Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et A.S-i hagi P.X-i vastu isaduse vaidlustamise nõudes on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Hageja taotleb hagis, et kohus tuvastaks, et laps P.X ei põlvne temast ning tunnistaks lapse sünniakti tema kohta tehtud isakande ebaõigeks. Tulenevalt TsMS § 103 lg-st 1 on tegemist põlvnemisasjaga. Kostja seaduslik esindaja võttis hagi õigeks. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta hagi õigeksvõtt vastu võtmata. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et laps P.X on sündinud XXX a. Lapse ema on Z.J. Isaduse omaksvõtu alusel on kantud lapse sünniakti isana A.S (hageja). Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 näeb ette, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud

teatavaks saanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei alga lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Antud juhul on lapse isaduse vaidlustanud mees, kes on lapse isaduse omaks võtnud, kes on selleks PKS § 91 lg 1 järgi õigustatud. Hageja väitel sai ta pärast lapse sündi DNA testi tulemustest teada, et tema ei ole lapse P.X-i bioloogiline isa. Hageja on esitanud kohtule tõendina rahvusvahelise DNA analüüsi teenust pakkuva ettevõtte, Eurofins Medigenomix (24dna), 01.04.2026. a koostatud DNA isadustesti tulemuse (dtl 6). Tõendist nähtub, et analüüsiti hageja A.S permini ja lapse P.X-i DNA-d ja geneetilisi omadusi. Analüüsi tulemusel on jõutud järeldusele, et on välistatud, et A.S on P.X-i bioloogiline isa. Selle järelduse juures on põhjendatud, et A.S ei oma mitmes DNA-süsteemis geneetilisi markereid, mis peavad esinema lapse P.X-i bioloogilisel isal. Kohtuistungil avaldas Z.J, kes on lapse ema, et lapse eostamise ajal elas ta kostjaga koos, aga sel ajal oli juhtum, kus üks teine mees kasutas teda seksuaalselt ära ja see mees võib olla lapse isa. Kohtu hinnangul võib DNA testi tulemuse ja poolte antud seletuste põhjal lugeda tuvastatuks, et laps P.X ei põlvne hagejast. Kohtule ei ole esitatud teavet või tõendeid, mis annaksid alust selles kahelda. Eeltoodu alusel rahuldab kohus isaduse vaidlustamise nõude ja loeb tuvastatuks, et XXX a sündinud laps P.X ei põlvne hagejast A.S-ist ning tunnistab lapse sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Nimeseaduse § 81 lg 2 kohaselt võib kohus lapse põlvnemisasja lahendamisel anda lapsele uue perekonnanime. Kostja seadusliku esindaja taotlusel annab kohus lapsele P.X-ile uue perekonnanime – J, mis on lapse ema perekonnanimi. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja isikute isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 näeb erisusena ette, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevaga rahuldab kohus isaduse vaidlustamise hagi. Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid on õiglane TsMS § 164 lg 1 1 2. lause alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.