Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: XXX) Kostja: D. Y. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista D. Y.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 1200 eurot, intress 127,86 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning 17.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 132,76 eurot.
3.Mõista D. Y.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis lepingujärgses viivise määras 32,83% aastas põhivõla (1200 eurot) tasumata osalt alates 18.02.2026 (k.a) kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista D. Y.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 335 eurot. D. Y.-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
5.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida (i) Harju Maakohus; (ii) tsiviilasja number, milles riigilõiv tasutakse ja (iii) isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtule tuleb esitada maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Harju Maakohus menetleb B2 Impact OÜ (hageja) hagi D. Y. (kostja) vastu võla nõudes.
2.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata
4.Kostja menetluses osalenud ei ole. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale avalikult 09.04.2026 kätte toimetatud. Kostjale vastamiseks määratud tähtpäev oli 23.04.2026. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1).
5.Rahuldatud nõue tuleneb D. Y. ja XXX OÜ vahel 09.06.2025 sõlmitud laenulepingust nr XXX, mille alusel sai kostja 1200 eurot laenu. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, edastas esialgne võlausaldaja 02.10.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.10.2025. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles esialgne võlausaldaja lepingu 17.10.2025 üles ja loovutas nõude hagejale. Esialgne võlausaldaja teavitas kostjat 17.10.2025 nõude loovutamisest. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, edastas hageja kostjale 03.11.2025 hagihoiatuse ning teavitas kostjat, et viimane vabatahtlik võlgnevuse tasumise tähtaeg on 10.11.2025. Käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust tasunud.
6.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga kokku 1490,62 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista intressi, sissenõudmiskulu, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ning edasiulatuva viivise lepingujärgses määras tasumata põhivõla osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
7.Hageja on esitanud selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning maakohus veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs, dtl-d 47-83). Kostja keskmine sissetulek laenu väljastamisele eelnenud kuudel oli 2177 eurot ning finantskohustused piirdusid 125 euroga kuus. Maakohus ei tuvastanud puudujääke teabe kogumise ega hindamise protsessis.
8.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2024 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,47%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 15,47% = 46,41%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 45,1% (dtl 94). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
9.Hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Maakohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
11.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 335 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
12.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 315 eurot on seega põhjendatud.
13.Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 20 eurot on seega põhjendatud.
14.Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 335 eurot (315 +20).
15.Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
17.Kohus tunnistab omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
18.Pärast hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse avalikku kättetoimetamist kostjale ei ole kohus saanud andmeid kostja elu- või viibimiskoha aadressi ja/või sidevahendite andmete kohta, mille kaudu oleks võimalik toimetada kostjale dokumendid kätte muul viisil kui avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et tal puudub kindel elukoht, e-posti ta ei kasuta ning postkontorisse dokumente ei soovi. Kohus määrab seega, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.