MyBee Estonia OÜ hagi W OÜ, Q.C vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6900,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MyBee Estonia OÜ (registrikood 16462004), lepinguline esindaja jurist Fränk Valdmann Kostja I: W OÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja Q.C Kostja II: Q.C (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 07.07.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MyBee Estonia OÜ hagi W OÜ ja Q.C vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Mõista W OÜ-lt (registrikood XXX) ja Q.Clt (isikukood XXX) solidaarselt MyBee Estonia OÜ (registrikood 16462004) kasuks välja põhivõlg 1061,35 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, 31.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis põhivõlalt 1061,35 eurot summas 335,50 eurot ja viivis põhivõlalt 1061,35 eurot alates 01.08.2026 lepingujärgses määras 0,05% päevas.
5.Määrata kindlaks MyBee Estonia OÜ menetluskulud mõista W OÜ-lt (registrikood XXX) ja Q.Clt (isikukood XXX) solidaarselt MyBee Estonia OÜ (registrikood 16462004) kasuks välja menetluskulud summas 304 eurot. Kostjatel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-25-116191 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.MyBee Estonia OÜ esitas 19.08.2025 Harju Maakohtule hagi W OÜ (kostja I) ja Q.C (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja rendileandjana ja W OÜ rentnikuna 18.04.2024 mootorsõiduki tellimislepingu nr 806, millega hageja andis kostja I kasutusse sõiduki Audi Q5, numbrimärk XXX. Lepingu osaks on mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimused ja sõidukirendi lepingu üldtingimused.
Lepingu kohaselt pidi rentnik tasuma sõiduki kasutamise eest 999 eurot ja maksma järgmiselt lisateenuste eest: kindlustus 161,66 eurot ja tehniline teenindus ja kulunud osade remont 11,00 eurot.
Kostja II Q.C, kes on kostja I osanik ja juhatuse liige, käendas kõiki kostja I rendilepingust tulenevaid kohustusi, maksimaalselt 72 235 euro ulatuses.
Rendiperiood pidi olema 18.04.2024 kuni 18.10.2024, kuutasu 999 eurot. Pooled pikendasid lepingut 11.10.2024 ja leppisid kokku uues rendiperioodis kuni 18.04.2025.
Hageja esitas vastavalt lepingule kostjale järgmised arved, mida kostja ei ole tasunud:
Vastavalt mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste punktile 10.6.1. on rendileandjal õigus lõpetada leping ühepoolselt enne selle lõppemist, kui rentnik ei tasu mistahes lepingust tulenevat summat rohkem kui 21 kalendripäeva jooksul. Lepingu punkti 11.4. kohaselt, kui leping lõppeb eelnimetatud juhul, peab rentnik tasuma rendileandjale trahvi 4 kuu tellimistasu summas ja haldustasu summas 150 EUR lepingu lõpetamise eest. Kostja tagastas sõiduki 11.11.2024. Hageja kinnitas 15.11.2024 lepingu lõpetamist, tegi jooksva kuu rendimaksete tasaarvelduse ning esitas alltoodud alusel 4 kuu rendi suuruse leppetrahvinõude (4 kuud x 999 eurot = 3 996 eurot).
Kokku nõuab hageja põhivõlga 5207,25 eurot, samuti nõuab hageja viivist lepingujärgses määras 0,05% päevas. Samuti nõuab hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu ega tunnista nende vastu esitatud nõudeid.
Kostjad ei eita, et poolte vahel on sõlmitud sõiduki rendileping ja käendusleping, samuti ei eita kostjad rendilepingu pikendamist.
2-25-116191
Lepingu lõpetamisest teatas hageja ühepoolselt 11.11.2024 kirjaga, kus väitis 1741,23 euro suuruse võla olemasolu, mis tulenes kahe konkreetse arve tasumata jätmisest: arve MBEE003884 summas 488,08 eurot ja arve MBEE004108 summas 1253,15 eurot tähtajaga 10. november 2024.
Kostja II oli 07.11.2024 vastanud MyBee teatele e-kirjaga, mis saadeti aadressilt XXX aadressile XXX, väljendas Q.C oma täielikku valmidust sõiduki tagastamiseks Tallinna kontorisse, paludes ainult mõistvat suhtumist logistilistesse raskustesse, mis olid tingitud asjaolust, et ta viibis välismaal tööalastel põhjustel. Vaatamata Q.C poolt väljendatud valmidusele otsustas MyBee siiski lepingu lõpetamise kasuks, nõudes kogu summa kohest tasumist ja sõiduki tagastamist aadressil XXX hiljemalt kell 12:00 lepingu kehtivuse lõppemise päeval.
Kostja on seisukohal, et leppetrahv summas 3996 eurot on ebaproportsionaalselt suur, mistõttu palub kostja leppetrahvi vähendamist. Kostja vaidleb vastu ka lepingujärgsele viivisemäärale, leides, et see on ebaseaduslik ning ebaproportsionaalne.
PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud sõiduki rendileping nr 806, millega hageja andis kostja I kasutusse sõiduki Audi Q5, numbrimärk XXX, mille alusel oli viidatud sõiduk kostjate valduses (dtl 36-77). Samuti on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, mille alusel kostja II vastutab kostja I sõiduki rendilepingust tulenevate kohustuste eest (dtl 7881).
5.Alljärgnevalt hindab kohus, kas hagejal on hagiavalduses loetletud nõude kostja I vastu:
Hageja nõuab arve MBEE003884 summas 488,08 eurot, esitatud 01.10.2024, maksetähtajaga 10.10.2024 (dtl 86) ja arve MBEM000627 summas 633,28 eurot, esitatud 15.11.2024, maksetähtajaga 25.11.2024 (dtl 85).
5.1.1.Arvest MBEE003884 nähtuvalt nõuab hageja lepingu alusel kuutasu sõiduki rendi tasumist perioodil 01.10.2024 kuni 17.10.2024, sama perioodi eest läbisõidutasu, remondikulude hüvitist ja kindlustusmakset kokku summas 488,08 eurot.
5.1.2.Arvest MBEM000627 nähtuvalt nõuab hageja lepingu alusel kuutasu sõiduki rendi tasumist perioodil 01.11.2024 kuni 11.11.2024 summas 459,49, puhastustasu summas 23,79 eurot ja lepingutasu summas 150 eurot. Kostjad ei ole arvetest MBEE003884 ja MBEM000627 tulenevale nõuetele seoses renditasuga, läbisõidutasuga, remondikuludega ja puhastustasuga mistahes vastuväiteid esitanud. Kohus käsitleb haldustasunõuet summas 150 eurot otsuse punktis 5.2.
5.1.3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.1.4.Vaidlus puudub, et perioodil kuni 01.10.2024 kuni 11.11.2024 oli sõiduk kostja I valduses ja kasutuses ja rendileping kehtis. Arvel toodud summad vastavad lepingu eritingimustes (dtl 36) toodud kokkulepitud summadele proportsionaalselt 17 ja 11 päeva eest.
2-25-116191
5.1.5.Seega on hageja põhinõue kostja I vastu summas 971,36 eurot (488,08 + 459,49 + 23,79) eurot põhjendatud ja kohus rahuldab vastavas ulatuses hagi.
Hageja nõuab arve MBEM0000628 summas 3996 eurot, esitatud 15.11.2024, maksetähtajaga 25.11.2024 (dtl 84) tasumist. Hageja nõuab lepingu üldtingimuste punktide 10.6.1 ja 11.4 alusel leppetrahvi 4 kuu renditasu suuruses, st 4*999 eurot = 3996 eurot, samuti arve MBEM000627 alusel lepingu lõpetamise eest haldustasu summas 150 eurot (dtl 85).
5.2.1.Hagiavalduse leheküljel 3 märgib hageja, et vastavalt mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste punktile 10.6.1. on rendileandjal õigus lõpetada leping ühepoolselt enne selle lõppemist, kui rentnik ei tasu mistahes lepingust tulenevat summat rohkem kui 21 kalendripäeva jooksul. Lepingu punkti 11.4. kohaselt, kui leping lõppeb eelnimetatud juhul, peab rentnik tasuma rendileandjale trahvi 4 kuu tellimistasu summas ja haldustasu summas 150 EUR lepingu lõpetamise eest (dtl 31).
5.2.2.Hageja viited lepingutingimustele on ebatäpsed.
5.2.2.1.Mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimused punkti 10.6.1 ei sisalda (dtl 53). Kohus tuvastab, et sõidukirendilepingu üldtingimuste (dtl 71) punkti 10.6.kohaselt „rendileandjal on õigus käesolev leping enne selle lõppemist ühepoolselt lõpetada, kui toimub vähemalt üks järgmistest sündmustest, millest igaüht loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks, tingimusel, et rentnik ei kõrvalda sellist rikkumist rendileandja kirjalikus nõudmises määratud tähtaja jooksul (kui rendileandja peab seda konkreetsete asjaolude valguses võimalikuks). Punkti 10.6.1 kohaselt „kui rentnik jätab lepingu alusel tasumisele kuuluva summa tasumata rohkem kui 21 kalendripäeva jooksul alates vastavast maksekuupäevast ning ei maksa rendileandjale tasumisele kuuluvaid summasid 10 kalendripäeva jooksul pärast seda kui ta on saanud nende summade kohta meeldetuletuse.
5.2.2.2.Mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste sarnane lepingupunkt on 11.3, mille kohaselt rendileandjal on õigus lõpetada käesolev leping ühepoolselt enne selle lõppemist, kui toimub vähemalt üks järgmistest sündmustest, millest igaüht loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks, kui rentnik ei heasta mistahes sellist rikkumist rendileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõudmises märgitud aja jooksul (kui rendileandja peab seda konkreetseid asjaolusid silmas pidades võimalikuks) ja 11.3.1. rentnik ei tasu mistahes lepingust tulenevat summat rohkem kui 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul ja ei tasu seda pärast rendileandja vastavasisulise teate saamist 2 (kahe) kalendripäeva jooksul alates teate saamisest.
5.2.3.Kohus tuvastab, et vastavalt sõidukirendilepingu üldtingimuste punktile 10.6.1 ja mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste punktile 11.3.1 pidi selleks, et hagejal tekiks õigus lepingu ülesütlemiseks olema rentnik olnud maksega viivituses 21 kalendripäeva, seejärel pidi hageja tegema rentnikule maksemeeldetuletuse tähtajaga 10 kalendripäeva või 2 kalendripäeva ning viidatud tähtaeg pidi tulemusteta mööduma.
5.2.4.Lepingu ülesütlemise teates (dtl 93) osundab hageja aga hoopis mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste punktidele 7.2 ja 12.3. Hageja
2-25-116191 refereerib lepingupunkte järgmiselt „ on sätestatud, et kui rendile võtja ei suuda maksta renditasu või hilineb renditasu maksmisega ning kõnealust lepingu rikkumist ei kõrvaldata 2 (kahe) kalendripäeva jooksul, on rendileandjal õigus leping ühepoolselt kohtuväliselt lõpetada.“
5.2.5.Kohus tuvastab, et mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste punkt 7.2 kohaselt „Kui rentnik ei maksa või viivitab tellimistasu maksmisega rohkem kui 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva, on rendileandjal õigus peatada viivitamata rentniku õigus sõidukit kasutada, nagu on sätestatud lepingu lõikes 7.12. Kui rentnik ei maksa tasumisele kuuluvaid summasid rendileandjale 2 (kahe) nädala jooksul alates rendileandjalt tellimistasu hilinenud maksmise kohta teate saamisest, on rendileandjal õigus leping ühepoolselt lõpetada.
5.2.6.Kohus hindab järgmiselt, kas hagejal tekkis õigus kostjaga I sõlmitud leping sõidukirendilepingu üldtingimuste punkti 10.6.1, või mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste 7.2 või 11.3.1 alusel erakorraliselt üles öelda.
5.2.7.Hageja esitas kostjale arve MBEE003884 summas 488,08 eurot maksetähtajaga 10.10.2024. Kostja I ei olnud arvet 10.10.2024 seisuga tasunud. Nii sõidukilepingu üldtingimuste punktist 10.6.1 kui ja mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste punktist 7.2 ja 11.3.1 tuleneb, et enne rendilepingu ülesütlemist peab hageja edastama rentnikule teate makse hilinemise kohta ja andma täiendava tähtaja, mille kestvus on üldtingimustes vastuoluline, olles 10 või 2 või 14 päeva.
5.2.8.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saatnud kostjale I vastavaid meeldetuletusi ega meeldetuletuste sisu. Kohus küsis hagejalt 11.03.2026 istungil, milline arve tõi kaasa lepingu ülesütlemise (ajamärge 00:02:09, dtl 230), hageja esindaja kohtu küsimusele vastata ei osanud. Esindaja puudulik ettevalmistus tingis esindaja A. J. menetlusest kõrvaldamise asjatundmatuse tõttu. Kohus teatas hagejale esindaja kõrvaldamisest, hageja nimetas uue esindaja F. Valdmanni. Kohus määras 22.04.2026 määrusega eelmenetluse lõpu ajaks 04.05.2026 ning hoiatas, et pärast eelmenetluse lõppemist ei võta kohus vastu uusi seisukohti ega tõendeid (dtl 389). Viidatud määrus on hageja lepingulisele esindaja F. Valdmannile isiklikult kätte toimetatud AET-i kaudu 22.04.2026. Eelmenetluse jooksul hageja mistahes täiendavaid seisukohti ja tõendeid ei esitanud.
5.2.9.Kohus küsis 07.07.2026 kohtuistungil, kus on toimikus arve MBEE003884 osas, millele hageja tugineb kui ülesütlemist õigustavale viivitusele, osas meeldetuletus ja täiendava tähtaja andmise tõend, ning hageja kinnitas, et selline tõend on hagejal jäänud esitamata (ajamärge 00:04:16, dtl 402). Hageja taotluse võimaldada tõend esitada pärast eelmenetluse lõppemist jättis kohus rahuldamata. 5.2.10.Hageja 15.11.2024 e-kiri (dtl 87), milles on üldsõnaliselt viidatud meeldetuletustele, mis on väidetavalt saadetud 16.10.2024, 24.10.2024 ja 30.10.2024, ei tõenda ei seda, et vastavaid meeldetuletusi oleks saadetud ega seda, et nende sisu vastas sõidukirendilepingu üldtingimuste punktile 10.6.1 või mootorsõiduki tellimislepingu lepingu üldtingimuste punktile 7.2 või 11.3.1.
5.2.11.Seega kohus tuvastab, et hageja ei ole tõendanud, et hagejal oleks tekkinud õigus kostjaga I sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vastavalt
2-25-116191 sõidukirendilepingu üldtingimuste punktidele 10.6.1 või mootorsõiduki tellimislepingu lepingu üldtingimuste punktile 7.2 või 11.3.1. 5.2.12.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 5.2.13.Hageja tugineb leppetrahvinõudes mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste punktile 11.4, mis sätestab, et kui rendileandja lõpetab lepingu lõikes 11.3 nimetatud mistahes juhtudel, peab rentnik tasuma rendileandjale trahvi 4 (nelja) kuu tellimistasu summas ja haldustasu summas 150 EUR (sada viiskümmend eurot) lepingu lõpetamise eest. 5.2.14.Kohus tuvastas, et hageja ei ole lepingut mootorsõiduki tellimislepingu üldtingimuste punkti 11.3 alusel lõpetanud, järelikult ei tekkinud hagejal tingimuste p 11.4 alusel õigust nõuda leppetrahvi ega haldustasu summas 150 eurot. 5.2.15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude summas 3996 eurot (arve MBEM0000628) ning 150 eurot (arve MBEM000627) rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka viivisenõude.
Hageja nõuab arve MBEM0000665 summas 39,99 eurot, esitatud 18.12.2024, maksetähtajaga 18.12.2024 tasumist (dtl 82). Arve kohaselt nõuab hageja haldustasu liiklusseadustiku rikkumise eest summas 19,99 eurot viitega 223024287837 ja haldustasu liiklusseadustiku rikkumise eest summas 19,99 eurot viitega GA27893384. Hageja nõuab samuti arve FMBEE0000284 summas 50 eurot, esitatud 18.12.2024, maksetähtajaga 18.12.2024 tasumist (dtl 83). Arve kohaselt nõuab hageja trahvi 223024287837 summas 30 eurot ja trahvi, GA27893384 summas 20 eurot. Kostja ei ole arvetele MBEM0000665 ja FMBEE0000284 vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja põhinõude kostja I vastu summas 89,99 eurot.
Hageja nõuab viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest lepingujärgses määras 0,05% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5.4.1.Mootorsõiduki tellimislepingu p 8.12 kohaselt rentnik kohustub tasuma rendileandjale viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga lepingust tuleneva makse tegemisega viivitamise eest. Samuti kohustub rentnik tasuma rendileandjale rentnikule saadetavate võlateatiste saatmise eest võlgnevuse meeldetuletuse haldustasu 20 eurot.
5.4.2.Kostjad on seisukohal, et lepingujärgne viivisemäära 0,05% päevas (18,25% aastas) ületab märkimisväärselt seaduslikku viivisemäära, mistõttu esineb alus selle vaidlustamiseks. Kostjad paluvad viivise vähendamist seadusjärgsele taseme VÕS § 113 alusel.
5.4.3.Kohus kostjatega ei nõustu. Lepingujärgne viivisemäär 0,05% päevas ehk 18,25% aastas on tavapärane viivisemäär, mis ei ole lepinguosalisi
2-25-116191 mistahes viisil ebamõistlikult kahjustav. Kohus jätab kostjate taotluse viivisemäära vähendamiseks rahuldamata.
5.4.3.1.Kostja I on viivituses arve MBEE003884 (488,08 euro) tasumisega alates 11.10.2024. Kohtuotsuse tegemise seisuga 31.07.2026 on kostja I viivituses 659 päeva ning viivis põhivõlalt 488,08 eurot moodustab 160,82 eurot.
5.4.3.2.Kostja I on viivituses arve MBEM000627 (483,28 euro) tasumisega alates 26.11.2024. Kohtuotsuse tegemise seisuga 31.07.2026 on kostja I viivituses 613 päeva ning viivis põhivõlalt 483,28 eurot moodustab 148,13 eurot.
5.4.3.3.Kostja I on viivituses arve MBEM0000665 (39,99 euro) ja FMBEE0000284 (50 eurot) tasumisega alates 19.12.2024. Kohtuotsuse tegemise seisuga 31.07.2026 on kostja I viivituses 590 päeva ning viivis põhivõlalt 89,99 eurot moodustab 26,55 eurot.
5.4.3.4.Seega on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 335,50 eurot (160,82 + 148,13 + 26,55), mille kohus kostjalt I hageja kasuks välja mõistab.
5.4.4.Hageja taotleb kostjalt I viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva viivisenõude 0,05% päevas põhinõudelt 1061,35 eurot alates 01.08.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.4.5.VÕS § 1131 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on tuvastanud, et hageja võib nõuda viivist, seega võib hageja nõuda kostjalt I sissenõudmiskulude hüvitist 40 euro ulatuses ja kohus rahuldab nõude.
6.Hageja on esitanud nõude ka kostja II kui käendaja vastu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
7.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
8.Seega kuivõrd kohus tuvastas, et kostjal I on hageja ees kohustused, vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I hageja ees käenduslepingu alusel. Seega rahuldab kohus nõuded solidaarselt ka kostja II vastu. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
9.Kostjad esitasid 10.07.2026 taotluse 07.07.2026 istungiprotokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt paluvad kostjad protokolli täiendada sellega, et istungi alguses esinesid tehnilised häired ning et kostjate ühendus oli tehniliselt häiritud, mistõttu ei olnud kostjatel võimalik istungi käiku jälgida. Hageja vaidleb kostjate taotlusele vastu.
10.TsMS § 53 lg 2 mõtte kohaselt võib protokolli parandamist taotleda juhul, kui protokollis on istungil toimunut puudulikult või ebaõigesti kajastatud. Käesoleval juhul ei ole istungit kajastatud puudulikult ega ebaõigesti, kohtuistungiprotokoll ei ole stenogramm ning istungi
2-25-116191 käik on kajastatud kohtu poolt vajalikuks peetavas ulatuses. Protokolli täiendamise võimalust seadus ette ei näe. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, on seisukohal, et hageja taotlus 07.07.2026 kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
12.Kohus rahuldab hageja põhinõude 5 207,35 eurot osaliselt 1061,35 euro ehk 20% ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud 20% ulatuses kostjate ja 80% ulatuses hageja kanda.
12.1.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 630 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga.
12.2.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.3.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.4.Kostjad vaidlevad vastu hageja menetluskulude põhjendatusele, leides, et nimekiri sisaldab ebavajalikke toiminguid.
12.5.Hagejale on kohtumenetluses osutatud kokku õigusteenust 10,85 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot ehk 1833,65 euro ulatuses. Samuti taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist 20 euro ulatuses. Hageja käibemaksu hüvitamist ei taotle.
12.6.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause).
12.7.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot peab kohus juristist esindaja puhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab juristi põhjendatud ja turuolukorraga kooskõlas tunnitasuks pidada 120 eurot.
13.Hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingute ajakulu on ülepaisutatud.
13.1.Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul
2-25-116191 saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri) sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund, seega vähendab kohus ajakulu 2 tunni võrra.
13.2.Esindaja on kulutanud 16.03.2026 1 tunni seoses istungiprotokolli ülevaatamisega, parandamise taotluse koostamisega, uue esindaja volikirja ja haridust tõendava dokumendi esitamisega. Tegemist ei ole põhjendatud menetluskuluga. Hageja taotlus protokolli täiendamiseks jäi rahuldamata, protokolli täiendamist seadus ei võimalda. Esindaja vahetusega seotud kulud ei ole sellised, mida peab hüvitama vastaspool. Kohus vähendab ajakulu 1 tunni võrra.
13.3.Esindaja on ajavahemikus 18.03.2026 kuni 22.04.2026 kulutanud 2,1 tundi seoses kostja vastuhagiga ja RÕA taotlusega. Kohus ei olnud vastuhagi menetlusse võtnud ega hagejalt seisukohta küsinud. Kuivõrd 18.03.2026 menetlusdokument sisaldas ka seisukohti hagi osas, on põhjendatud ajakulu tutvumiseks 0,5 tunni ulatuses. Vastavalt vähendab kohus ajakulu 1,6 tunni võrra.
13.4.Ülejäänud osas on hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud põhjendatud. Seega on ajakulu põhjendatud kokku 7,25 tunni ulatuses, mis tunnihinnaga 120 eurot moodustab 870 eurot.
14.Hageja põhjendatud menetluskulud on 1520 eurot (630 + 20 + 870), millest kostjate kanda on 20% ehk 304 eurot, mille kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistab.
15.Kostjatel rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
16.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
17.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.