SGS Eesti Aktsiaselts hagi O.H vastu töövaidluses. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
O.H määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) SGS Eesti Aktsiaselts, lepinguline esindaja advokaat Harles Veersalu Kostja (määruskaebuse esitaja) O.H, lepinguline esindaja Anatoli Jort
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja 30.03.2026 taotlus ja võtta toimikusse määruskaebuse lisana esitatud faili metaandmete väljatrükk.
2.Harju Maakohtu 12.03.2026 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.
Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli SGS Eesti Aktsiaseltsi (hageja) hagi O.H (kostja) vastu töövaidluses. Põhimenetluses jaotati menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu otsustega ning need jäid kõik hageja kanda.
2.Kostja esitas menetluskulude nimekirjad mõlemas kohtuastmes ja lisaks pärast põhimenetluse lõppu koondnimekirja. Kostjale osutati menetluses õigusabi hinnaga 140 €/t.
2.1.Maakohtus esitatud nimekirja järgi kulus esindajal 44,5 t ning lisaks taotles kostja sõidukulu 284,96 € ja tõlgikulu 120 € hüvitamist.
2.2.Ringkonnakohtus esitatud nimekiri kajastas esindaja toiminguid 15 t ulatuses ja sõidukulu 119,98 €. Lisaks palus kostja istungil hüvitada istungikulu vastavalt protokollist nähtuvale kestusele.
2.3.Pärast põhimenetluse lõppu esitatud 18.02.2025 avalduses suurendas kostja maakohtu toimingute ajakulu 1 t võrra (17.04.2024 seisukoht hageja vastuväidetele kostja kulude kohta), täpsustas ringkonnakohtu istungi kestust (1,5 t) ja taotles sama dokumendi ajakulu (3 t) hüvitamist.
2.4.Kokku soovis kostja 65 t õigusteenusele vastavat hüvitist tasumääraga 140 €/t, millele lisandusid sõidukulud 404,94 € (= 284,96 + 119,98) ja tõlgitasu 120 € – kokku 9624,94 €.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus tegi 12.03.2026 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kostjale hüvitatava menetluskulu kindlaks summas 5856,61 €, mille mõistis hagejalt kostja kasuks välja ja millelt kohustas hagejat maksma viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.
3.1.Maakohus lahendas menetluskulude taotlused, mis esitati maa- ja ringkonnakohtus. Sõidukulud ja tõlgikulu on põhjendatud, samuti on vajalik ja põhjendatud kostja esindaja tasumäär 140 €/t. Esindaja toimingud on osaliselt ülepaisutatud.
3.2.Maakohtu toimingutest on hagile vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 8 t (taotluses märgitud 12 t asemel). Menetluse kestel esitatud 20.11.2023 ja 18.03.2024 seisukohtade koostamiseks oli piisav vastavalt 6 t ja 4 t (taotletud 16 t ja 7 t asemel). Ülejäänud toimingud olid vajalikud nimekirjas märgitud ulatuses (kokku 9,5 t). Nii kujuneb põhjendatud ja vajaliku õigusabi ulatus maakohtus 27,5 t ja hüvitatav summa 4254,96 € (= 27,5 × 140 + 284,96 + 120).
3.3.Ringkonnakohtus apellatsioonivastuse koostamisele ei pidanud kuluma rohkem kui 6 t (taotluses 12 t), aga ülejäänud nimekirjas märgitud ajakulu (3 t) on põhjendatud. Ringkonnakohtu istung kestis 1 t 35 min. Kokku on apellatsioonimenetluse toimingute vajalik ajakulu 10 t 35 min ja hüvitatav summa 1601,65 € (= 10 t 35 min × 140 + 119,98).
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas 30.03.2026 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Teise võimalusena taotleb kostja hüvitatava menetluskulu suurendamist ja taotluse tervikuna rahuldamist järgmistel põhjustel: -
esiteks leiab kostja, et vaidlustatud määrust ei koostanud kohtunik; teiseks ei nõustu kostja tema esindaja toimingute ajakulu vähendamisega; kolmandaks heidab kostja maakohtule ette 18.02.2025 menetlusdokumendis sisaldunud täiendavate toimingute analüüsimata jätmist.
5.Hageja vaidles kaebusele vastu. 2 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, aga täiendab maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21, § 659). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus, aga neid ei hüvitata.
7.Määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatav (TsMS § 662 lg 3), mistõttu võtab kohus kaebuse lisa toimikusse ja hindab seda koos kaebuse esimese väitega järgnevas p-s 8.
8.Kaebuse esimene väide vaidlustatud määruse autorsuse kohta pole põhjendatud. Määruse allkirjastas kohtunik ja ringkonnakohtul puuduvad kahtlused, et määruse sisu vastab kohtuniku otsustustele. Määrus on koostatud pdf-formaadis, mille kaebusele lisatud ja ka määruse failist nähtuvate metaandmete kohaselt lõi kohtujurist (dtl 543–545, 488 jj). Tekstitöötluse formaadis (nt doc, docx) faili teisendamiseks mõnele muule kujule (nt pdfformaati) ei ole toiming, mille kohtunik peab tegema isiklikult. Kirjeldatud toimingu võib teha kohtujurist või muu kohtuametnik. Vaidlustatud määruse sisu, keelekasutus või põhjenduste ulatus ei anna alust arvata, et kohtunik ei ole määruse ettevalmistamise ja selles sisalduvate otsustustega ise piisavalt tegelenud. Kohtunik võib ka kohtulahendi vormistamisel kasutada kohtujuristi või teiste kohtuametnike abi. Eelkõige on oluline, et kohtunik on lahendi allkirjastanud ja sellega kinnitanud, et lahendi sisu vastab tema otsustusele.
9.Teine väide menetlustoimingute ulatuse kohta pole samuti edukas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas kostja lepingulise esindaja ajakulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Kaebuse teise väite põhjenduseks esitatud argumendid ei veena ringkonnakohut, et vaidlustatud määruses otsustatust suurem ajakulu olnuks kostja õiguste kaitseks tegelikult vajalik. Kostja esindaja menetlusdokumendid sisaldavad arvukalt kordusi ja teoreetilisi käsitlusi. Kohati kasutas esindaja asjakohatult pikka sõnastust ega toiminud menetluslikult ratsionaalselt.
10.Kolmanda väite etteheide maakohtule on põhjendatud osas, et maakohus ei vastanud 18.02.2025 täiendava kulunimekirja väidetele. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada ja seegi väide ei anna alust maakohtu lõppjäreldust muuta.
10.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et üldjuhul ei näe kehtiv menetlusõigus ette poole kohustust esitada terviklik kulunimekiri. Käesolevas asjas esitasid pooled kulunimekirjad kummaski kohtuastmes ja maakohus lähtus kulusid kindlaks määrates õigesti neist. Samas on poolel võimalik oma kulunimekirja täiendada kuni menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustamiseni või vähemalt ajani, mil täienduse esitamine ei põhjusta viivitust (TsMS § 331 lg 1). Seega peab kohus ka pärast põhimenetluse lõppu esitatud kulunimekirja läbi vaatama, vajaduse korral küsima selle kohta vastaspoole seisukoha ja lahendis poole asjakohastele taotlustele vähemalt vastama.
10.2.Täiendav kulu maakohtus esitatud 17.04.2024 seisukoha koostamisel ei olnud põhjendatud ega vajalik. Kohus ei küsinud kostja arvamust hageja vastusele menetluskulude kohta ja kostja ei pidanud seda ka esitama. Kui pool esitab omal algatusel menetlusdokumendi, ei pea vähemalt üldjuhul vastaspool vastavat kulu hüvitama.
10.3.Kostja täpsustus ringkonnakohtu istungi ajakulu osas pole kostja määruskaebuse lahendamisel asjakohane. Maakohus lähtus ajakulust 1 t 35 min, aga kostja märkis oma 3 (4)
lõplikus nimekirjas lühema aja 1 t 30 min. Kostja kaebuse alusel ei saa ringkonnakohus kostjale hüvitatavat kulu vähendada.
10.4.Sarnaselt eespool p-s 10.2 märgituga ei ole p-s 10.1 esitatud motiividel põhjendatud ega vajalik 18.02.2025 dokumendi koostamine ja esitamine. Lisaks on dokument esitatud pärast menetluskulude jaotuse otsustamist, st vastav ajakulu ei ole hõlmatud maa- ja ringkonnakohtu otsuses jaotatud kuluga.
11.Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, aga TsMS § 178 lg 4 kohaselt neid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.