1-26-4013
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuasja number
Prokurör Süüdistatav
Harju Maakohus
25.07.2024 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-24-3444 süüdi tunnistatud KarS § 120 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud ja 29 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust TMK 20.09.2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 22 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati 442 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Karistus täidetud 30.04.2026 tõkendit kohaldatud ei ole; KrMS § 217 korras oli kahtlustatavana kinnipeetud ajavahemikul 09.04.10.04.2026, s.o 2 päeva Kaitsja
Kaitsjast loobunud
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
KarS § 69 lg 4, 6, 7 alusel kohustada Peeter Rüütlilt täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi. Peeter Rüütel on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
1-26-4013
prokurörile
ja kohtuotsuse jõustumisel
Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Kui süüdistatav ja tema kaitsja soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on nad kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 03.07.2026. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 03.07.2026. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Peeter Rüütlit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud Tartu Maakohtu 20.09.2023 otsusega nr 1-23-5277 KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 09.04.2026 kella 21.13 ajal Harjumaal Kose vallas Kose-Purila tee 3. km suunaga Kose-Purila tee 2.km poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,45 mg/l, laiendmääramatusega ±0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,31 mg/l). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
1-26-4013 Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Peeter Rüütel liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Peeter Rüütel oma tahtliku tegevusega toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.