Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju maakond), volitatud esindaja Pille Martin (e-post: xxx); Kostja: X (isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht xxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust nr 99171520598 tulenev laenu põhiosa võlgnevus 1900 eurot, intress 26,44 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 294,70 eurot ja viivis võlgnevuselt 1900 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2025 kuni põhivõla (1900 eurot) tasumiseni.
Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ nõue mõista kostjalt X välja intress 242,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 688,34 eurot ja edasiulatuv viivis, mis ületab p-s 2 väljamõistetud viivist.
4.Toimetada tagaseljaotsus kostjale X avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt Xilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 298,20 eurot.
2-24-146088
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (298,20 eurot) tuleb kostjal Xil tasuda hagejale B2 Impact OÜ ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust nr 99171520598 tulenev põhivõlgnevus 1900 eurot, intress 269,07 eurot, viivis 983,04 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv seadusjärgne viivis hagi esitamisele järgnevast päevast alates kuni põhinõude (1900 eurot) rahuldamiseni. Hagi kohaselt kostja ja ESTO AS sõlmisid 09.07.2023 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 99171520598 krediidilimiidiga 1900 eurot. Nimetatud krediidikonto lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 40,7% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 49,22% aastas. Aastaseks viivisemääraks on kliendilepingus fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas ning päevamääraks 1/365 viivise määrast aastas. Intressimäär on lepingu kohaselt 40,7% aastas ja 0,11% päevas, seega ka viivisemäär on 40,7% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,11% päevas.
2.Kostja on 09.07.2023 võtnud kasutusse krediidisumma 1900 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt
2-24-146088 kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud. See tähendab, et kliendi arve on 0,11% päeva intressist (nt saadud krediit 1900,00* 0,11%= 2,09 eurot päevas ning see korrutatakse tagasimaksete päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 1900,00/60= 31,66 eurot). Kostja ei ole lepingut täitma asunud ega ühtegi tagasimakset teostanud. Kostjat hoiatati iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja 13.11.2023 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul lepingut ei täitnud ning võlgnevust ei tasunud, mistõttu oli alates 14.11.2023 ühepoolselt leping lõpetatud. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse maksega: 15.08.2023, 15.09.2023 ja 15.10.2023. Hageja edastas kostjale 02.12.2023 teate selle kohta, et vastavalt OK Incure OÜ ja ESTO AS vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule on nõue loovutatud OK Incure OÜ-le.
3.Krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud info 1900 euro kohta. Krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse AS-lt Pensionikeskus’lt saadud info 576,99 euro kohta. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema majapidamiskohustuste 300 euro kohta. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Samuti võeti automatiseeritud protsesside käigus arvesse erinevaid märksõnu nagu "töötasu", "elatis" jm andmed, mida krediidiandja on kogumis analüüsinud. Kohtu põhjendused
4.Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 13.12.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 09.07.2023 arvelduskrediidilepingu nr 99171520598 krediidilimiidiga 1900 eurot, aastase intressimääraga 40,7% (dtl 59-73). Kostja kohustus tasuma kord kuus 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (dtl 68). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
6.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,72%=
2-24-146088 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49,22% aastas (dtl 68), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
8.ESTO AS saatis kostjale 30.10.2023 lepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse, kus andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.11.2023 (dtl 80, 84). ESTO AS ütles laenulepingu 14.11.2023 erakorraliselt üles (dtl 48, 50). ESTO AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 82). Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
10.Hagi kohaselt krediidiandja tuvastas kliendi sissetuleku kliendi enda esitatud info järgi summas 1900 euro. Samuti väidetakse hagis, et krediidiandja tuvastas kliendi sissetuleku AS-lt Pensionikeskus saadud info järgi summas 576,99 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja regulaarsed sissetulekud oleksid 1900 eurot. Puudub ka tõend kostja sissetulekute kohta summas 576,99 eurot. Hagile on lisatud krediidiandja enda süsteemi väljavõte (dtl 57). Ka siis, kui eeldada krediidiandja süsteemi andmete õigusust, siis sellest ei piisa kostja krediidivõimelisuse jaatamiseks. Kohtule nähtub, et krediidiandja arvestas kostja majapidamiskuludeks 300 eurot. Hagist ei selgu, mida krediidiandja majapidamiskulude hulka arvestas, kas arvestatud on nii eluasemekulud, kommunaalkulud, kulud toidule, riietele, ravimitele, transpordile jmt. Olukorras, kus kostja sissetulek oli pigem tagasihoidlik (576,99 eurot), tulnuks kostja tegelike kulude (sh võimalike finantskohustuste kohta) kindlaks tegemiseks küsida kostjalt pangakonto väljavõtet. Eriti olukorras, kus kostja enda väidetud sissetuleku suurus 1900 eurot erines oluliselt AS ́ilt Pensionikeskus saadud infost sissetuleku kohta summas 576,99 eurot. Ka selle kohta, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired, pole kohtule tõendeid esitatud. Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
2-24-146088 intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
12.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja sai laenu summas 1900 eurot (dtl 75). Hagi kohaselt ei ole kostja lepingu täitmiseks ühtegi makset teinud. Kuivõrd kostja oli võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse maksega: 15.08.2023, 15.09.2023 ja 15.10.2023, siis oli lepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatud. Kohtule on esitatud 05.12.2023 nõude loovutamist kinnitav tõend (dtl 82). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr 99171520598 tulenev laenu põhiosa võlgnevus 1900 eurot. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis põhjendatud on intress seadusjärgses määras. Viivisekalkulaatori (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) järgi on seadusjärgne intress põhiosalt 1900 eurot perioodi 10.07.2023-13.11.2023 eest 26,44 eurot, millise summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Kuivõrd krediidiandjal oli õigus kostjaga sõlmitud leping erakorraliselt üles öelda, siis on VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel põhjendatud hageja võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
13.Kui võlgnik on rikkunud rahalist kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt nõuda täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on algselt kokku lepitud intressimäär asendunud seadusjärgse määraga, mistõttu tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2026 otsus tsiviilasjas nr 2-25-1239, p 10). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 1900 eurot alates 14.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.02.2025 summas 294,70 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) ning edaspidi alates 21.02.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
14.Käesoleva tsiviilasja hind on 3398,96 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 420 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot. Kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem, on tal õigus esitada kohtule TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 298,20 eurot (71% summalt 420 eurot) ning viivis menetluskuludelt (298,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-24-146088
16.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.