Aktiva Finance Group OÜ hagi I. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
970,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX) Kostja: I. K. (isikukood XXX, e-post: XXX)
Menetlusliik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ ja I. K. vahel 31.03.2026 sõlmitud kompromiss kinnitamata.
2.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt I. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks XXX AS ja I. K. vahel 31.07.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev 29.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 489,41 eurot, intressivõlgnevus 10,39 eurot ja viivisevõlgnevus 31,23 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt (489,41 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
Välja mõista kostjalt I. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks XXX AS ja kostja vahel 31.07.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 32,52 eurot ja intressivõlgnevus 0,09 eurot järgmise graafiku alusel. Maksetähtaeg 15.07.2026
Osamakse
15.08.2026
16,29 eurot
16,32 eurot
6.Muus osas jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata.
7.Välja mõista I. K.-lt-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu kogusummas 845 eurot.
8.Välja mõista I. K.-lt-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (845 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11.03.2026 hagiavalduse I. K. (kostja) vastu.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja 31.07.2024 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis XXX AS kostjale laenu 700,00 eurot. Laen on kantud kostja kontole (dtl 28). Laenulepingu kohaselt oli tagastamise tähtpäev 15.08.2026. Kostja ei tasunud 15.12.202415.02.2025 osamakseid. 28.03.2025 ütles hageja tarbijakrediidilepingu ülesse. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 617,94 eurot, intress 56,69 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 141,40 eurot ning edasiulatuv viivis lepingujärgses viivisemääras 24% aastas.
3.31.03.2026 esitasid hageja ja kostja kohtule allkirjastatud kompromisslepingu.
4.02.04.2026 jättis kohus esitatud kompromissi käiguta. Kohus selgitas hagejale, et tegemist on tarbijakrediidiga, märkides, et kohtu hinnangul ei ole laenuandja laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl-d 101-103). Hageja esitas nõude ümberarvestuse (dtl-d 116-117).
5.25.05.2026 tegi kohus pooltele asjas kompromissettepaneku, milles arvestas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi. 28.05.2026 kinnitas hageja kohtuliku kompromissi sobivust. Kostja kohtu kompromissettepanekule ei vastanud. Kohus asjas istungit ei pidanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul vastavalt TsMS § 444 lg-le 2.
7.Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust võlgnik sai krediiti väljaspool majandustegevust. Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Seega on sõlmitud lepingud kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepingutena.
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.Vastavalt kohtule esitatud tõenditele oli leping nr XXX sõlmitud 31.07.2024 ning selles sätestatud krediidi kulukuse määr oli 41,66% aastas (dtl 13). Eesti Panga poolt alates 31.05.2024 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 1 Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale. Seega oli lepingus nr XXX kokkulepitud krediidi kulukuse määr seaduslik (VÕS § 406 2 lg 1) ja sõlmitud leping oli kehtiv.
10.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
11.VÕS § 4034 lg 1 ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p 1-7 järgi peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks: 1) omandama vajaliku teabe ja tõendid, et hinnata, kas tarbija on võimeline lepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma (krediidivõimelisus). 2) teabe ja tõendite kogumis analüüsimise tulemusena, sh teabe kontrollimisega, on veendutud, et tarbija on krediidivõimeline.
12.Hageja esitatud tõendite kohaselt nähtub, et laenuandja on kostja pangakonto väljavõtet küll küsinud, kuid jätnud selle piisava põhjalikkusega analüüsimata (dtl 45-83). Hagiavalduses on selgitatud, et kostja sissetulekuks on arvestatud 1361,44 eurot ning tema igakuisteks kohustusteks 419.80 eurot. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus oma elukoha eest üüri 410 eurot kuus, sellele. Esitatud pangakonto väljavõtte perioodi jooksul on kostja saanud kokku 10 706,35 laene erinevatelt laenuandjatelt. Lisaks on näha, et võlgnik on mitmeid ülekandeid teinud ka makseteatiste tagajärjel. Seega oleks mõistlikus krediidiandjas pidanud tekkima kahtlus kostja krediidivõimelisuses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et laenuandja oleks kostjale nende asjaolude ilmnemisel täiendavaid küsimusi esitanud. Seejuures märgib kohus, et kuigi kostjal on võimalus sellise informatsiooni andmisest keelduda, ei õigusta see informatsiooni küsimata jätmist. Seega on kohus seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg-s 6).
Vt. Eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr
13.Juhul, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 tulenevaid kohustusi, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid täiendavaid tasusid (v.a põhivõlgnevus) tarbija ei võlgne.
14.Järgmiseks kontrollib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidilepingu täitmiseks makstud raha tagastamist.
15.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale kuupäev väljamakse 658,66 eurot (dtl 28). Kohus tuvastab, et kostja tegi krediidiandjale perioodil 15.09.2024-15.12.2024 tagasimakseid kogusummas 127,40 eurot (dtl 84-88).
16.VÕS § 94 järgne intressimäär oli perioodil 31.07.2024 - 31.12.2024 4,25% aastas ja perioodil 01.01.1025 – 28.03.2025 3,15%. Ümberarvutuste tulemusena on intressivõlgnevusena tasutud 10,67 eurot ning tasuda 10,48 eurot.
17.Hageja nõuab viivise väljamõistmist sissenõutavaks muutunud põhiosalt lepingus kokkulepitud määras 24% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei kehti VÕS § 113 lg 1 kolmas lause aga vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral, mistõttu mõistab kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodil 16.03.202530.06.2025 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 11,15% aastas, perioodil 01.07.2025-31.12.2025 10,15% aastas ja perioodil 01.01.2026-28.06.2026 10,15% aastas. Seega tuleb rahuldada hageja viivisenõue summas 31,23 eurot.
18.Hageja nõuab hagiavalduses ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab nimetatud nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise kuni võlgnevuse tasumiseni 29.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 489,41 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja lepingu haldustasu 6 eurot, s.o vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu 1,5 eurot kuus perioodi 15.12.2024 kuni 28.03.2025 eest (4x1,50 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kooskõlas 4034 lg-ga 7 tarbija muid tasusid krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seetõttu jätab kohus hageja lepingu haldustasu nõude 12,56 eurot rahuldamata.
20.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning esitatud tõendeid, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 29.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 489,41 eurot, intressivõlgnevus 10,39 eurot, viivisevõlgnevus 31,23 eurot ja edasiulatuva viivise nõue VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata.
21.TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesoleval juhul ei ole kostja kohtu pakutud kompromissile vastanud. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
22.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1090 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, ja õigusabikulud 845 eurot.
23.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 245 eurot. Seega on hageja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 245 eurot põhjendatud.
24.Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale hagimenetluses õigusteenust 5 tundi tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta). Arvestades nii käesoleva asja sisu (tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega) kui ka asjaolu, et hagejat ei esinda vandeadvokaadist esindaja, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda kulude hüvitamisel tunnitasust 169 eurot. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tunnitasust 120 eurot. Tehtud toimingutele kulunud aega peab kohus aga põhjendatuks ja mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud summas 600 eurot (5 tundi × 120 eurot). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
25.Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 845 eurot (= 245 + 600).
26.Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
27.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.