Aktiva Finance Group OÜ hagi U.D vastu põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise, sissenõudmiskulu ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1614,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: U.D (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt U.D (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlgnevus 1213,54 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis (perioodi 19.01.2025-19.08.2025 eest) 129,24 eurot, kokku 1377,78 eurot.
3.Mõista kostjalt U.D hageja Aktiva Finants Group OÜ kasuks välja viivised alates 20.08.2025 kuni põhinõude 1213,54 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hageja sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6.Mõista kostjalt U.D-lt hageja Aktiva Finants Group OÜ kasuks välja menetluskulu 575 eurot (sh riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 260 eurot).
7.Mõista kostjalt U.D-lt hageja Aktiva Finants Group OÜ kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (575 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-25-116662 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.Aktiva Finants Group OÜ (hageja) esitas 30.06.2025 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse U.D (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 15.07.2025 makseettepanekule vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 07.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Hageja esitas 20.08.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1213,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 129,24 eurot ning viivised alates 20.08.2025 kuni põhinõude summas 1213,54 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 0,05% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 315 eurot, hageja õigusabikulud 527 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 03.08.2024 ja 16.08.2024 liitumislepingu, mille alusel osutati kostjale telekommunikatsiooniteenust (pakett 5G piiramatu ja pakett 5G Nett piiramatu). Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Tele2 Eesti AS hinnakirjale. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Tele2 Eesti AS hinnakirjale. 27.08.2024 sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel tarbis kostja internetiteenust (pakett 5G Nett piiramatu) ning mille alusel rentis kostja kolme seadet Huawei 5G ruuter. Kostja ei tagastanud renditud seadet Tele2 Eesti AS-ile. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama tagastamata seadme Huawei 5G ruuterite tasud 282,13 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Tele2 Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Tele2 Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 14.12.2024. Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: Arve nr 15120663997 summas 64,20 eurot, maksetähtajaga 18.09.2024 Arve nr 15120891824 summas 121,23 eurot, maksetähtajaga 18.10.2024 Arve nr 15121118091 summas 56,94 eurot, maksetähtajaga 18.11.2024 Arve nr 15121345427 summas 29,52 eurot, maksetähtajaga 18.12.2024 Arve nr 15121570709 summas 941,65 eurot, maksetähtajaga 18.01.2025. Tele2 Eesti AS loovutas 26.02.2025 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja küsib võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes
2-25-116662 VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatud ja lepingu üldtingimuste punktist 3.1. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis Tele2 Eesti AS ja kostja vahel kokku lepitud viivisemääras.
3.Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 527 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja oma kohtule esitatud vastuses nõustub, et jäi Tele2 Eesti AS-ile võlgu, kuid pole nõus kõrvalnõuetega. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue võrreldes maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudega ebatäpne. Kostja palub tühistada kõrvalnõuded (viivis, sissenõudekulu) ja jooksev viivis alates 19.01.2025. Kostja ei saa sõlmida kompromisslepingut seoses madala sissetulekuga ning asjaoluga, et kostja elab maapiirkonnas, kus lähiümbruses on üksikud töökohad ja kaugele sõitmiseks on vaja kasutada ühistransporti, kuid see liigub ainult neli korda päeva jooksul. Kostjal on peal eelnevad täitemenetlused, mida tasub väikeste osadena. Kostja mõistab, et riigilõiv ja menetluskulud tuleb tal hagejale hüvitada, kuid kostja pole rahul hageja menetluskulude suurusega. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja ja Tele2 Eesti AS vahel on 03.08.2024, 16.08.2024 ja 27.08.2024 sõlmitud liitumislepingud, mille alusel osutati kostjale telekommunikatsiooniteenust (pakett 5G piiramatu ja pakett 5G Nett piiramatu) ning mille
2-25-116662 alusel tarbis kostja internetiteenust (pakett 5G Nett Piiramatu) ning mille alusel rentis kostja kolme seadet Huawei 5G ruuter.
10.Poolte vahel ei ole ka vaidlust selles, et Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud järgmised arved: - Arve nr 15120663997 summas 64,20 eurot, maksetähtajaga 18.09.2024 - Arve nr 15120891824 summas 121,23 eurot, maksetähtajaga 18.10.2024 - Arve nr 15121118091 summas 56,94 eurot, maksetähtajaga 18.11.2024 - Arve nr 15121345427 summas 29,52 eurot, maksetähtajaga 18.12.2024 - Arve nr 15121570709 summas 941,65 eurot, maksetähtajaga 18.01.2025. Kõigil arvetel on märgitud nii makseinfo, Tele2 Eesti AS arvelduskontode numbrid, kostja arvete viitenumber kui ka arve alajaotus.
11.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine Tele2 Eesti AS-ile või hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Vastupidi, kostja on oma vastuses hagile nõustunud, et jäi Tele2 Eesti AS-ile võlgu. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1213,54 eurot.
12.Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivise kolmekordses VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Vastavalt Tele2 Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile
3.1.kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Tele2 Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viivist määras 0,05% päevas.
14.Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivisearvestust vaidlustanud, küll aga on palunud jätta viivisenõue rahuldamata. Hinnates hageja viivise arvestamise käiku koosmõjus viivisearvestusega on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
15.Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale eposti teel järgnevad nõudekirjad: 07.03.2025 (25 eurot), 24.03.2025 (5 eurot), 09.06.2025 (5
2-25-116662 eurot), muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja on selle tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad.
16.Kohus rahuldab hageja taotluse võla sissenõudmiskulude osas 35 euro ulatuses. Kohus leiab, et muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 euro ulatuses ei kuulu kostjalt väljamõistmisele, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid sellises ulatuses, s.o hageja ei ole kahju tekkimist ja selle ulatust (päringute, toimingute tegemist ja selle kulu) tõendanud ega välja toonud.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1213,54 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 129,24 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulude 507 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise, ning maksekäsu kiirmenetluse kulu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on 507 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Põhjendamatu on esindaja tunnitasu 169 eurot tunnis. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse ja tõendite mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, ning, et hagejat esindab jurist, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja vajalikuks tunnihinnaks 120 eurot tunnis, ehk õigusabikuluks seega 240 eurot.
21.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 575 eurot, sh riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
22.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.