Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1 (12)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2 (12)

Kostja avaldatu põhjal oleks hageja nagu käinud M. KL. kodus ning talle „mõningatest asjadest ette kandnud“. Kostja artikli kontekstis jätab see hagejast selgelt mulje, nagu tegeleks hageja õigusvastase tegevusega. Hagejast taolise mulje loomine on põhjendamatu ning kahjustab tema au ja head nime. Neljas väide (teisest artiklist): „Viimasele hoolekogule M. haiguse tõttu tulla ei saanud ja saatis oma ründavad teemad hoolekogu esimehele posti teel. Hoolekogus kirja sisu ettekandmise ajal ametnikuna kohal viibiv haridusnõunik asus omalt poolt seda võimendama nii kuis jaksas ja enamgi veel.“ Kostja avaldatud allajoonituna toodud faktiväide on ebaõige. Hageja ei asunud „ründavaid teemasid“ „võimendama nii kuis jaksas ja enamgi veel“. Kostja on seega loonud hagejast põhjendamatult ja õigusvastaselt ebaõige mulje, omistades talle tegusid, mida hageja ei ole toime pannud. Viies väide (teisest artiklist): „Vesteldes KU. kooli direktoriga, uskusin seda mida ta rääkis. Ometi tundus uskumatuna, et kõik see toimub meie vallas. Nii ei jäänudki mul üle muud, kui võtta järgmisel päeval telefoniühendus haridusnõunik G.N-iga ja küsida, millisel seisukohal on tema KU. koolis toimuvaga. Vastus oli lühike: „Vallavalitsus ei tegele sellega. See on volikogu rida.“ Tegelikult ei küsinud kostja hagejalt telefoni teel hageja eelmainitud vastusega seonduvalt seisukohta KU. koolis toimuva osas. Kostja küsis hagejalt, kas KU. kooli direktori hoolekogu liikme vahetamise taotlus on jõudnud valda, millele hageja vastas tõepoolest, et see on volikogu pädevuses. Hageja ei ole seda vastust esitanud aga küsimusele KU. koolis toimuva kohta. Kostja on hageja sõnad kontekstist välja rebinud eesmärgiga jätta temast ebaõige mulje, et tema au ja head nime avalikkuse eest kahjustada. Taoline tegevus on õigusvastane. Hageja ei ole öelnud kostja avaldatud väidet, mille kohaselt vallavalitsus ei tegele KU. koolis toimuvaga, vaid see on volikogu rida. Eelnimetatud alusetult esitatud ebaõiged faktiväited on hagejale põhjustanud olulist meeleolulangust ja kurbust ning rikuvad hageja isiklikke õiguseid. Ühtlasi mõjuvad need negatiivselt hageja mainele kohaliku kogukonna seas ning seeläbi on hagejale tekitatud mittevaralist kahju. Enne kohtu poole pöördumist esitas hageja kostjale nõudekirja, milles tõi välja, et kostja on hageja õiguseid rikkunud. Hageja nõudis, et kostja lükkaks oma ebaõiged väited ümber ning hüvitaks hagejale tekitatud kahju. Vastavasisulise nõude koostamiseks pöördus hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL poole ning pidi seoses sellega kandma kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest tasumisele kuuluva tasu näol kokku summas 1044 eurot. Kostja vastas hageja nõudekirjale, kuid leidis, et kõik tema avaldatud väited on põhjendatud ning asus seisukohale, et ta ei ole hageja õiguseid rikkunud. Kostja vastusest oli ilmne, et ta ei kavatse hagejale tekitatud kahju kohtuväliselt hüvitada, mistõttu ei jäänud hagejale oma õiguste kaitsmiseks muud varianti peale kohtusse pöördumise. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus kohustaks kostjat avaldama esimeses Külalehe väljaandes, mis ilmub pärast asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist, valgel tagapõhjal ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta mustas trükis tähesuurusega 15 punkti Helvetica kirjastiilis järgmine tekst: „D.N AVALDAS G.N-i KOHTA EBAÕIGEID VÄITEID 2022. aasta oktoobrikuu K. avaldasin mina, D.N, G.N-i kohta järgmised ebaõiged väited: 1) nagu oleks G.N öelnud, et keskus ei vaja juurde lasteaiakohti ning inimesed peavad ise leidma lahenduse ja looma hoiurühmad; 2) nagu ei täidaks G.N oma tööülesandeid nõuetekohaselt; 3) nagu oleks G.N käinud M. KL. kodus, et talle asjadest ette kanda; 4) nagu oleks G.N asunud hoolekogus väidetavaid ründavaid teemasid võimendama samal ajal, kui 3 (12)

seal M. KL. kirja ette kanti; 5) nagu oleks G.N öelnud, et „Vallavalitsus ei tegele sellega. See on volikogu rida“ kui D.N küsis, millisel seisukohal on G.N KU. koolis toimuvaga. Kõik eeltoodud väited on ebaõiged ning ma lükkan need siinsega ümber.“ Alternatiivselt taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat edastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest M. T. K. (registrikood XXX ) taotluse, avaldamaks eelnimetatud ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav tekst esimeses Külalehe väljaandes, mis ilmub pärast kostja taotluse edastamist M. T. K. . Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni ning kohtueelselt kantud õigusabikulude näol varalise kahju hüvitise summas 1044 eurot. Menetluse käigus, 04.02.2026. a esitas hageja kohtule hagi täpsustuse. Hageja põhjendab, et K. on lõpetanud ilmumise ja seoses sellega täpsustab hageja hagiavalduses esitatud nõuet selliselt, et palub kohustada kostjat avaldama ebaõigeid väiteid ümberlükkav tekst Külalehe asemel A. valla lehe väljaandes. Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi esitatud nõuete juurde.

II KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

Kostja, D.N, hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Kostja on esiteks seisukohal, et hageja esitatud nõue on ebaselge, sest hageja on taotlenud kostjalt selliste väidete ümberlükkamist, mida kostja ei ole väitnud ja millised väited ei sisaldu ka hageja viidatud Külalehe artiklite väljavõtetes. Teiseks on kostja seisukohal, et ta ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega tekitanud sellega hagejale moraalset kahju. Kostja põhjendab, et hagis viidatud esimeses artiklis avaldatud „esimene väide“ on kooskõlas kostja ja hageja 27. septembril 2022. a toimunud kohtumisel hageja enda poolt väidetuga ning kostja pani selle kirja nii nagu hageja nendevahelisel kokkusaamisel kostjale avaldas. Hagis viidatud teises artiklis avaldatud „teises väites“ on kajastatud seisukohti, mis said kostjale teatavaks kohtumisel KU. kooli direktori O.F-iga. Need väited on kostjale avaldatud ja õiged. Hagis viidatud teise artikli „kolmanda väite“ puhul jääb kostjale ebaselgeks, milles seisneb antud väidete ebaõigsus. Hageja on loonud viidatud lausetest endale meelepäraselt iseendast negatiivse kuvandi, kuid seda täiesti põhjendamatult. Täiesti põhjendamatu on hageja väide, et justkui looks artiklis avaldatud viide hageja suhtlemisele M. KL.ga kõrvalseisjale arvamuse, et hageja tegeleb õigusvastase tegevusega. Teise artikli „neljanda väite“ puhul ei ole ilmselgelt tegemist ebaõige või hagejat kahjustava või halvustava väitega. Kui hageja on samal arvamusel M. KL.ga, siis on arusaadav, et ta avaldas oma sellekohast seisukohta ka hoolekogu koosolekul. Kui antud seisukoht ei ühtinud teiste koosolekul osalenud isikute seisukohtadega, siis on see tavaline demokraatlikus ühiskonnas kehtiv arvamuste paljusus, mida ei saa ega tohigi isiklikult võtta. Erinevaid arvamusi põhjustavate teemade osas on sageli nii, et ühed tajuvad teemapüstitust ründavana, kuid teised hoopis teisiti. „Viienda väite“ puhul on tegemist hageja vastusega kostja küsimusele, mida ta arvab KU. koolis toimuva kohta. Antud väide on õige ning selle ümberlükkamiseks puudub vajadus. Tegemist ei ole kontekstist välja rebitud vastusega, vaid artiklis on esitatud hageja vastus kostja küsimusele. Isegi kui on tegemist olukorraga, kus hageja on saanud küsimusest valesti aru ning arvas, et vastab teisele küsimusele, siis artiklis avaldatu ei ole kuidagi hageja au ja head nime avalikkuse ees kahjustav.

III KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et G.N-i hagi D.N Nurga vastu on põhjendatud osaliselt. 4 (12)

avaldamise õigusvastasus ega see, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks teotatud isiku au või sekkutud isiku majandus- või kutsetegevusse. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduseks on ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus ja õigusvastaselt ebaõigete andmete avaldamisega seoses hagejal kahju tekkimine. Kohtupraktikas mõistetakse VÕS § 1047 mõttes andmete all faktiväiteid, st väiteid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 25.09.2013. a nr 3-2-1-8013, p 36), et avaldatud faktiväiteid (andmeid) tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Riigikohus on leidnud (vt nt RKTKo 19.02.2008. a nr 3-2-1-145-07, p 13), et VÕS § 1047 mõttes ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt VÕS §-s 1047 sätestatud erisustest kannab avaldatud andmete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust avaldaja, st kostja. Ebaõigete andmete avaldamise korral peab avaldaja, st kostja õigusvastasuse välistamiseks tõendama, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kohus käsitleb järgnevalt seda, kas kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid väiteid, kõigepealt esimeses artiklis „XXX G.N-iga“ avaldatud ja hageja poolt vaidlustatud väidet ning seejärel teises artiklis „XXX“ avaldatud ja hageja poolt vaidlustatud väiteid.

6 (12)

Kostja vastas vande all küsimusele „Kas hageja väitis, et keskus ei vaja juurde lastaiakohti järgnevalt: „Ta lihtsalt kinnitas seda tõde, mis oli vallas vastu võetud. Volikogu ja vallavalitsuse seisukoht oli, et kohti vaja ei lähe. Kuna ma ise olen volikogus ja teadsin seda päevakorda, siis küsisin G.N käest, kuidas tema seisukoht on sellest ja nii ta vastas jah. Lihtsalt kinnitas vallavalitsuse seisukohta.“ (dtl 155). Küsimusele „Kas hageja ütles sellise väite, et tuleb luua päevahoiukohti, aga seda ei saa teha vallavalitsus?“ järgnevalt: „Jah. G.N rääkis võimalustest, kuidas lahendada lasteprobleem, kuna keskusesse juurde ei tule. Lisas, et kahjuks ei saa seda teha vald, et seda peab siiski eraettevõtlus tegema ja sellest, et vald saab vaid omalt poolt kaasa aidata. Aga selleks peab olema eraettevõtlus, inimesed ise nagu initsiatiivi enda kätte võtma./.../ Nii ta väitis jah, et see ei ole vallavalitsuse rida, lastehoiukohtade.. hoolekohtade.. või nende../.../ Ütles kindlasti. Minu teada ta ütles ka seda, et vald saab ainult kaasa aidata. Varem oli seda ütelnud ka volikogu esimees eelnevatel aastatel selle kohta, et see on siiski lastehoid, et vald saab maksta selle eest, et hoiurühmasid nemad ei tee. Altpoolt peaks tulema initsiatiiv.“ (dtl 155). Küsimusele „Kas artiklisse sai kirja pandud midagi sellist, mida G.N tegelikult ei väitnud?“ vastas kostja: „Kirja sai pandud see, mida me omavahel arutasime“. (dtl 155). Kostja seletas vande all veel, et vestlust hagejaga ta ei salvestanud (dtl 156). Hageja andis vande all kostjaga toimunud kohtumise kohta järgnevalt:“ Kohtusime siis, kui D.N tuli kabinetti ja soovis intervjuud. Ei andnud intervjuud, sellepärast, et vahetult enne, kui D.N minu kabinetti jõudis, nähti D.N-i juba koridoris, et ta oli tulemas. Minu juurde tulid mitmed vallavalitsuse töötajad kõrval kabinetist ja allkorruselt ja palusid mul mitte anda intervjuud suuliselt, sest D.N oli kombeks moonutada inimeste ütlusi, lisada hinnanguid, mis on halvustavad. Mitmed töötajad ja valla inimesed said selle osaliseks. Veetnud öid nuttes ja mures ja nad tulid mind hoiatama, et ma seda mitte mingil juhul ei teeks. Kui D.N tuli, siis pani kohe tööle diktofoni ja hakkas esitama oma küsimusi, aga ütlesin, et olen nõus kõikidele küsimustele vastama, kui saadab need küsimused mulle kirjalikult või need oma teemad, mille kohta ta soovib, et ma midagi ütleksin. Saatsin pika kirja ja alla panin lause, et mitte midagi ei tohi moonutada, muuta ega midagi välja jätta. K. ilmus tekst moonutatult.“ (dtl 157). Hageja kinnitas vande all, et kostjaga toimunud kohtumisel ta artiklis temale omistatud seisukohti, et keskus ei vaja juurde lasteaiakohti ja seda ei saa teha vallavalitsus ning inimesed peavad ise leidma lahenduse ja looma hoiurühmad, ei avaldanud (dtl 158). Kohus leiab, et kostja vande all antud ütlused ei tõenda usaldusväärselt, et 27. septembril 2022.a kohtumisel väitis hageja, et valla keskus ei vaja juurde lasteaiakohti ja seda ei saa teha vallavalitsus ning inimesed peavad ise leidma lahenduse ja looma hoiurühmad, nagu kostja on seda artiklis kajastanud. Seega saab asuda seisukohale, et vastavad kostja poolt artiklis avaldatud väited on ebaõiged.

Esimene väide: „Nii saangi teada, et haridusnõunik G.N on KU. koolis oma tööloleku ajal käinud ainult kahel korral - hoolekogus ja ühel projektiseminaril. Juba tema tööletulek tundus kummaline. Vallavalitsusest meid sellest ei teavitatud ega teda tutvustatud. Ka pole G.N ise näidanud initsiatiivi, et tulla kooli ja koos ühise laua taga ennast ja oma nägemust tutvustada.“

7 (12)

-

Teine väide: „Nüüd tuleb välja ka tõsiasi, et haridusnõunik ja M. elavad lähestikku. Mulle teadaolevalt on G.N käinud KL. kodus ja mõningatest asjadest ette kandnud ning M. on sagedane külaline haridusnõuniku kabinetis.“

-

Kolmas väide: „Viimasele hoolekogule M. haiguse tõttu tulla ei saanud ja saatis oma ründavad teemad hoolekogu esimehele posti teel. Hoolekogus kirja sisu ettekandmise ajal ametnikuna kohal viibiv haridusnõunik asus omalt poolt seda võimendama nii kuis jaksas ja enamgi veel.“

-

Neljas väide: „Vesteldes KU. kooli direktoriga, uskusin seda mida ta rääkis. Ometi tundus uskumatuna, et kõik see toimub meie vallas. Nii ei jäänudki mul üle muud, kui võtta järgmisel päeval telefoniühendus haridusnõunik G.N-iga ja küsida, millisel seisukohal on tema KU. koolis toimuvaga. Vastus oli lühike: „Vallavalitsus ei tegele sellega. See on volikogu rida.“

Kohus leiab, et eeltoodud teises artiklis avaldatud esimesest, teisest ja kolmandast väitest võib mõistlikult aru saada, et kostja kirjeldab KU. kooli direktori O.F-i poolt temale enne artikli avaldamist toimunud intervjuus öeldut. Kostja taotlusel kuulas kohus kohtuistungil O.F-i tunnistajana üle (dtl 150-154). Tunnistaja O.F andis ütlusi (dtl 150) selle kohta, et aastatel 2016 kuni 2023 oli ta KU. kooli direktor ja 2022. aastal tegi ta A. vallale ettepanekuga vahetada välja KU. kooli hoolekogu liige M. KL. ning siis võttis kostja kohaliku lehe ajakirjanikuna temaga ühendust, et saada selle ettepaneku kohta kommentaari ja selgitusi ning seejärel toimus neil kostjaga kohtumine. Küsimusele, „Kas ta väitis kohtumisel kostjale, et G.N oli selleks hetkeks käinud KU. koolis kahel korral?“, vastas tunnistaja O.F: „ Ju see siis hetkel nii oli“. Tunnistaja täpsustas (dtl 150-151): „Minu mäletamist mööda esimene kord ei olnud otseselt kooliga seotud, see oli lihtsalt üks projektiüritus, kus G.N palus ruume kasutada. Teine kord ilmselt oli hoolekogu./ .../Päris täpselt ei ole meeles, mis kontekstis ma seda ütlesin. Ilmselt oli fakti konstateerimine tõesti. See oli meelde jäänud, sest õpetajad ja koolipersonal avaldas soovi kohtuda haridusnõunikuga. See oli teemaks koolisiseselt.“ Küsimusele, „Kas A. Vallavalitsus teavitas KU. Kooli sellest, et A. vallas asub tööle haridusnõunik?“, vastas tunnistaja: „ Minu teada mitte. Seal oli varem olnud teemaks, kas on vaja haridusnõuniku kohta. Seal olid kahetised seisukohad. Osa volikogus pooldas seda, teine osa oli vastu. Teema oli üleval, aga nüüd konkreetselt sel ajal ma sellest teadlik ei olnud. Kui mäletan, siis sain teada sellest meilist, mis G.N mulle saatis, kui ma olin puhkusel“. Küsimusele, „Kas G.N näitas ise üles initsiatiivi tulla KU. kooli ja tutvustada oma nägemust oma ametist, selle hetke seisuga, kui Te andsite intervjuu D.N e?“, vastas tunnistaja: „Ei, seda ei olnud.“ Tunnistaja O.F kinnitas oma ütlustega, et ta oli enne artikli avaldamist toimunud kohtumisel kostjale avaldanud, et temale teadaolevalt elavad hageja, kes on valla haridusnõunik, ja M. KL. lähestikku, hageja on käinud M. KL. kodus ja mõningatest asjadest ette kandnud ning M. KL. on sagedane külaline haridusnõuniku kabinetis (dtl 151). Küsimusele, „Kas Teile teadaolevalt G.N ja M. KL. elasid lähestikku sellel hetkel, kui andsite intervjuu D.N e?“, vastas tunnistaja: „Nii minu töötajad rääkisid, minu teadmine põhines sellel. Ma isegi ei tea, kus M. KL. elab, ta ei ela tegelikult A. valla territooriumil. Mina sain selle info töötajate kaudu.“ Küsimusele, „Kas oled väitnud D.N e, et sulle teadaolevalt on G.N käinud KL. kodus ja mõningatest asjadest ette kandnud?“, vastas tunnistaja: „Olen. Kui G.N oli esimest korda koolimajas, projektiüritusega seotult. Pärast üritust rääkisin ühte töötajat puudutavast detailsest asjast. See oli M. KL. elukaaslane. Ma ei olnud seda mitte kellelegi rääkinud. Mõne päeva pärast tuli see info mulle tagasi. Sealt ma tegin selle järelduse.“ Küsimusele, „Kas oled väitnud D.N e, et M. KL. on sage külaline haridusnõuniku kabinetis?“, vastas tunnistaja:

8 (12)

„Ilmselt olen, jah. Ilmselt teadsin, et see nii on./.../See info tuli vallast, täpseid nimesid ma küll ei mäleta, kelle kaudu see info tuli.“ Tunnistaja O.F vastas küsimusele, „Kas Te olete D.N e väitnud, et viimasele hoolekogu koosolekule M. KL. haiguse tõttu tulla ei saanud ja saatis oma ründavad küsimused posti teel?“ järgnevalt: „Ju ma ilmselt olen. See on ju hoolekogu protokollis kirjas, kas osales või ei osalenud koosolekul. Mina ise konkreetselt ei mäleta, kas ta oli või ei olnud seal.“. Tunnistaja täpsustas: „Koosoleku kuupäeva ei mäleta, aga sügisel oli, oktoober järsku või september, 2022. aastal./.../ Mina osalesin seal koosolekul. Ka G.N osales.“ Küsimusele, „On Teil meeles, milline see suhtlus G.N-i poolt hoolekogu koosolekul oli?“, vastas tunnistaja: „Ikka on meeles. Väga ründav ja kritiseeriv. Negatiivset väljatoov. KU. kooli suhtes tervikuna, kõik need punktid, mis seal olid. See läks ka laiemaks. Väga ebameeldiv koosolek oli emotsionaalselt. Läks käest ära. Seda tõestab fakt, et mõned päevad hiljem tuli hoolekogu esimees minu juurde ja palus vabandust, et lasi asjal kontrolli alt väljuda.“. Küsimusele, „Kas olete D.N e väitnud, et haridusnõunik asus omalt poolt kirja sisu võimendama?“, vastas tunnistaja: „Tegelikult ta võimendas kõiki teemasid seal. Ju ma nii tõenäoliselt väitsin jah siis.“ (dtl 152). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tunnistaja O.F-i ütlused tõendavad, et kostja poolt teises artiklis avaldatud esimene, teine ja kolmas väide kajastavad O.F-i poolt kostjale enne artikli avaldamist toimunud kohtumisel avaldatut. Seega ei saa järeldada, et kostja poolt avaldatud esimene, teine ja kolmas väide on ebaõiged. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et vastaks tõele tema poolt teises artiklis avaldatud neljas väide. Arvestades kogu teise artikli konteksti või seal avaldatud neljandast väitest aru saada, et kostja võttis KU. kooli direktoriga kohtumise järgselt telefonitsi ühendust hagejaga ja küsis hageja seisukohta ettepaneku kohta volikogu liikme M. KL. väljavahetamiseks KU. kooli hoolekoguliikmena, mille peale vastas hageja: „Vallavalitsus ei tegele sellega. See on volikogu rida.“ Kostja kinnitas vande all antud ütlustega (dtl 156), et peale KU. kooli direktoriga O.F-iga toimunud vestlust helistas ta hagejale, et küsida tema kui valla haridusnõuniku seisukohta ettepaneku kohta KU. kooli hoolekogu liikme M. KL. väljavahetamiseks. Kostja sõnul ta hagejale esitatud küsimust täpselt ei mäleta, aga ta soovis teada, kas hageja on kursis asjaga ja milline on vallavalitsuse seisukoht. Kostja väitel vastas hageja talle, et asjaga tegeleb volikogu, mitte vallavalitsus ja pani telefoni ära. Hageja kinnitas vande all antud ütlustega (dtl 158-159), et kostja helistas temale ja küsis temalt ainult konkreetse küsimuse, et kas taotlus volikogu liikme vahetamise osas on vallavalitsusse jõudnud. Kuna hageja ei tegelenud vallavalitsuses sissetuleva ja väljamineva kirjavahetuse arvestamisega ning temale seda ette ei kantud, siis oli tema vastus kostjale selline, et küsimus on volikogu puudutav ja volikogu teemad on volikogu pädevuses. Kohus leiab, et ainuüksi kostja vande all antud ütlused ei tõenda usaldusväärselt, et ta küsis telefonikõnes hageja seisukohta KU. kooli direktori ettepaneku kohta volikogu liikme M. KL. väljavahetamiseks kooli hoolekogus nagu artiklis avaldatust mulje jääb. Seega võib järeldada, et kostja poolt teises artiklis avaldatud neljas väide - Nii ei jäänudki mul üle muud, kui võtta järgmisel päeval telefoniühendus haridusnõunik G.N-iga ja küsida, millisel seisukohal on tema KU. koolis toimuvaga. Vastus oli lühike: „Vallavalitsus ei tegele sellega. See on volikogu rida.“ – on ebaõige, jättes ebaõige mulje hageja poolt kostjale avaldatust.

9 (12)

väiteid ebaõigeks. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel nende väidete ümberlükkamist. Kuna tegemist ei ole ebaõigete väidetega, siis ei saa väidete avaldamist pidada ka õigusvastaseks, mistõttu ei ole täidetud VÕS § 1043 järgi kahju hüvitamise nõude eeldused. Eespool hindas kohus, et ebaõigeks saab lugeda kostja poolt esimeses artiklis avaldatud väite selle kohta, et 27. septembril 2022. a kohtumisel väitis hageja, et valla keskus ei vaja juurde lasteaiakohti ja seda ei saa teha vallavalitsus ning inimesed peavad ise leidma lahenduse ja looma hoiurühmad, ning teises artiklis avaldatud neljanda väite selle kohta, et KU. kooli direktoriga kohtumise järgselt võttis kostja telefonitsi ühendust hagejaga ja küsis hageja seisukohta ettepaneku kohta volikogu liikme M. KL. väljavahetamiseks KU. kooli hoolekoguliikmena, mille peale vastas hageja: „Vallavalitsus ei tegele sellega. See on volikogu rida.“ Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 4 on hagejal õigus nõuda kostjalt nende väidete ümberlükkamist. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue kohustada kostjat eelviidatud ebaõiged väited ümber lükkama hageja poolt taotletud esmasel viisil, s.o avaldades esimeses A. valla lehe väljaandes, mis ilmub pärast asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist, valgel tagapõhjal ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta mustas trükis tähesuurusega 15 punkti Helvetica kirjastiilis järgmine tekst: „D.N AVALDAS G.N-i KOHTA EBAÕIGEID VÄITEID - 2022. aasta oktoobrikuu K. avaldasin mina, D.N, G.N-i kohta järgmised ebaõiged väited: 1) nagu oleks G.N öelnud, et keskus ei vaja juurde lasteaiakohti ning inimesed peavad ise leidma lahenduse ja looma hoiurühmad; 2) nagu oleks G.N öelnud, et „Vallavalitsus ei tegele sellega. See on volikogu rida“, kui D.N küsis, millisel seisukohal on G.N KU. koolis toimuvaga. Kõik eeltoodud väited on ebaõiged ning ma lükkan need siinsega ümber.“

10 (12)

kostja järgnevalt: „ 7. septembril oli mul meeldiv kohtumine 11. juulil A. vallavalitsuses tööle asunud haridusnõunik G.N-iga. Juulikuu A. Valla Lehes tutvustas vallavalitsus uut ametnikku: vallavalitsus on rikkam ühe tubli inimese võrra.“ Ehk kostja on kirjeldanud kohtumist hagejaga kui valla uue haridusnõunikuga meeldivana ning toob välja arvamuse, et tegemist on tubli inimesega. Arvestades kogu artiklite sisu ei saa käsitleda artikleid hagejat halvustavatena ja ei saa järeldada, et kostja esitas hageja kohta ebaõigeid väiteid pahatahtlikult. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja poolt hageja kohta ebaõigete väidete avaldamine ei ole õigusvastane. Seega ei ole hageja mittevaralise kahju nõude eeldused täidetud ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna kostja teo õigusvastasust ei esine, siis ei käsitle kohus täiendavalt teisi kahjunõude eeldusi, sh tekkinud kahju ega kahju suurust. Kuna kohus jätab hageja mittevaralise kahju nõude rahuldamata, siis ei esine VÕS § 113 lg 1 järgi viivise nõude alust, s.o rahalist kohustust ja kohustuse täitmisega viivitamist, mistõttu ei ole ka hageja viivise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

hageja

kostjalt

kohtueelselt

kantud

Sellise nõude aluseks saab olla VÕS § 128 lg 3, mille kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks ning kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et enne hagiga kohtusse pöördumist esitas Advokaadibüroo EMERALDLEGAL advokaat hagejate nimel kostjale nõudekirja (dtl 21), milles nõudis ebaõigete väidetega seoses tekkinud kahju hüvitamist. Saab eeldada, et hagejal tekkisid seoses kohtuväliselt kostjalt kahju nõudmisega kulud õigusabi kulude näol. Eespool leidis kohus aga, et hageja kahjunõue ei ole põhjendatud, seega ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kahju tekitamisega seotud kulude, s.o kohtueelselt kahjunõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamiseks. Kuna kahjunõue ei ole põhjendatud, siis ei anna kohus hinnangut nõutava kahju suurusele.

11 (12)

Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt. Arvestades menetluse asjaolusid ja hagi rahuldamise proportsiooni, leiab kohus, et õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.