Tööõigus

2-22-3119 Kostja keeldus pärast vahejuhtumit A Kiga rääkimast. Hageja tegi 23.12.2021 kostjale hoiatuse, fikseerimaks 20.12.2021 asetleidnud sündmusi ja kostja ebakorrektset käitumist. Kostja esitas 30.12.2021 hagejale nõudekirja, milles teavitas töölepingu väidetavast rikkumisest ning nõudis õigusabikulude hüvitamist ühe kuu töötasu ulatuses. A K palus 13.01.2022 A Kl kutsuda kostja oma kabinetti vestlusele. Palve edastamisel kostja keeldus ning teatas, et: „Las ta kirjutab mulle! Ma ei räägi temaga, sest ma juba väljendasin oma seisukohta.“ Kostja keeldus 13.01.2022 taaskord hageja esindaja A Kiga rääkimast. Alates 17.01.2022 täitis kostja tööülesandeid kaugtööl. Kostja teavitas 17.01.2022 hagejat, et kostjal on palavik ning et kostja töötab kodust. Kostja väitis, et arst ei väljasta talle töövõimetuslehte. Hageja vastas 17.01.2022 kostja 30.12.2021 nõudekirjale. Kodukontoris töötamise ajal ei korraldanud kostja labori tööd ümber ega delegeerinud laborijuhendajale olulisi ülesandeid, mida kostjal ei olnud võimalik kodukontoris täita. Graafiku kohaselt oli 19.01.2022 laborijuhendajal vaba päev ning kostja töötas kodust. Labori tööd planeerides ja koordineerides oleks kostja pidanud muutma ajakava selliselt, et sellel päeval oleks laborijuhendaja tööl olnud. Kuna kostja töötas 19.01.2022 kodust ning laborijuhendajat ei olnud tööl, siis jäid kostja ülesanded täitmata, sest laboris puudus isik, kellel on analüütiliste aruannete allkirjastamise õigus. Kostjal oli 24.01.2022 tööle tulles jätkuvalt palavik, mistõttu paluti kostjal koju minna, kostja keeldus. Hiljem selgus, et kostjal oli juba alates 17.01.2022 avatud töövõimetusleht, mis lõpetati 24.01.2022. Kostja ei järginud 25.01.202228.01.2022 ettenähtud tööaega, lahkudes töölt enne tööaja lõppu ja jättes lahkumisest juhtidele teatamata. 27.01.2022 esitas hageja kostjale hoiatuse töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. A K palus 28.01.2022 kostjat, et kostja tuleks tema kabinetti, et nad saaksid rääkida, kostja keeldus. Kostja ütles 28.01.2022 pärast 27.01.2022 hoiatuse saamist hageja personalitöötajale kõrgendatud häälel: „Te ei lisanud kõiki dokumente. Kaeban su peale Tööinspektsiooni!?” Kostja esitas hagejale 31.01.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt oli kostja viimane tööpäev 31.01.2022. Kostja asus oma töölepingu ülesütlemisavalduses seisukohale, justkui oleks hageja kohelnud kostjat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Hageja kostjaga ei nõustu. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja ei ole kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega ega lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Praegusel juhul ei esine TLS § 91 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolusid, mistõttu ei võinud kostja töölepingut TLS § 91 lg 1 alusel erakorraliselt ülesse öelda. Hageja ei ole andnud alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja etteheited ärevushäire põhjustamise kohta on alusetud ja tõendamata. Hoopis kostja ise näitas 20.12.2021 üles lugupidamatust hageja esindaja suhtes ning keeldus hiljem esindajaga rääkimisest. Hageja leiab ka, et töölepingu ülesütlemisele oleks pidanud eelnema kostja poolne hoiatus. Töölepingu ülesütlemiseavaldus on jäänud olulises osas ka põhjendamata, mistõttu hagejal ei ole võimalik aru saada, milliseid rikkumisi talle ette heidetakse. Enamus kostja ülesütlemisavalduses välja toodud väidetavates sündmustest leidsid aset enam kui kuu aega enne töölepingu ülesütlemist (ehk 2021. aasta lõpus). Kostja saatis hagejale nõudekirja alles 30.12.2021 ehk nädal pärast väidetavaid sündmusi ning oli seejärel valmis töösuhet jätkama, kui hageja tasub kostjale nõutud rahasummad. Seetõttu ei ole hageja hinnangul eluliselt usutav, et 23.12.2021 sündmused olid sellised, mille tagajärjel oleks kostja tundnud, et ta ei soovi hagejaga töösuhet jätkata. Vastasel korral oleks kostja kohe töölepingu erakorraliselt üles öelnud, mitte nõudnud hagejalt rahalist hüvitist. Ebausutav on, et kui töötaja suhtes leiab aset tõesti niivõrd ebaväärikas kohtlemine, nagu kostja väidab, siis oleks selline töötaja nõus samas keskkonnas töötama veel enam kui kuu aega. Kostja poolne töölepingu ülesütlemise alus (TLS § 91 lg 2 p 1) on mõeldud selliseks erakorraliseks olukorraks, kus töötajal tekib viivitamatu vajadus tööleping päevapealt lõpetada. Hageja leiab, et kuna hageja ei rikkunud töölepingut või ei olnud töölepingu rikkumine kostja jaoks oluline rikkumine, siis on ülesütlemine tühine. Hageja leiab, et tööleping tuleb lugeda korraliselt üles öelduks. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning loeks töölepingu lõppenuks korraliselt pärast TLS §

2-22-3119 98 lg-s 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist. Hageja arvestuse kohaselt on töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks 02.03.2022, st alates 03.03.2022 on kostja tööleping korralisega ülesütlemisega lõppenud. Hageja leiab, et tõele ei vasta, et hageja otsis uut töötajat kostja ametikohale. Hageja otsis 2021 sügisel inspektorit, mitte keemikut. Pärast kostja lahkumist asus labori tegevust koordineerima T M (hageja pikaaegne töötaja, ühtlasi ka keemik), kes oli juba mitu aastat tagasi valitud Järjepidevuse kava kohaselt kostja järglaseks ning kostja oli sellest teadlik. Tõele ei vasta, et hageja on asunud massiliselt töötajaid koondama, mõne töötaja koondamisel puudub seos kostjaga. Hoopis kostja otsis hageja juures töötamise ajal uut töökohta. Kostja poolne töölepingu ülesütlemine ei olnud tingitud mitte hageja tegevusest, vaid kostja soovist lõpetada tööleping kostjale soodsamatel tingimustel. Vahetult pärast töösuhte lõpetamist (31.01.2022) tegi kostja reisimiseks vajaliku meditsiinilise sertifikaadi ning asus tööle xxx. Hageja hinnangul on usutav ja tõenäoline, et hageja konkurentide pakkumised muutsid kostja suhtumist oma tööülesannetesse, tööandjasse ja ka kostja käitumist, mis muutus arrogantseks. Kostja on ka hageja töötajatele varasemalt korduvalt avaldanud, et tal on tööpakkumisi, mida ta tõsiselt plaanib. A K oli Eesti operatsioonide juht (xxx). A K oli loodusressursside (xx) osakonna juhataja. Hageja soosis koroonaviiruse leviku perioodil kaugtööd, kuid see puudutas eelkõige kontoritöötajaid, kostja on struktuuri järgi aga laboritöötaja. Laborid pidid tegutsema ja seda ei ole võimalik teha kaugtöö korras. Ka kaugtöö korral pidi kostja tagama, et labor toimiks tõrgeteta. Kostja ise oli varasemalt kaugtöö vastu. Hageja etteheited kostja tööle ei olnud põhjendamatud. A K ei kasutanud verbaalset vägivalda ega ka administratiivset survet kostja suhtes, ei ole kostjat alandanud või ebaväärikalt kohelnud ega survestanud kostjat võtma puhkust või pimesi dokumente allkirjastama. Kostja võttis nädalase puhkuse. Ebaõige ja tõendamata on kostja väide, et A K suhtles kostjaga üleolevalt ja alandavalt. A K kinnitab, et on kostjaga suhelnud vaid lugupidavalt ja viisakalt ning et ei ole kostjaga vestelnud viisil, mida keskmine mõistlik inimene saaks pidada alandavaks või Eesti õigus- ja kultuuriruumis ebaväärikaks. Ka hageja võtmetöötajad ning A Ki kolleegid kinnitavad, et A K on olnud suhtluses kolleegidega eeskujulik ja viisakas. Dokumendid, mida A K palus allkirjastada, olid laboratooriumi juhi ja katselabori xxx vastutava isiku ametijuhendid. Nende muudatused tulenesid hageja organisatsioonilistest ja struktuuri muudatustest. Tõendamata on, et A K nõudis nende dokumentide viivitamatut allkirjastamist. Kuna kostja emakeel on xxx keel, ei olnud vajalik nende mõistmiseks esitada nende tõlget, kostja nõudmised esitada dokumentide tõlge xxx keelde oli otsitud etteheide. Kostja ise on keeldunud suhtlemast hageja esindajaga Eestis, normaalseks ei saa pidada vaid kirjalikku suhtlust. Kostja ise on näidanud üles arrogantset ja üleolevat suhtumist tööandjasse ja tööandja esindajasse. Arvestades kostja eskaleeruvat ükskõiksust tema töösse ja põhjendamatut trotsi, mis olid enamjaolt emotsionaalselt laetud, ei ole tegemist mõistliku töötajaga TLS § 91 tõlgendamise kontekstis. Hageja 23.12.2021 hoiatus ei ole tühine, A K tohtis hageja nimel teha kõiki tehinguid, mis olid vajalikud hageja igapäevaseks majandustegevuseks, sh pidada läbirääkimisi, sõlmida töölepinguid, neid vajadusel lõpetada ning teha ka TLS-s nimetatud hoiatusi. Alternatiivselt on hageja kiitnud hagi esitamise ja/või menetlusdokumendi esitamisega kõik varasemad tahteavaldused heaks. Hageja ei nõustunud 17.01.2022 vastuses kostja 30.12.2021 kirjas väidetuga. Hageja on selle selgelt 17.01.2022 kirjas välja toonud ning selgelt öelnud, et hageja ei ole töölepingut ega ka käitumisjuhendeid rikkunud. Kostja avaldus ei jäänud SGS kontsernis tähelepanuta, vaid seda uuriti. Kostja avaldusega tegeles SGS-i regionaaljurist J K, kes soovis kostjaga rääkida. Kostja keeldus temaga kohtumast ja rääkimast, nõudes kostja SGS kontserni Moskvas asuvalt probleemidega tegelevalt isikult vastuseid eesti keeles.

2-22-3119 Hageja käitumine kostja kodust töötamise võimaldamisel ei ole olnud vastuoluline. Kui kostjal oli palavik, oli põhjendatud paluda kostjal koju minna. Kostja ei ole tööandjat enda vaktsineerimisest teavitanud. Seos kostja väidetavatel terviseprobleemidel ja hageja töötajate käitumisel puudub. Hageja on seisukohal, et 20.12.2021 ja 23.12.2021 vestluste käigus tekkinud mis tahes arusaamatused klaariti kostja ja hageja esindaja A K vahel ära juba 2021. aasta detsembri lõpus. Kuna 20.12.2021 vestlus kostjaga jäi kostja poolt kabinetist lahkumise tõttu pooleli, vestlesid pooled 21.12.2021 uuesti. Vestlus toimus oluliselt leebemas toonis ning vestluse käigus kostja ka vabandas enda eelmise päeva käitumise pärast. Sellega sai tööandja indikatsiooni, et mis tahes lahkhelid on poolte vahel lahenenud. Kostja vastuväited hagile

2-22-3119 A K kutsus 23.12.2021 kostjat taas enda kabinetti, kus esitas neli dokumenti ja nõudis nende kohest allkirjastamist põhjendades, et tal on kiire ja ei ole aega dokumente arutada. A K kordas vestluse käigus allkirjastamise nõuet, samas ei selgitanud dokumentide sisu, allkirjastamise vajadust ja pakilisust, ei taganud kostjale võimalust dokumentidega tutvuda ning dokumentidele ei olnud lisatud tõlget eesti keelde. Kui kostja palus, et vestlus toimuks vähemalt ühe töötaja juuresolekul, siis A K keeldus sellest. A K kasutas kostja suhtes üleolevat ja alandavat tooni. Mõlemal kohtumisel kasutas A K kostja suhtes verbaalset vägivalda, samuti avaldas administratiivset survet selleks, et mõjutada kostjat kirjutama puhkuseavaldust ja allkirjastama dokumente. Kostja lõpuks võttis puhkuse, kuid keeldus dokumente alla kirjutamast. Kostja võttis allkirjastamata dokumendid kaasa ja lahkus A Ki kabinetist. Pärast dokumentidega tutvumist on kostja avastanud, et nende ametijuhenditega on soovitud muuta laboratooriumi juhataja alluvust ja oluliselt laiendada tema tööülesandeid, neid asjaolusid ei olnud aga kostjaga enne arutatud. Pärast 23.12.2021 vestlust saatis A K kostjale hoiatuskirja, milles heitis ette kostja poolset ebakohast ja lugupidamatut käitumist, töökaitse inspektori poole pöördumisega ähvardamist, laboriseadme registreerimisest keeldumist ja vahetu juhi nõusolekuta tööajal kontoriruumidest lahkumist. Kostja leiab, et etteheited on alusetud. Kostjal ei olnud kohustust taluda A Ki seltskonda, arvestades viimase poolset solvavat ja alandavat suhtlusstiili. Kostja on kinnitanud valmidust suhelda A Kiga kirjalikult, seda võimalust ei ole A K kasutanud. Kostja ei keeldunud laboriseadme registreerimisest, ta registreeris laboriseadme ja suundus pärast seda kaugtööle. Kostja ei vajanud vahetu juhi nõusolekut kodust töötamiseks, kuna hageja viis kostja kaugtööle kuni 31.01.2022. Kostja leiab, et 23.12.2021 hoiatuskiri on õigustühine. A K väljus oma pädevuste piiridest, sest tal puudus õigus juhtida ja kontrollida kostja tööd ning teha kostjale hoiatusi. Kostja teavitas 30.12.2021 oma otsest juhti V Nit ning 09.01.2022 õigus- ja vastavusvaldkonna juhti O M ́i verbaalse vägivalla ja administratiivse surve kasutamisest, nõudes hagejalt lõpetada töökeskkonnas verbaalse vägivalla kasutamine, administratiivse surve avaldamine ja kostja hea nime mustamine, hoiduda töölepingu edasisest rikkumisest ja täita töölepingut järgides Eesti Vabariigi seadusi. Hageja ei eitanud 17.01.2022 vastuses kostjale, et A K on soovinud, et kostja allkirjastaks talle esitatud dokumendid ning et mõjutada kostjat dokumente allkirjastama on A K kasutanud kostja suhtes verbaalset vägivalda ja avaldanud administratiivse survet. Hageja ei ole tauninud A K käitumist, vaid taandus olukorrast ja asus seisukohale, et hageja ise ei ole töölepingut rikkunud ja on talitanud kooskõlas SGS poliitikaga. Seega oli hageja pärast 31.12.2021 teadlik A Ki käitumisest ja kiitis vaikimis selle heaks. Hageja ei võtnud ette mingeid samme terve töökeskkonna tagamiseks ega takistanud A Kil etteheidetava käitumise jätkamist. Kostja teavitas 13.01.2022 kell 17:58 saadetud e-kirjaga kaastöötajaid, et töötab järgmisel päeval kodust. Samal päeval kell 20:32 on saatis M J kostjale elektroonilise kirja, tuletades meelde töölepingu punkti 5.1. kohast töö tegemise kohta, s.o xxx. Kostja tuletas 13.01.2022 kell 21:21 saadetud vastuses meelde kaugtöö režiimi kehtivust ning palus M Jilt ja A Klt selgitust, kuid ei saanud vastust sellele kirjale ega 17.01.2022 kell 7:50 saadetud korduskirjale. Kostja tundis end 17.01.2022 pärast koroonaviiruse vastast vaktsineerimist halvasti ja jäi töötama kodust, millest teavitas kaastöötajad e-kirja teel. Perearsti soovitusel tegi kostja 21.01.2022 PCR testi, tulemus oli negatiivne. Kostja jätkas töötamist kodus kuni 21.01.2022 ega käinud kontoris. Tagantjärgi sai kostja teada, et perearst avas 17.01.2022 kostjale haiguslehe. Kuna haigestumine koroonaviirusega ei leidnud kinnitust, sulges perearst haiguslehe esimesel tööpäeval pärast 21.01.2022, mis sattus 24. jaanuarile 2022. Kostja haiguslehte ei kasutanud ega esitanud tööandjale, sest täitis kõiki oma tööülesandeid kodust. Kui kostja viibis 24.01.2022 kontoris, tõusis tal kehatemperatuur kuni 37.4°C. Vestluses leidis

2-22-3119 perearst, et kuna PCR tulemused olid negatiivsed ja päras vaktsineerimist võib kõrvaltoimena esineda ka kõrgendatud temperatuur, siis ei ole põhjust haiguslehte pikendada. Kostja arutas olukorda A Kga ning vestluse käigus tuli kõne alla võimalus minna üle kaugtööle. Kostja palus arusaamatuste vältimiseks selleks kirjalikku luba. Kui kostja seda koheselt ei saanud, saatis ta A Kle 24.01.2022 kell 13:28 e-kirja, küsides kaugtööle mineku luba, vastust ei tulnud. M Ji nõudel esitas kostja 25.01.2022 seletuskirja 17.01-24.01.2022 töötamise kohta ja palus vormistada kodus töötamise võimalus kirjalikult. Kostja töötas 24.01-27.01.2022 kontoris. A K saatis 28.01.2022 kostjale hoiatuskirja, viidates ebaõigete andmete esitamisele töövõimetuse kohta, 24.01.2022 töölt koju minemisest keeldumise kohta, 25.01 ja 26.01 enne tööpäeva lõppu töölt lahkumise ja sellest teavitamata jätmise kohta. Kostja leiab, et hoiatuskiri on õigustühine ning selles toodud etteheited on alusetud. Kostja jõudis hoiatuskirja järgselt veendumusele, et hageja on valmistanud ette materiaalset alust kostjaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 alusel. Kostjani jõudis ka siseinfo, et hageja leidis kostja ametikohale uue inimese. Kostja hinnangul on hageja käitumine olnud vastuoluline, ühelt poolt on hageja viinud kostja kodutööle ja andnud tungiva soovituse töötada kodust, samal ajal tehes kostjale kodust töötamise kohta etteheiteid. Samal ajal on heidetud ette nii kontorist lahkumist, kui ka lahkumata jätmist. Hageja väidab, et kostja on keeldunud kohaliku juhiga suhtlemast, kuid kostja korduvatele ettepanekutele suhelda tööküsimustel kirjalikult ei ole kohalik juht reageerinud. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi selgitust selle kohta, miks M J ja A K on korduvalt eiranud kostja kirju ja ei ole vastanud kostja küsimustele. Hagejal ei ole kunagi varasemalt olnud kostjale etteheiteid või pretensioone. Kostja leiab, et teda on diskrediteeritud ning tema nime on mustatud, kostjal on selle tagajärjena tekkinud meeleolu ja enesehinnangu langus, unehäired, peavalu ja ärevustunne, ägenenud on kroonilised haigused. Kostja perearst diagnoosis kostjal depressiooni. Kostja ei nõustunud enam taluma olukorda, kus teda pidevalt süüdistatakse tegudes, mida tema ei ole toime pannud, otsimaks põhjust lõpetada temaga tööleping. Kostja töösuhte jätkamine tehti A Ki, M Ji ja A K poolt 1,5 pikkuse mõnitamise ja tööõhkkonna mürgitamisega võimatuks. Hageja oli toimuvast teadlik, kuid taandus olukorrast ega võtnud ette mingeid samme terve töökeskkonna tagamiseks. Kostjat sundis töölepingut üles ütlema asjaolude kogum – A Ki käitumine (verbaalse vägivalla kasutamine, administratiivse surve avaldamine ning kostja diskrediteerimine ja hea nime mustamine), hageja tolerantne suhtumine A Ki käitumisse ja hageja ükskõikne suhtumine kostja vaimsesse tervisesse. Kostjat on ka ignoreeritud, s.o jäetud hageja töötajate poolt kostja kirjadele vastamata. Kostja ei olnud laboritöötaja. Hageja struktuuris ei olnud eraldi kontori- või laboritöötajaid, tegemist on pigem mitteformaalse ja tingimusliku jaotusega. Kostja kuulus XXX osakonda. Kostja täitis laboratooriumi juhatajana administratiivseid ülesandeid, s.o labori töö planeerimine, kontrollimine, optimeerimine jne. Laborikatsete teostamine ei kuulunud kostja tööülesannete hulka, seega ei pidanud kostja ka laboris asuma. Hageja töökoht on olnud hageja kontoriruumides. Kostja tööaega arvestati summeeritult, kostja on pidanud tihti teostama tööülesandeid ka väljaspool tavalist tööaega. Hageja ei ole kunagi väitnud, et kostja ei ole täitnud kokku lepitud tööajanorme. Hageja väited kaugtöö võimaldamise kohta on vastuolulised. 24.01.2022 oli kostja töövõimeline, mingit takistust töötamiseks ei esinenud. Hageja väited töö tegemata jätmise kohta (laboriseadme registreerimine) on vastuolulised. Laboriseadmete installeerimine ja seadistamine ei kuulunud kostja tööülesanne hulka. Garantii kehtivuse ajal tegeleb uute laboriseadmete installeerimisega, seadistamisega, hooldamisega ja remontiga tarnija ise, samuti vastutab hageja organisatsioonis laboriseadmete tööseisukorra eest koosseisuline tehnik. Tõele ei vasta, et kostja keeldus jurist J K suhtlemast. Pärast kostja ja J K vahelist kirjavahetust ei ole J K kordagi üritanud kontakteeruda kostjaga ja mingit uurimist ei ole toimunud. Ka õigus- ja

2-22-3119 vastavusvaldkonna juht O M ei ole kostjale vastanud. Kohtuotsuse põhjendused

2-22-3119 etteheited hagejale ning põhjendused, miks kostja ei pea enam võimalikuks hageja juures töötamist jätkata. Ülesütlemisavaldusega tutvumise järgselt ei saanud hagejal olla kahtlusi selles, millist käitumist hagejale ette heidetakse.

2-22-3119 tl 186 pöördel – 187 pöördel) selle kohta, et hageja seaduslik esindaja on antud väljendeid kasutanud. Hageja seaduslik esindaja on vande all ütluseid andes (I kd, tl 184 pöördel-186) osaliselt vaielnud vastu kostja konkreetsetele väidetele hageja esindaja poolt väidetavalt öeldud lausete osas, näiteks kinnitades, ei öelnud kostjale, et kui kostja hageja esindaja reeglitega ei nõustu, siis edaspidi ta samas ettevõttes töötada ei saa. Mõne lause kohta väitis hageja esindaja, et ta enam täpselt ei mäletanud, kas lause oli või mitte (et hageja esindaja saab oluliselt raskendada kostja elu). 12.3 Kohtu hinnangul tuleb üksteisega vastuolus olevate väidete puhul praegusel juhul lugeda, et suurema usaldusväärsusega on kostja väited. A Ki väited on olnud menetluse kestel erinevad ning ka muutunud. Kohtuistungil 11.03.2024 andis A K ütlusi selle kohta, et 20.12.2021 ja 23.01.2021 vahel oli veel mingi vestlus, kuid kuupäev talle ei meenunud. Kohtule esitatud 15.03.2024 kinnituskirja (I kd, tl 194-195) koostamise ajaks oli A Kile juba meenunud, millal konkreetselt see teine vestlus toimus. Kohtu hinnangul ei ole selline vastuolu usaldust tekitav ning selline hageja esindajale sobilike mälestuste ootamatu tekkimine vähendab oluliselt kõigi A Ki ütluste usaldusväärsust. Veel vähem usutav on see, et antud asjaolu meenus ootamatult alles pärast pikka kohtumenetlust. Veel vähem usutav on see, et vestluse toimumine, selle aeg ja sisu oli teada ka M Jile, kuid ka temale meenus see alles nüüd (I kd, tl 196). Varasemalt puuduvad igasugused viited 21.12.2021 vestluse toimumisele, mille käigus A K ja kostja oleks omavahelised vastuolud ära klaarinud. 12.4 Kostja väidete elulist usutavust suurendab asjaolu, et kostja on antud väited välja toonud 30.12.2021 nõudes, sel hetkel võisid konkreetsed laused kostjal piisavalt hästi meeles olla. Kostja 30.12.2021 nõudest nähtub kostja soov taastada normaalne töösuhe ning lõpetada töötaja ebaväärikas kohtlemine. Kohus leiab, et kui kostjal puudus tegelikult soov töösuhte jätkamiseks (millele hageja on viidanud), siis oleks kostja saanud koheselt töölepingu üles öelda. Hageja esindaja väidete elulist usutavust vähendab asjaolu, et kostja väidete tunnistamine ei ole hageja kui ettevõtte majanduslike huvidega kooskõlas (võimalik hüvitise maksmine ja kohtukulude kandmine) ning A Ki enda kui hageja juhatuse liikme ja konflikti ühe osapoole puhul ei saa ka rääkida eeldada erapooletust (konflikti põhjustas just A Ki käitumine vaidlusküsimuse lahendamisel ning võib eeldada, et ta ei soovi anda ütlusi, mis teda ennast halba valgusesse seaksid). 12.5 Kostja väidete elulist usutavust suurendab ka see, et kostja on palunud, et hageja esindaja ja kostja 23.12.2021 vestlus toimuks kolmanda isiku juuresolekul, millega hageja ei nõustunud. Kui kostja jaoks ei olnud hageja esindaja käitumises etteheidetavusi, siis puudunuks kostjal vajadus paluda muu isiku juuresviibimist. Kui hageja esindaja käitumine oli kohtumistel nõuetekohane, siis puudunuks hagejal igasugune põhjus keelduda kolmanda isiku vestluse juurde kutsumisest. 12.6 Hageja väite kohaselt ei kasutanud A K kostja suhtes verbaalset vägivalda ega survestamist ning hageja arvates ei ole kostja selgitused 20.12. ja 23.12.2021 toimunud vestlustest usutavad. Kohtuistungil 11.03.2024 on A K hageja seadusliku esindajana andnud ütluseid, mille kohaselt oli 20.12.2021 vestlusel pingeline õhkkond; mingi kostja väite peale hageja esindaja muigas; tegemist oli verbaalse konfliktiga (ning hageja esindajal on raske hinnata, mis on ebaviisakas toon); vestlus toimus kõrgendatud toonil; mõlemad vestluse pooled kasutasid ebaviisakat tooni; vestlus oli tuline; juhtus, et üks või teine pool ei lasknud teisel poolel oma lauseid lõpetada. Kohtu hinnangul viitavad need ütlused kogumis sellele, et kostja väited hageja esindaja poolse ebaviisaka käitumise kohta on tõesed. 12.7 Kohus jõuab eeltoodud tõendite pinnalt kogumis järeldusele, et kostja väited 31.01.2022 ülesütlemisavalduses toodud hageja esindaja konkreetsete väljendite ja käitumise kohta on tõendatud. Seda ei muuda ka asjaolu, et A K ei ole temaga koos töötanud või koostööd teinud isikutega (hageja esitatud tõendid, I kd, tl 154-175) lubamatul viisil käitunud ning et neile isikutele ei ole teada A Ki poolt taolise etteheidetava käitumise esinemist muude isikute suhtes.

2-22-3119 pidada ka kostja ebaväärikaks kohtlemiseks. 13.1 Kohus leiab, et verbaalne vägivald on lai mõiste. Seda saab käsitleda töökiusu ühe ilmnemisvormina. Töökius ei seisne vaid otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise, sõimamise, ähvardamise või süütunde tekitamise näol. See võib ilmneda ka töötaja ignoreerimises, tööks vajaliku teabe varjamises, isiku naeruvääristamises, avalikus alandamise või solvamises, liigses kontrollis või pidevas põhjendamatus kritiseerimises (artikkel „töövägivald, kiusamine ning diskrimineerimine töökohal“, kättesaadav Tööinspektsiooni veebilehel https://www.tooelu.ee/sites/default/files/2021-05/TOOVAGIVALD_KIUSAMINE_DISKRIMINEERI MINE_tookohal_infomaterjal.pdf ). 13.2 Kohus leiab, et tööandja esindaja poolt saab lugeda verbaalseks vägivallaks selliste väljendite kasutamise, millega tööandja esindaja rõhutab, et kuna on ülemuse positsioonil, siis tuleb teisel käituda täpselt ülemuse sõnade järgi, viited „mustale nimekirjale“ ja vajadusele taastada ülemuse ees head mainet; hoiatamist, et ülemus saab oluliselt raskendada töötaja elu; hoiatamist, et kui alluv ei tööta ülemuse reeglite järgi, siis ei tööta ta üldse; halvustava hinnangu andmine töötaja suutlikkusele töötada tiimis ja oma tööaega organiseerida, päringud lahkumisavalduse esitamise kohta. Sellistes väljendites sisaldub töötaja kritiseerimine, alandamine, halvustamine, hirmutamine, ähvardamine, töötaja vajaduste ignoreerimine. Samuti saab lugeda verbaalseks vägivallaks selle, kui vastaspoole lauseid katkestatakse ega lasta enda mõtteid lõpuni välja öelda. 13.3 Kostja on leidnud, et hageja seaduslik esindaja naeruvääristas kostja seletust, et puhkusekava oli kooskõlastatud ja kinnitatud hageja poolt juba jooksva aasta alguses ja aasta jooksul ei ole kerkinud ühtegi küsimust puhkusekava muutmiseks ning et kostja teeb ettevalmistusi Eesti Akrediteerimiskeskuse peatseks järelevalve auditiks ning kostja planeerib puhkust järgmise aasta maikuus (väljendiga „sul on hea huumorimeel“). Kohus leiab, et kostja võis hageja esindaja taolist väljendit lugeda õigustatult kostja naeruvääristamiseks. 13.4 Üheks etteheidetavuseks hageja esindaja käitumises on kostja toonud administratiivse surve avaldamist. Vaidlus puudub selles, et hageja esindaja nõudis kostjalt 23.12.2021 vestlusel ametijuhendite ja hoiatuse allkirjastamist, olenemata neid töötajale varasemalt piisavalt aegsasti tutvustanud. Kostja väite kohaselt avaldas A K, et kui kostja ametijuhendeid koheselt ei allkirjasta, siis tuleb tal esitada lahkumisavaldus. Kohus leiab, et oluline ei ole see, kas ametijuhendid, mille allkirjastamist nõuti, sisaldasid kostja töökorraldust oluliselt muutvaid tingimusi. Oluline on see, et kostjat survestati allkirjastama tema töökorraldust puudutavaid dokumente, andmata piisavalt aega nendega eelnevalt tutvuda. Taolist käitumist saab kindlasti lugeda töötaja lubamatuks survestamiseks.

2-22-3119 ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel. Seetõttu ei anna kohus hinnangut sellele, kas A Kil üldse eksisteeris õigus kostjale hoiatusi teha ning lähtub sellest, et vähemalt ülesütlemise hetkel ei olnud taolise õiguse olemasolu vaidluse all.

2-22-3119 töövõimetuslehe kohta ebaõigete andmete esitamist, 24.01.2022 koju minemast keeldumist (vaatamata palavikule ja avatud töövõimetuslehele), 25.01 ja 26.01 enne tööaja lõppu töökohalt lahkumist ja sellest enda juhtide mitteteavitamist. 16.1 Kohus märgib, et esitatud tõendite pinnalt jäävad mõneti selgusetuks töövõimetuslehe avamise asjaolud. Vaidlus puudub selles, et töövõimetusleht avati 17.01.2022 ning lõpetati 24.10.2022. Välistatud ei ole, et töövõimetuslehe avamisest sai kostja teada tagantjärele. Esitatud ei ole tõendeid, millest nähtuks kostja kinnitus hagejale, et arst talle töövõimetuslehte ei väljasta. Samas puudub vaidlus selles, et kostja ei ole haiguslehte kasutanud, vaatamata sellele, et perearst selle avas. Kostja teavitas 17.01.2022 hagejat, et tal on (kõrgenenud) kehatemperatuur ning ta töötab 17.01.2022 distantsilt. Kostja meiliboksi väljavõttest perioodi 13.01.2022-29.01.2022 kohta (I kd, tl 70-71) nähtub, et kostja on 17.01.-24.01.2022 igal tööpäeval (22-23.01 oli nädalavahetus) saatnud tööalaseid e-kirju. Töövõimetuslehe väljastamine annab töötajale õiguse töötamisest keelduda. Samas ei saa jõuda järeldusele, et kui töötaja on töövõimetuslehe kehtivuse ajal töötanud ega ole töövõimetuslehe alusel hüvitist taotlenud, siis on tema käitumises etteheidetavusi. Vähemasti mitte selliseid, mis annaks aluse hoiatuse tegemiseks. 16.2 Kostja 24.01.2022 töölt lahkumisest keeldumise asjaolud jäävad samuti osaliselt segaseks. Kostja on 24.01.2022 kell 13.28 teavitanud tööandjat sellest, et tema kehatemperatuur on veidi tõusnud. Kostja on küsinud selle peale A Klt, kas ta võib kodust töötada. Kostja kinnitusel (I kd, tl 74) pidas ta nõu perearstiga kes leidis, see on normide piires ega kujuta endast ohtu kostja ega teiste tervisele. Tööandja poolt ei järgnenud sõnaselget luba jätkata sel päeval töötamist distantsilt. Seda kummalisem on hageja etteheide kostjale, et kostja keeldus 24.01.2022 palaviku tõttu koju minemast. Kohus märgib, et antud olukorras (veidi kõrgenenud temperatuur, mis perearsti hinnangul ei ohusta töötaja ega teiste tervist, kostja poolt distantsilt töötamise lubamise mittekinnitamine) saab mõistlikuks lugeda edasi töötamist ja ei saa rääkida kohustusest töökohalt lahkuda. Vastupidise kohta (et kostja oli enda või teiste tervisele ohtlik või ei olnud suuteline tööülesandeid täitma) tõendid puuduvad. 16.3 Kostja on 13.01.2022 saatnud A Kle ja mitmele teisele töötajale e-kirja teavitusega, et töötab 14.01.2022 distantsilt (I kd, tl 65). Hageja personalitöötaja on 13.01.2022 vastanud kostjale, et kostja töö tegemise koht on xxx (I kd, tl 66). Kostja on 13.01.2022 kirjas personalitöötajale viidanud kuni 31.01.2022 kehtivale kaugtöö režiimile ja palunud selgitust varasemale kirjale. Esitatud teabe kohaselt ei olnud kostjale 17. jaanuariks 2022 vastust saanud, kostja tuletas personalitöötajale meelde vajadust vastata ja palus täiendavat teavet selle kohta, kellele veel viidati töö tegemise kohale ettevõtte ruumides (I kd, tl 68). 16.4 Kostja on samuti viidanud 25.01.2022 kirjas personalitöötajale ja teistele (sh läks koopia kirjast A Kile), et puudub selgus selles, kas kaugtöö režiim kehtib ka kostjale. Kohtu hinnangul ei olnud tööandja juhised kaugtöö kohta piisavalt selged. Ühelt poolt kehtis ettevõttes kontoritöötajatele (kellena on ka kostja end käsitlenud ja hageja ei ole tõendanud ametlikku jaotust, mis jätaks kostja kontoritöötajate hulgast välja) kuni 31.01.2022 kaugtöö režiim, teisalt on hageja (personalitöötaja) tuletanud kostjale meelde, et töö tegemise koht on ettevõtte ruumides, kuid seejärel jätnud vastamata kostja täpsustavale küsimusele. Seejärel on hageja esindaja heitnud kostjale 28.01.2022 hoiatuses (I kd, tl 29) ette tööajast mitte kinni pidamist ja enne tööaja lõppu lahkumist, otsest juhti teavitamata jättes. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et konkreetset töötamise kellaaega samas kostjale sätestatud ei olnud. Kostja on ka tõendanud enda nutitelefoni väljavõttega (I kd, tl 75), et viibis 25.01 ja 26.01 ettevõtte asukohas xxx vastavalt 08.20-17.37 ja 08.20-17.37. 16.5 Kohus leiab, et ka 28.01.2022 hoiatust oli kostjal võimalik käsitleda ilma õigusliku alusena tehtud hoiatusena. Tööandja on teinud töötajale etteheiteid töötamise aja ja kohta olukorras, kus töötamise koha küsimus oli ebaselge ning tööandja ise selgeid juhiseid ei andnud. Olukorda, kus tööandja teeb töötajale õigusliku aluseta hoiatusi, saab kindlasti käsitleda tööandja poolse kiusamisena. Tööandja

2-22-3119 taoline käitumine viitab soovile leida põhjust töötajast vabanemiseks tööandjale sobival viisil, selleks sobivaid tõendeid luues ja töötajas töölepingu lõpetamise soovi tekitades.

2-22-3119 21.3 A K on viidanud ka kostja poolsetele ähvardustele, mille sisuks oli see, et kostjal on ka teisi tööpakkumisi, et väljavõtmata puhkusepäevade aspekt ei vasta Eesti Vabariigi seadustele ning et kostja „saadab meie ettevõttele kallale tööinspektsiooni kontrollidega“. Kohtu hinnangul ei saa kostja taolist käitumist lugeda kuigi etteheidetavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 96 lg 2 p-des 1-3 on välja toodud, millisel juhul on ähvardamine õigusvastane. Praegusel juhul ei ole kostja väiteid võimalik käsitleda õigusvastase ähvardamisena, kuna võimalikust töökoha vahetusest teavitamine ja seadustele tuginemine ei saa olla õigusvastane, samuti ei saa hagejal olla eelduslikult mingit põhjust karta Tööinspektsiooni kontrolli, tegemist ei ole repressiivorganiga. 21.4 Hageja viited sellele, justkui oleks kostja käitumisega tekkinud probleeme kollektiivis juba enne vaidlusaluseid vestluseid, ei ole asjakohased. Kohus ei hinda praegusel juhul ka seda, kas oleks eksisteerinud alus töölepingu ülesütlemiseks hageja enda algatusel.

2-22-3119 kostja ise astus omapoolseid samme selleks, et tagada endale töörahu. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole hageja rakendanud pärast kostja poolt 30.12.2021 esitatud teabega tutvumist selliseid piisavaid abinõusid, mis oleks hoidnud ära töötaja vaimset tervist halvendavate ja tööstressi põhjustavate psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemise. Seega on hageja rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi.

2-22-3119 kuupäevade vahelise kohtumise toimumist, selle kuupäeva ja vestluse sisu ning seejärel meenus see ootamatult talle 11.03.2024 kohtuistungile lähedasel ajal. Eluliselt usutavam on aja möödudes mälestuste tuhmumine, mitte nende ootamatu taastumine. Kohus ei käsitle seetõttu 15.03.2024 kinnituskirju usaldusväärsete tõenditena ega arvesta asja lahendamisel nendega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.