Aktiva Finance Group OÜ hagi L.C vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1658,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Brittany Tuul Kostja L.C (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi L.C (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista L.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1287,84 eurot, sealhulgas põhinõue 920,85 eurot, viivis 356,99 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot.
3.Välja mõista L.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (750,85 eurot) tasumata osalt viivisemääraga 24% aastas alates 02.08.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Välja mõista L.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (170 eurot) tasumata osalt viivisemääraga 12% aastas alates 02.08.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi L.C vastu 158,77 euro väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 55,64 eurot, viivisenõue 34,05 eurot, intressinõue 9,08 eurot, sissenõudmiskulude nõuded kokku 60 eurot.
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 90% ulatuses L.C kanda ja 10% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
1 (13)
8.Välja mõista L.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 715,50 eurot, s.o riigilõiv 283,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 432 eurot.
9.Välja mõista L.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 715,50 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 275,50 euro väljamõistmiseks L.C-lt . Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.08.2025 hagi L.C (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1446,61 eurot, millest põhinõue on 976,49, intress on 9,08 eurot, sissenõudmiskulud on 70 eurot ja viivis on 391,04 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise määraga 24% aastas põhinõudelt 790,85 eurolt ja 12% aastas põhinõudelt 185,64 eurolt alates 02.08.2025 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 06.12.2022 järelmaksulepingu nr L89010710974, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 999 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Lepingust tulenevalt on intressimäär 0% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 0% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu andis laenuandja 05.09.2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning laenuandja saatis kostjale 27.09.2023 teate lepingu ülesütlemise kohta. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 24% aastas. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 790,85 eurolt perioodi 28.09.2023–01.08.2025 eest summas 349,97 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks 248,15 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 790,85 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 04.10.2023 saadetud meeldetuletuskiri 20 eurot, 30.10.2023 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot, 20.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud 2 (13)
kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 25.04.2023 järelmaksulepingu nr L89012175452, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 189 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Lepingust tulenevalt on intressimäär 12% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 32,85% aastas (arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 189 eurot, igakuine osamakse 18,62 eurot, periood 15.06.2023–15.05.2024 ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot). Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o alates 15.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.09.2023 summas 9,08 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 12% aastas. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 185,64 eurolt perioodi 28.09.2023–01.08.2025 eest summas 41,07 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 3,36 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 185,64 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 04.10.2023 saadetud meeldetuletuskiri 15 eurot, 30.10.2023 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot, 20.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
1.3.Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja taotlustes esitatud andmetest tema sissetuleku ja kohustuste kohta. Kostja avaldas igakuiseks sissetulekuks vastavalt 2500 eurot ja 3500 eurot ning igakuiste kohustuste suuruseks vastavalt 400 eurot ja 500 eurot. Arvestati ka vastavate lepingute osamaksete 41,63 eurot ja 18,62 eurot. Krediidivõime hindamisel rakendati põhimõtet, et sissetulekud ületavad kohustusi ning pärast maksete tasumist jääb kostjale märkimisväärne reserv (vastavalt 2058,37 eurot ja 2981,38 eurot). Arvestades laenutoodete ja summade väiksust kontoväljavõtet ei nõutud. Nende andmete põhjal järeldati, et kostja on krediidivõimeline. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 14.03.2026. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 13.04.2026. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning 3 (13)
hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016,p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.1.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 06.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89010710974 (dtl 19–23). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 999 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 41,63 eurot, viimase osamakse suurus 41,51 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.01.2023 ja viimane osamakse 15.12.2024 (dtl 21). Kostja ei pidanud tasuma intressi ega lepingutasu. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Kohus märgib, et lepingu L89010710974 tingimuste järgi on intressimäär 0% aastas, krediidi kulukuse määr 0% aastas ning lepingu sõlmimise tasu ja igakuine haldustasu 0 eurot. Seega tasub kostja üksnes kauba hinnast tuleneva põhiosa ning krediidi kogukulu tarbijale on lepingu sõlmimise hetkel null. Kohus leiab, et intressi- ja tasuvabad järelmaksulepingud ei kuulu tarbijakrediidi sätete alla. Sama põhimõte tuleneb ka direktiivi 2008/48/EÜ artikli 2 lõike 2 punktist f, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi krediidilepingutele, mille alusel tarbija ei pea maksma intressi ega muid kulusid. Hilisemad makseviivitusest tulenevad kulud (nt viivis, sissenõudmiskulud) ei ole krediidi andmisega seotud tasud, vaid rikkumise tagajärjed, mistõttu need ei muuda lepingu olemust tarbijakrediidilepinguks. Sellest tulenevalt ei kohaldu lepingule L89010710974 tarbijakrediidi sätted (sh krediidivõimelisuse hindamise nõuded).
6.2.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 25.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89012175452 (dtl 24–28). Leping on kostja poolt allkirjastatud. 4 (13)
Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 189 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 10 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 12 osamakset, kuumakse suurusega 18,62 eurot, viimase osamakse suurus 18,20 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.06.2023 ja viimane osamakse 15.05.2024 (dtl 26). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
7.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus nr L89012175452 toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, p-d 14-15). Laenulepingust nr L89012175452 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 32,85% aastas. Lepingutasu oli 10 eurot, intressimäär oli 12% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 12 osamaksega (dtl 25, 26). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
1.juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 25.04.2023 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 30.11.2022 kuni 01.07.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 24,9%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingu nr L89012175452 krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lgs 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
8.Leping nr L89012175452 on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr, p-d 13 ja 17).
9.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. 5 (13)
Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr, p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda 6 (13)
jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, , p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, , p 35).
9.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 147 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on hagis leidnud, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja taotlustes esitatud andmetest tema sissetuleku ja kohustuste kohta. Kostja avaldas oma igakuiseks sissetulekuks 3500 eurot ning igakuiste kohustuste suuruseks 500 eurot. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Krediidiandja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja sissetulekute ja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistrist. Asjas ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekute suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingu nr L89012175452 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast 7 (13)
(RKTKo 24.11.2023, nr, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
10.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
10.1.Hageja tõi välja, et kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning krediidiandja edastas kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse 05.09.2023, milles teatas, et kui kostja ei tasu võlga täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 19.09.2023, siis on krediidiandjal õigus lepingud üles öelda (dtl 36). Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 27.09.2023 (dtl 37).
10.1.1.Laenulepingu nr L89010710974 p 9 sätestab (dtl 20): Meil on õigus teenuseleping ennetähtaegselt üles öelda, kui Sa oled täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega. Laenulepingust nr L89010710974 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 15.01.2023–27.09.2023 igakuiseid põhiosa makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.01.2023. 15.01.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 41,63 eurot; 15.02.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 41,63 eurot; 15.03.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 41,63 eurot; 15.04.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 41,63 eurot; 15.05.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 41,63 eurot; 15.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 41,63 eurot; 15.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 41,63 eurot; 15.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 41,63 eurot; 15.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 41,63 eurot. Kokku 374,67 eurot. 8 (13)
Maksegraafikust nähtub, et kostjal tuli perioodil 15.01.2023–27.09.2023 tasuda igakuised põhiosamaksed summas 41,63 eurot. Hageja teatel laekus kostjalt põhiosa katteks 248,15 eurot (dtl 11). Kostja tasutud summa katab täies ulatuses 15.01.2023–15.05.2023 maksed (5*41,63=208,15 eurot) ning 15.06.2023 makse 40 euro ulatuses, 15.06.2023 jäi tasumata 1,63 eurot. Seega oli seisuga 27.09.2023 tasumata 15.06.2023 jääk 1,63 eurot ning 15.07.2023, 15.08.2023 ja 15.09.2023 põhiosamaksed 41,63 eurot igaüks (kokku 126,52 eurot). Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 05.09.2023, milles teatas, et kui kostja ei tasu võlga täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 19.09.2023, siis on krediidiandjal õigus lepingud üles öelda (dtl 36). Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 27.09.2023 (dtl 37). Eeltoodust nähtuvalt oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 27.09.2023. Kohus leiab, et lepingu nr L89010710974 erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning annab krediidiandjale õiguse nõuda laenusumma kohest tagastamist. Lepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa. Arvestades, et kostjale anti laenu 999 eurot ning ta on sellest tagastanud 248,15 eurot, on tasumata laenu põhiosa suurus 750,85 eurot. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr L89010710974 tuleneva põhivõla summas 750,85 eurot. Kohus märgib, et hageja on põhivõla arvutamisel eksinud, märkides selle suuruseks 790,85 eurot. Seetõttu tuleb hagi põhivõla nõude osas jätta rahuldamata 40 euro ulatuses.
10.1.2.Hageja laenulepingust nr L89010710974 tulenev viivisenõue perioodi 28.09.2023– 01.08.2025 eest on 349,97 eurot. Viivisemäär on 24% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 24% aastas, 0,07% päevas (dtl 20). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Hageja viivisenõue on osaliselt põhjendatud, arvestades, et põhjendatud põhinõude suurus on 750,85 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 28.09.2023–01.08.2025 eest 332,27 eurot. Hageja viivisenõue jääb eelnimetatud perioodi eest rahuldamata 17,70 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (750,85 eurot) tasumata osalt määraga 24% aastas alates 02.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni.
10.1.3.Hageja palub kostjalt laenulepingu nr L89010710974 osas välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe 9 (13)
kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Lõige 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 04.10.2023 saadetud meeldetuletuskiri 20 eurot, 30.10.2023 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot, 20.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja on tõendanud meeldetuletuskirjade saatmist (dtl 45 jj). Kuid 04.10.2023 saadetud nõudekirjaga seotud 20 euro suurune sissenõudmiskulu nõue jääb rahuldamata, kuna see ei vasta VÕS § 1132 lg-s 3 sätestatud seitsmepäevase intervalli nõudele. Laenuleping lõppes ülesütlemise tõttu 27.09.2023. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seega hakkas seitsmepäevane tähtaeg kulgema 28.09.2023 ning lõppes 04.10.2023. Järelikult võis krediidiandja esimese tasulise meeldetuletuskirja saata kõige varem 05.10.2023. Kuna hageja saatis esimese tasulise meeldetuletuskirja juba 04.10.2023, puudub alus selle eest sissenõudmiskulu nõudmiseks. Hageja on tõendanud 30.10.2023 ja 20.11.2023 saadetud meeldetuletuskirjade edastamise (dtl 45 jj). Nende kirjade eest on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid kokku 10 euro ulatuses. Muude makseviivitusega tekkinud kulude osas summas 10 eurot jätab kohus nõude rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle on sellised kulud tegelikult tekkinud ega nende suurust. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõudmiskulude nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 10 eurot. Esitatud süsteemiväljavõtetest ei nähtu ei väidetavalt tehtud toimingute sisu ega nende tegelik teostamine.
10.2.1.Laenulepingust nr L89012175452 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 15.06.2023–15.05.2024 igakuiseid põhiosa makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.06.2023. 15.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 3,36 eurot; 15.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 15,58 eurot; 15.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 15,74 eurot; 15.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 16,01 eurot. Kokku 50,69 eurot. Kostjalt laekus 19 eurot (dtl 44). Kostja tasutud summa katab täies ulatuses 15.06.2023 (3,36 eurot) ja 15.07.2023 (15,58 eurot) põhiosamaksed ning 15.08.2023 põhiosast 0,06 eurot; 15.08.2023 jäi tasumata 15,68 eurot. Seega on tasumata 15.08.2023 jääk 15,68 eurot ning 15.09.2023 16,01 eurot. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja haldustasu ja lepingutasu ning arvestades, et hageja intressi ümberarvestust ei esitanud, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 27.09.2023. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu nr L89012175452 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Lepingust nr L89012175452 nähtub, et viimase osamakse tähtpäev oli 15.05.2024. Seega lõppes leping alates 16.05.2024. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai laenu 189 eurot. Kostja tegi tagasimakse summas 19 eurot, mis tuleb arvestada põhivõla katteks, kuna hageja ümberarvestust ei esitanud. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 170 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 170 eurot väljamõistmiseks kostjalt. Hageja põhivõla nõue jääb rahuldamata 15,64 euro ulatuses. 10 (13)
10.2.2.Hageja laenulepingust nr L89012175452 tulenev viivisenõue perioodi 28.09.2023– 01.08.2025 eest on 41,07 eurot. Hageja tugineb sellele, et lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 12% aastas (0,03% päevas). Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 12% aastas, 0,03% päevas (dtl 25). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 16.05.2024–01.08.2025 eest 24,72 eurot. Hageja viivisenõue jääb eelnimetatud perioodi eest rahuldamata 16,35 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (170 eurot) tasumata osalt määraga 12% aastas alates 02.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni.
10.2.3.Hageja laenulepingust nr L89012175452 tulenev intressinõue 9,08 eurot jääb rahuldamata, sest hageja intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud. Arvestades, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu laenulepingu nr L89012175452 osas sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõue 30 eurot jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
12.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas hagi 01.08.2025. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (01.08.2025) oli hagihinnaks 1658,69 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 1488,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 90% ulatuses ning jättis rahuldamata 10% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
12.1.Hagilt hinnaga 1658,69 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 315 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 283,50 eurot.
12.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 676 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, p 9).
11 (13)
Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning hagi koostamisele ja lisade kogumisele ning komplekteerimisele ja kohtule esitamisele ning täiendavate seisukohtade koostamisele ja kohtule esitamisele 4 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
12.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, p 18; RKTKm 11.02.2015, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 4 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 480 eurot (ilma käibemaksuta).
12.4.Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 432 eurot.
13.Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 991 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 715,50 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 275,50 euro osas.
14.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
15.Kuna kostjal ei ole menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, siis kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
16.TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (allkirjastatud digitaalselt)
12 (13)
Anneli Roonet kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.