Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-1724
Kohtuasi
R.S (R.S) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu (täiteasi nr 052/2001/7676)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
R.S 26.03.2024 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja R.S (isikukood XXX), esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg, vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova Puudutatud isikud: Sissenõudja W.P (isikukood XXX) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3). Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas R.S avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2001/7676 (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus W.P `i kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Rahuldada R.S määruskaebus.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud W.P `i kanda.
5.2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 052/2001/7676.
5.3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta W.P `i kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-24-1724 Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.S (võlgnik/avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 052/2001/7676 aegumise tõttu. Sissenõudjaks oli võlgniku poeg W.P (sissenõudja). Täitedokumendiks oli Tallinna Linnakohtu 03.10.1996 otsus tsiviilasjas 2/4/504808/96, millega võlgnikult mõisteti välja igakuiselt tasumisele kuuluv elatis sissenõudja täisealiseks saamiseni 08.08.2006. Täitemenetlus algatati 09.07.2001. Kohtusse pöördumise eelselt esitas võlgnik täitemenetluse lõpetamise taotluse ka kohtutäiturile, kuid sissenõudja ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega ja täitur teatas menetluse jätkamisest. Avaldaja palus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 052/2001/7676 nõude aegumise tõttu ja jätta kõik menetluskulud sissenõudja kanda.
2.Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur) teatas kohtule, et täiteasjas nr 052/2001/7676 oli täitemenetlus võlgniku suhtes algatatud 09.07.2001, Tallinna Linnakohtu 03.10.1996 otsuse nr 2/4/50-4808/96 ja sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäiturile teadaolevalt puudusid muud aegumise peatamise alused, v.a tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 164 lg-s 2 esinev alus.
3.Sissenõudja kohtule avalduse osas seisukohta ei esitanud.
2-24-1724
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 11.03.2024 määrusega avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2001/7676 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitati täitedokument esimest korda täitmisele hiljemalt 09.07.2001. Enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).
6.Maakohus leidis, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab üldjuhul TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kuna aga antud juhul on tegemist alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega, tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Eeltoodust tulenevalt elatisnõude puhul aegumise tähtaja arvestamine peatub ja jätkub pärast peatumise tinginud asjaolu äralangemist, st pärast lapse täisealiseks saamist. Sissenõudja sai täisealiseks 08.08.2006. Ümberarvutatud aegumistähtaja jooksul ei olnud elatise nõude ega selle täitmise menetluse aegumine peatunud. Seega aegus elatisnõude täitmiseks alustatud täitemenetlus 05.04.2021, mistõttu avaldus on põhjendatud ja vaidlusalune täitemenetlus tuleb lõpetada.
7.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, iga menetlusosalise menetluskulud jäävad nende endi kanda ja keegi ei pea hüvitama teise menetlusosalise menetluskulusid.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub teha uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud sissenõudja kanda.
9.Määruskaebuse põhjenduseks märgib avaldaja esiteks, et kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna pole arusaadav, millisel konkreetsel alusel on mõlema poole menetluskulud jäetud poolte endi kanda. TsMS § 172 lg 1 koosneb kahest lausest, mis reguleerivad erinevalt menetluskulude jaotust. Samuti puuduvad lahendis igasugused põhjendused selle kohta, miks kohtu hinnangul peab avaldaja kandma enda menetluskulud ise.
10.Teiseks on avaldaja seisukohal, et antud juhul oli igal juhul põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud sissenõudja kanda, kuna käesoleva kohtuvaidluse põhjustas sissenõudja. Sissenõudjal oli võimalik anda täiturile nõusolek täitemenetluse lõpetamiseks, mille korral poleks kohtuvaidlust järgnenud. Sissenõudja aga ei andnud nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks ja ei esitanud ka ühtegi sisulist ja õiguslikku põhjendust, miks puudutatud isiku hinnangul polnud täitemenetluse lõpetamise alused täidetud. Seega on sissenõudja teadlikult tekitanud avaldajale kahju menetluskulude näol ja menetluskulud tuleb jätta sissenõudja kanda.
2-24-1724
EDASINE MENETLUSE KÄIK
11.Maakohus andis sissenõudjale ja kohtutäiturile tähtaja määruskaebusele vastuse esitamiseks.
12.Sissenõudja ega kohtutäitur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
13.Maakohus võttis 03.05.2024 määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud sissenõudja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
15.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega kohus jättis avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda. Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud.
16.TsMS § 172 lg 1 esimest lauset kohaldatakse üldjuhul ühe menetlusosalisega menetluste puhul. Mitme menetlusosalisega menetlustes saab TsMS § 172 lg 1 esimest lauset rakendada juhul, kui menetluses osaleb nt mitu avaldajat ühiselt sama eesmärgiga. Mitme menetlusosalisega menetlustes on õige menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14).
17.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, tehakse sissenõudja kahjuks. Käesoleval juhul ei nõustunud sissenõudja kohtueelselt täitemenetluse lõpetamisega, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel sissenõudja kanda. Samale järeldusele jõudis ringkonnakohus analoogses tsiviilasjas nr 2-2215667 (TlnRnKo 25.04.2023, 2-22-15667, p 10).
18.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti sissenõudja kanda.
19.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole poolte vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
20.Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 178 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.