenetluse ajal olid võlgniku ainsateks sissetulekuteks toimetulekutoetus, stipendium ja töötutoetus. Tegemist on minimaalsete sotsiaaltoetustega, mille eesmärk on tagada isiku elementaarne toimetulek. Kohtupraktika järgi ei saa selliste sissetulekute olemasolu iseenesest viidata võlgniku pahausksusele ega olla aluseks kohustustest vabastamisest keeldumisele. Võlgnik on käitunud heauskselt ega ole rikkunud teadlikult oma kohustusi. Võlgnik ei ole varjanud sissetulekuid ega vara, ei ole hoidnud kõrvale pankrotimenetlusest, oli valmis tegema koostööd pankrotihalduriga. Kohus ei ole välja toonud ühtegi konkreetset fakti, mis viitaks võlgniku tahtlikult või raskest hooletusest tulenevale rikkumisele. Pankrotihalduril on kohustus tegutseda pankrotimenetluses hoolsalt, erapooletult ja heas usus, teavitada võlgnikku menetluse käigust ning selgitada tema õigusi ja kohustusi. Pankrotihaldur ei teavitanud võlgnikku piisavalt pankrotimenetluse olulisematest etappidest, ei selgitanud võlgnikule tema õigusi ja kohustusi viisil, mis võimaldanuks tal neid realiseerida, ei juhendanud, milliseid toiminguid ja millal võlgnikult oodatakse. Selle tulemusena oli piiratud võlgniku menetlusõiguste kasutamine, sh võimalus esitada õigeaegselt seisukohti ning mõjutada menetluse kulgu talle ebasoodsate tagajärgede vältimiseks. Olukorras, kus pankrotihaldur ei täitnud oma teavitamis- ja hoolsuskohustust, ei saa sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi panna võlgniku kanda ega järeldada võlgniku pahausklikku käitumist. Kohtupraktika kohaselt tuleb võlgniku käitumise hindamisel arvestada ka pankrotihalduri tegevust ja menetluse üldist kulgu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja usaldusisiku kohustustest ning jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele.
Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Maakohus on määruses õigesti leidnud, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni ning kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus algatati 13. jaanuaril 2022, siis PankrS § 1933 järgi väheneb võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestus kolme aastani ehk lõpeb 1. juulil 2025. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 4. aprillil 2025 võlgnikule saadetud kirjas (tl 80) ekslikult pidanud kohustustest vabastamise menetluse lõppemise ajaks 12. jaanuari 2025, s.o kolm aastat alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest maakohtu 13. jaanuari 2022 määrusega. Selline tõlgendus on ekslik. PankrS § 1933 lg 1 järgi tuli võlgniku kohustustest vabastamist hinnata 1. juuli 2025 seisuga. Kuivõrd maakohtu menetluse käigus on saabunud PankrS § 1933 lg 1 kohane tähtaeg võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks ning maakohus on määruses hinnanud võlgniku kohustustest vabastamist õigesti 1. juuli 2025 seisuga, võlgniku/usaldusisiku lõpparuanne ja tõendid on esitatud 3. oktoobri 2025 seisuga ning kohtuistung toimus 7. oktoobril 2025, ei ole eeltoodud eksimus asja menetlemisel toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist.
8.Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga. PankrS § 175 lg 2 näeb ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Maakohus leidis, et võlgnik on vähemalt raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti oli maakohus seisukohal, et võlgnik võib olla rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid ja vara ning anda kohtule teavet oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg-tes 3–6 sätestatud võlgniku loovutuskohustuse osas märkis maakohus, et võlgniku väljatoodu põhjal ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut palga alammäära ületavas osas, kuid kuna võlgnik ei ole täitnud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida, puudub kohtul võimalus hinnata, kas võlgnik oleks ilma selle rikkumiseta loovutuskohustust nõuetekohaselt täitnud. Eeltoodust järeldub, et maakohus ei ole üheselt tuvastanud, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid ja vara ning anda kohtule teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, et võlgnik oleks eelnimetatud kohustuste rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Loovutamiskohustuse nõuetekohase täitmise hindamise osas märgib ringkonnakohus, et kuivõrd võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse PankrS § 173 lg 3 (st seaduse) alusel usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda loovutamiskohustust. Väljamaksete tegemine võlausaldajatele on aga usaldusisiku kohustuseks PankrS § 172 lg 2 järgi.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Lõpparuande kohaselt on võlgnik perioodil 1. september 2021 kuni 1. mai 2023 (s.o siis ca 1 aasta 4 kuud kohustustest vabastamise perioodist) õppinud Narva Kutsehariduskeskuses ärijuhtimise kursusel, mida ringkonnakohtu arvates saab pidada tegelemiseks mõistlikult tulutoova tegevusega, kuivõrd võis eeldada, et peale lõpetamist on võlgnik selle baasil võimeline teenima sissetulekut, mis võimaldab ülejäänud kohustustest vabastamise menetluse
aja jooksul teenida tulu, mille arvel saab teha võlausaldajatele väljamakseid. Tegelikkuses võlgnik pärast õpingute lõpetamist tööle ei asunud ja on olnud jätkuvalt töötukassas töötuna arvel. Võlgnik on taotlenud töötukassast korduvalt (esitatud tõendite kohaselt viiel korral) ettevõtluse alustamise toetust, kuid ei ole seda saanud. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ei väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks tööd otsinud. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta on tegelenud projektide kirjutamisega, et saada raha ja avada oma firma. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kirjeldatud tegevus, kui see kestab pikaajaliselt, ei ole mõistlikult tulutoova tegevuse otsimine PankrS § 173 lg 1 mõttes ning võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve.
11.Võlgniku väitel ei saanud ta aru, et tal tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita teatud kohustusi, ja süüdistab pankrotihaldurit, kellel oli võlgniku arvates kohustus selgitada talle kohustustest vabastamise menetlusega seonduvat. Maakohtu istungil väitis võlgnik lisaks, et ta pole maakohtu 13. jaanuari 2022 määrust saanud, sest ta pole selle kohta allkirja andnud. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku etteheidetega pankrotihalduri tegevuse suhtes, kuivõrd maakohtu 13. jaanuari 2022 määrusega vabastati pankrotihaldur R. Sprengk pankrotihalduri kohustustest ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega pankrotihalduril puudusid kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
12.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist; kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Seega PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine eeldab kas võlgniku rasket hooletust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi raskelt süüliselt. Praegusel juhul on oluline, et maakohus jättis kohustustest vabastamise menetluse algatamisel PankrS § 172 lg 6 esimese lause alusel võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Usaldusisiku määramise eesmärk ei ole pelgalt formaalne. Selle eesmärk on aidata tagada, et kohustustest vabastamise menetlus kulgeks seaduse eesmärki täites ning võlausaldajate ja võlgniku huvid oleksid tasakaalus. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Maakohus ei kontrollinud võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi, samuti ei toimunud võlgniku pankrotimenetluses ühtegi kohtuistungit. Samuti on Riigikohus selgitanud, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse
vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 27). Seega olukorras, kus võlgnik määrati ise usaldusisikuks, lasub kohtul vastutus tagada, et võlgnik mõistaks selgelt oma kohustusi. Maakohus pidi võlgnikule tema kohustusi selgitama menetluse alguses ja vajadusel ka menetluse vältel ning PankrS § 172 lg 6 teise lause alusel kontrollima, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Maakohus selgitas kohustustest vabastamise menetluse algatamisel 13. jaanuari 2022 määruses (mille võlgnikule kättetoimetamise osas on maakohus õigesti leidnud, et see on toimunud kooskõlas TsMS §-ga 326) võlgnikule PankrS §-s 173 sätestatud võlgniku kohustusi ja samuti kohustusi usaldusisikuna. Asja materjalidest nähtub, et võlgnikule tema kohustuste selgitamine piirduski menetluse algatamise määruses toodud selgitustega, mida ei saa pidada praegusel juhul piisavaks. Maakohtu 13. jaanuari 2022 määruse kohaselt tuli võlgnikul iga-aastaselt 13. jaanuariks esitada kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta, esimese aruande tähtaeg oli 13. jaanuar 2023. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi ettenähtud aruannet. Maakohus ei ole võlgniku poolt usaldusisiku aruannete esitamata jätmisele reageerinud, ehkki pidanuks seda PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi tegema juba 2023. a jaanuaris. Maakohus saatis võlgnikule esimese kirja alles 4. aprillil 2025 seoses kohustustest vabastamise menetluse lõppemisega. Asjaolu, et võlgnikule on kohustustest vabastamise menetluse olemus, eesmärk ja selle toimimise loogika jäänud arusaamatuks, nähtub ka määruskaebuse väidetest, kus võlgnik ei tee vahet pankrotimenetlusel ja kohustustest vabastamise menetlusel ega oma tegelikkusele vastavat arusaamist pankrotihalduri ülesannetest. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et ainuüksi asjaolud, et võlgnikul on kõrgharidus ja kogemus ettevõtete juhtimisel, ei tähenda, et tal on olemas ka sisuline arusaam maksejõuetusmenetluse olemusest, etappidest ja võlgniku kohustustest. Seega maakohus ei ole aastate jooksul kordagi juhtinud võlgniku tähelepanu võimalikule kohustuste rikkumisele ega selgitanud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi menetluses, sh kohustust tööd otsida, vajadust koguda tõendeid töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta, samuti asjaolu, et passiivne töötukassas arvel olek ei ole käsitletav mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisena PankrS § 173 lg 1 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa võlgniku käitumist lugeda raskelt süüliseks olukorras, kus maakohus rikkus PankrS § 172 lg-st 6 tulenevat kontrollikohustust, on põhjendatud kahtlus, et võlgnik ei mõistnud talle pandud kohustuste sisu ja puuduvad viited võlgniku pahatahtlikkusele. Asja materjalide kohaselt on võlgniku ülalpidamisel neli alaealist last, kelle ülalpidamise kohustusega tuleb PankrS § 173 lg 5 ja TsMS § 132 lg 2 alusel arvestada ka kohustuste vabastamise menetluses võlgniku käitumise hindamisel.
13.Eeltoodut arvestades jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul võlgniku ebaõigesti PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel tuleb usaldusisik talle määratud kohustustest vabastada. Seega tuleb võlgnik seoses menetluse lõpetamisega vabastada usaldusisiku kohustuste täitmisest.
14.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Ringkonnakohus peab TsMS § 172 lg 1 alusel õiglaseks jätta nii menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud kui ka määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ega jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda, on võlgnikul TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.