AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A R vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834), lepinguline esindaja A L (e-post: xxx)
esindajad
Puudutatud isik: A R (isikukood xxx), lepinguline esindaja K K (e-post: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
16.06.2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitatud avaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud AB “Lietuvos draudimas“ kanda.
3.Määrata A R hüvitatavate menetluskulude suuruseks 235,60 eurot (käibemaksuga). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse teinud maakohtu kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.05.12.2022 esitas AB “Lietuvos draudimas“ (avaldaja) avalduse A R (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt esitati 30.06.2025 avaldajale kahjuteate, mille kohaselt kurtis aadressil xxx kindlustatud korteri alumine naaber, et seinast tilgub vett. Kindlustusvõtja avastas laest pruuni laigu ning selgus, et tema kapis oli vesi. Vesi tuli ülemiselt korruselt korteri xx dušikabiini äravooluühendusest. Kahjuteate esitamise hetkeks oli ühendus parandatud ning leke ei olnud kordunud.
3.Avaldaja on sõlminud korteri aadressil xxx kindlustamiseks M. L kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.
4.xxx OÜ vaatas üle kahjustada saanud korteri ning koostas arvamuse kahjustuste kohta. xxx OÜ tuvastas veekahjustused esikus.
5.xxx OÜ koostas korteri nr xx remondiks hinnapakkumise summas 1099,26 eurot. Kuivõrd soovis kindlustusvõtja rahalist hüvitist, hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale kahju summas 670 eurot.
6.Avaldaja esitas 21.10.2025 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 04.11.2025. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.
7.Puudutatud isik on rikkunud korteriomaniku kohustust hoida eriomandi ese korras ja vältida teistele korteriomanikele kahju tekitamist (KrtS § 31 lg 1 p 1 koostoimes AÕS § 72 lg 5 ja VÕS § 115 lg 1). Nõue puudutatud isiku vastu on VÕS § 492 lg 1 alusel avaldajale üle läinud.
8.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 670 euro suuruse põhinõude, kuni 05.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 5,78 eurot ning edasiulatuva viivise tasumist. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku vastuväited
9.Puudutatud isik avaldusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Puudutatud isik leiab, et avaldusest ei selgu, millal nõude aluseks olev kahjujuhtum aset leidis. Kindlustatud korteris oli kaks kindlustusjuhtumit, millest teavitati vastavalt 21.10.2023 ja 15.06.2025. Puudutatud isiku hinnangul ei selgu avaldusest kumma kahjujuhtumiga puudutatud isiku korterit seostatakse. Avaldusele lisatud ülevaatuse akt nr xxx käsitleb 21.10.2023 kahju toimumist ning sellest ilmneb, et kahju põhjustas leke korteris xxx. Veelgi enam ei ole puudutatud isiku hinnangul tõendatud, et 15.06.2025 kahjujuhtumis toimimise ajal oli kahjusaaja ja avaldaja vahel kehtiv kindlustusleping. Eeltoodust tulenevalt leiab, et puudutatud isik, et avaldus tuleks jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse käik
10.16.06.2026 toimus asjas istung, kus arutati kompromissi võimalikkust ning asja sisulist põhjendatust.
11.Puudutatud isik esitas 30.06.2026 seisukoha, millega jääb enda varasemate seisukohtade juurde.. Kohtu põhjendused
12.Kohus tutvunud poolte esitatud seisukohtade ja tõenditega on seisukohal, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: 13.1.Avaldaja on kindlustuslepinguga xxx, kindlustanud korteri aadressil xxx; 13.2.korteris aadressil xxx on toimunud kaks veeavariist põhjustatud kindlustusjuhtumit kuupäevadel 21.10.2023 ning 15.06.2025;
13.3.21.10.2023 ja 15.06.2025 kahjujuhtumite kohta on tehtud ülevaatusaktid 22.08.2025 (dtl
30 ja dtl 70). 13.4.Avaldaja on 21.10.2023 kahjujuhtumi hüvitisena maksnud korteri xxx omanikule 670 eurot (dtl 8); 13.5.21.10.2025 on avaldaja esitanud kahjunõude puudutatud isikule hüvitise tagastamiseks (dtl 12). Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.
14.Pooled vaidlevad, millise toimunud kahjujuhtumi eest puudutatud isiku vastutab. Vaidlus puudub, et avaldaja nõuab kahju hüvitamist 21.10.2023 toimunud kindlustusjuhtumi eest (dtl 185).
15.KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul ületab vee lekkimine korteriomandi all asuvasse korterisse korteri tavakasutuse mõjud. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
16.VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt, kui võlgnik rikub kohustus võib võlausaldaja täitmise asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
17.Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, kus ta oleks olnud rikkumiseta. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb kohtul hinnata, kas 21.10.2023 on toimunud kahjujuhtum, mille osas on puudutatud isik oma korteri korrashoiukohustust rikkunud.
18.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigikohus on leidnud, et sellises hagita menetluses, mida iseloomustab sisuline õigusvaidlus menetlusosaliste vahel, ei pea maakohus vaatamata TsMS § 477 lg-s 5 sätestatule lisaks avalduses esitatud asjaoludele otsima ise uusi asjaolusid (RKTKm 2-219853, p 21). Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul tuleb asjaolude selgitamiseks lähtuda analoogia korras TsMS § 230 lg 1 ja TsMS § 232 lg-st 1. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2).
19.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
20.Tõendamaks asjaolu, et 2023. aasta kahjujuhtum sai alguse korterist 15 on avaldaja esitanud kohtule järgmised tõendid: 20.1.M.L 11.08.2025 kiri kindlustusandjale, milles ta kinnitab, et 21.10.2023 kahjujuhtum pärines korterist nr xxx ning 15.06.2025 toimunud kahjujuhtum korterist nr xxx (dtl 9); 20.2.Ülevaatuse akt nr xxx, milles väidetakse, et 21.10.2023 kahjujuhtum sai alguse korterist nr xx, kus lekkis dušikabiin (dtl 18).
21.15.06.2025 kahjujuhtumi kohta tehtud ülevaatuse aktist nr xxx nähtub, et 15.06.2025 kahjujuhtum sai alguse korterist nr xxx, kus purunes veetoru (dtl 70). Siiski on avaldaja mõlema, nii 15.06.2025 kui ka 21.10.2023, kahjujuhtumi kohta esitanud kahju hüvitamiseks nõude puudutatud isikule (dtl-d 64 jj. ning 12 jj.), mille põhjal saab eeldada, et mõlema kahju põhjustajaks on peetud korterit nr 15. Seejuures on kummastav asjaolu, et avaldaja esindaja on asjas toimunud ärakuulamisel suuliselt kinnitanud, et avaldaja ei ole kindel, kes on 15.06.2025 tekkinud kahju põhjustajaks (ärakuulamise helisalvestise ajamarker 04:08:00). Puudutatud isik on omakorda kinnitanud üksnes
seda, et tema korteris toimus veeleke 2025. aasta juunis (dtl 75, p 2.12).
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja esitatud tõendid on vastuolulised. Kohtu hinnangul ei ole vastuoluliste tõendite pinnalt võimalik teha tõsikindlat järeldust 21.10.2023 kahjujuhtumi põhjuste kohta (TsMS § 232 lg 1 ja lg 2). Arvestades, et avaldaja esitatud muude tõendite kogumis on mõlemas ülevaatusaktis märgitud korteri numbrid valed, leiab kohus et esitatud ülevaatusaktide tõendusväärtus kahju põhjustaja osas on madal. Mis seondub M.L saadetud e-kirjaga (dtl 9), on kohus seisukohal, et on tõenäoline, et kuivõrd on korteris toimunud kaks kindlustusjuhtumit, on M.L oma 11.08.2025 kirjas nimetatud juhtumid ja nende põhjustajad segi ajanud. Kohtu eeldust kinnitab asjaolu, et ka avaldaja ise kahtleb M.L kirja tõendusväärtuses (vt otsuse p 21 viidatud helisalvestise ajamarker). Veelgi enam põhjendab kohtu järeldust see, et puudutatud isik on võtnud omaks asjaolu, et tema korteris toimus veeleke 2025. aasta juunis (dtl 75, p 2.12). Siiski ei saa puudutatud isiku kinnitus, et tema korteris toimus veeleke 2025. aasta juunis, olla tõendiks selle kohta, et ta vastutab ka 21.10.2023 toimunud kahjujuhtumi eest.
23.Arvestades, et avaldaja on selgelt kinnitanud, et käesolev nõue puudutab üksnes 21.10.2023 toimunud kahjujuhtumit (dtl 185), lasus avaldajal TsMS § 230 lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et nimetatud kahju sai alguse puudutatud isiku korterist ning oli põhjustatud tema korrashoiukohustuse rikkumisest. Puudutatud isikule ei saa panna kohustust tõendada negatiivset asjaolu, st et 21.10.2023 tema korteris veeleket aset ei leidnud.
24.Kohus leiab, et avaldaja ei ole esitanud piisavaid ja omavahel kooskõlas olevaid tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada põhjusliku seose korteri nr xx puudutatud valitsemise ning 21.10.2023 korterile nr xx tekkinud kahju vahel. Vastupidi, annavad avaldaja enda tõendid kahju tekkekoha kohta üksteist välistavaid andmeid ning ei võimalda kohtul ületada põhjendatud kahtlust kahju põhjustaja osas. Kuna avaldaja ei ole täitnud talle lasuvat tõendamiskoormust, on kohus seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
26.Puudutatud isik taotleb menetluskulude hüvitamist summas 190 eurot.
27.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isikul on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja puudutatud isikule hagimenetluses õigusteenust 2 tundi tunnitasuga 95 eurot (käibemaksuta). Kohus peab esindaja tunnitasu ning tsiviilasjas tehtud toimingutele kulunud aega peab põhjendatuks ja mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku põhjendatud õigusabikulud summas 190 eurot (2 tundi × 95 eurot).
28.TsMS § 173 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik on sellise kinnituse andnud (dtl 190). Seega tuleb puudutatud isiku õigusabikulud mõista välja koos käibemaksuga, s.o summas 235,60 eurot.
29.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
(digitaalselt allkirjastatud/) Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.