Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (4)

toetust. Välja mõista J.M-ilt Q.E kasuks tagasiulatuva elatise võlgnevus 3017,40 eurot perioodi 01.04.2025 kuni 30.01.2026 eest. Mõista J.M-ilt Q.E ülalpidamiseks välja igakuine elatis järgmiselt: ajavahemiku 31.01.2026 kuni 31.03.2026 eest 301,74 eurot kuus ning alates 01.04.2026 kuni Q.E täisealiseks saamiseni, s.o kuni 20.12.2037, 318,62 eurot kuus (295,86 eurot baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval kalendriaastal) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (järgmisel korral 1. aprillil 2027) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuste muutumisest toetuste muutunud suurust. Alates toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates toetust. Elatis tuleb tasuda hageja Q.E arveldusarvele nr EE842200221073050015 Swedbank AS-is. Makse selgitusse märkida „Elatis“. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Jätta menetluskulud kostjate kanda. Menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-26-2320, s.o Q.E hagi C.L xxxx ja J.M vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kostjatelt mõistetaks PKS § 108 alusel lapse Q.E kasuks tagasiulatuvalt välja igakuine elatis 301,74 eurot alates 01.04.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni, lähtudes 2025. aastal kehtestatud elatise miinimummäärast. Samuti palub hageja mõista kostjatelt välja igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest muutuvas suuruses kuni lapse täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas määras ning kohustada kostjaid tasuma elatis ja elatise võlgnevus lapse Q.E SwedbankAS-is asuvale arvelduskontole nr EE842200221073050015. Kohus võttis 06.03.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja I sai menetlusdokumendid kätte 07.03.2026 kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Kostjale II toimetati menetlusdokumendid kätte 05.06.2026 isiklikult allkirja vastu aadressil XXX. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused 2 (4)

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri andmetel on C.L ja J.M Q.E hagejat ülal pidama.

vanemad. Seega on kostjad kohustatud

PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.04.2025 on elatise baassumma 282,31 eurot ja keskmine brutokuupalk 1981 eurot ning alates 01.04.2026 on elatise baassumma 318,62 eurot ja keskmine brutopalk 2092 eurot. Seega ei tohi hagejale makstav igakuine elatis alates 31.01.2026 (kuni 31.03.2026) olla väiksem kui 301,74 eurot (341,74-80/2) ning alates 01.04.2026 mitte väiksem kui 318,62 eurot. Igakuise elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad 3 (4)

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (, mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Hageja taotleb kummaltki kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist ajavahemiku 01.04.2025–30.01.2026 eest. Nimetatud ajavahemikul oli PKS § 101 alusel arvutatud igakuise elatise suurus ühe vanema kohta 301,74 eurot (282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 1981 eurot - pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). Kuna elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, kuulub 2026. aasta jaanuari elatis arvestamisele täies ulatuses. Seega kujuneb tagasiulatuva elatise suuruseks 3017,40 eurot kummaltki kostjalt. Elatis tuleb tasuda Q.E EE842200221073050015.

AS-is

Swedbank

asuvale

arvelduskontole

nr

Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.