2-25-5422/11 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 08.04.2025 esitas Bondora AS Harju Maakohtule hagi J. P. vastu võla saamiseks. Bondora AS ja J. P. on sõlminud 13.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 2000,00 eurot ja 126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks. Lisaks krediidilepingule on pooled 13.05.2022 sõlminud lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14,99 eurot. Lisaks on pooled 13.05.2022 sõlminud lisateenuse lepingu B Secure+, mis annab õiguse peatada kõikide kostja ja Bondora vahel sõlmitud laenulepingute järgsed põhiosa tagasimaksed 5aastaseks perioodiks (Paus), mille jooksul tuleb tasuda üksnes intressimakseid ja muid kõrvalkulusid. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 10,00 eurot. Lisaks on pooled 13.05.2022 sõlminud lisateenuse lepingu B On Track, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igas kuus teenustasu 2,99 eurot. Antud juhul on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiilID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks),

sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk). Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Lepingu nr XXX krediidi kogukulumäär on 34,29%, samas kui viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidi kulukuse määr laenu väljastamise hetkel oli 16,95%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra (3x 16,95%=50,85%). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas 02.08.2022 ülesütlemise hoiatuse, andis võla tasumiseks 30 päeva, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu ütles hageja 02.09.2022 lepingu erakorraliselt üles. Enne lepingu sõlmimist kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 751,19 eurot. Pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 150,64 eurot ja hageja võttis aluseks elamiskuludena 250 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamiseks täitis kostja krediidiküsimustiku, esitas pangakonto väljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. 08.12.2025 esitas hageja alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud. Lepingu alusel sai kostja laenu 2000 eurot ja ta ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 määras on 585,09 eurot. Hageja nõuab ka edasist viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 20.04.2026 kohtunõudele selgitas hageja 28.04.2026, et teistsugusel kujul hagejal kostja arvelduskonto väljavõtet pole. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 10.06.2025 KÄPO-s, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Bondora AS ja kostja on sõlminud 13.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2126.00 eurot ja millest 126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks.

Hageja selgitas, et pooled sõlmisid lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiilID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse, sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega. Hageja edastas kostjale ka kogu lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu nr XXX krediidi kogukulumäär on 34,29%, samas kui viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidi kulukuse määr laenu väljastamise hetkel oli 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-1421710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-2113098, p 21). Hageja selgitas, et kostja maksevõimet hinnati lepingute sõlmimisel laenutaotluses toodud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte põhjal, samuti teostati päringud maksehäirete kontrolliks. Hageja esitas kostja pangakonto väljavõttena 08.12.2025 Exceli kujul tabeli (sama esitatud 28.04.2026) ja selgitas, et teistsugusel kujul andmeid tal ei ole esitada. Kohtu hinnangul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mida kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse ei võta TsMS § 238 lg 5 alusel. Esitatud kujul kontoväljavõtet ei ole võimalik usaldada, sest sellest ei nähtu, millise konkreetse panga kontoväljavõttega on tegemist. Samuti ei nähtu tõendist, et see väljavõte kajastab kostjale kuuluvat kontoväljavõtet. Kuna kohtule ei ole usaldusväärset kostja pangakontoväljavõtet esitatud, siis loeb kohus, et kostja osas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja maksehäire kontrolli põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Hageja esitas ümberarvestuse juhuks kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Bondora AS ja J. P. on sõlminud 13.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2126.00 eurot ja millest 2000,00 eurot kanti kostja pangakontole ja 126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Seega on kostja põhivõlg 2000 eurot. Perioodi 03.09.2022 - 08.04.2025 eest on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis 585,09 eurot. Hageja nõuab ka edasist viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuna hageja on arvestanud viivist kuni 08.04.2025 (k.a), siis kohus mõistab edasise viivise välja alates 09.04.2025 VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (69% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 69% ulatuses ja hageja kanda 31% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.