31.08.2026, Tallinn kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
Tsiviilasja number
2-24-111291
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi Xi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2500 eurot Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja: X eestkostja Y
(isikukood
XXX),
seaduslik
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks hagejalt menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 13.08.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 24.03.2021 sõlmitud krediidiliini lepingust nr 9746704742 tulenev põhivõlgnevus 1717,04 eurot, intress 307,43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 440,53 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
Hagi aluseks olevate asjaolude kohta on hageja esitanud järgmised väited.
2.1.Kostja ja ESTO AS (registrikood 14180709, krediidiandja) sõlmisid 24.03.2011 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9746704742, krediidilimiidiga 2000 eurot, lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt vahetult enne 1. jaanuarit ja 1. juulit oma veebilehel avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir). Intressimäära alusintressimääraks on sellisel juhul selline määr, mille puhul krediidilepingu alusel väljastatava krediidi kulukuse määr ei ületa kunagi eelnevalt nimetatud krediidi kulukuse ülempiiri või krediidilepingu sõlmimisel määratud esialgset (maksimaalset) intressimäära, sõltuvalt sellest milline neist on kõrgem.
Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima ESTO veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil. Enne krediidi taotlemist, pidi kostja põhjalikult tutvuma lepingu tingimustega, sh. lepingu põhitingimuste kohaselt lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. VÕS §-des 404 ja 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu põhitingimustes ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes. Leping jõustub peale kliendi poolt allkirjastamist ID-kaardi, Mobiil-ID või SmartID abil. Krediidikonto lepingu (lisa 1) põhitingimustes (lk 1) on selgitatud, et krediidilepingu osaks on teenusetingimused, hinnakiri ja kliendiandmete töötlemise põhimõtted, mis on kättesaadavad ESTO kodulehel www.esto.ee. Teenusetingimused olid ka krediidikonto lepinguga kaasas ühes digikonteineris. Seega on krediidilepingus viidatud tüüptingimustele ning kliendil oli mõistlik võimalus nende tingimustega tutvuda ja sisust teada saada, mistõttu on tüüptingimused saanud lepingu osaks. Leping on kostjale edastatud e-posti teel. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0.11% päevaintressist (nt. saadud krediit 2000,00* 0.11% = 2,2 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 2000,00/60 = 33,33 eurot). Kostja on saanud 13.11.2023 krediiti kokku 2306,50 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, st 107 eurot. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1635,55 eurot, millest on arvestatud põhiosa 642,96 eurot, intressi katteks 962,59 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 30 eurot. 17.02.2025 täpsustas hageja, et kostja on saanud 13.11.2023 krediiti kokku summas 2428,50 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev kiire väljavõtutasu 15 eurot ja väljavõtte tasu 53,50 eurot ning et kostja on nõude katteks teostanud kokku tagasimakseid 1922,15 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 642,96 eurot, intressi katteks 1247,35 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 1,84 eurot, kiire väljamaksutasu katteks 15 eurot ja meeldetuletustasu katteks 15 eurot. Seejärel, samas dokumendis edasipool väidab hageja, et kostja sai krediiti kokku 2360 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kokku 1922,15 eurot.
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 457 eurot kuus. Pangakonto andmete kohaselt on kostja sissetulek 416,92 eurot kuus. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 100 eurot. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi.
2.3.Kostjat hoiatati 30.11.2023. a iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 14.12.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et ESTO AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks.
Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis oli kostja alates detsembrist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023, osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 15.12.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxx. Kostjale edastati 09.01.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Krediidikonto lepingust tulenev kostja põhivõlg hageja ees on 1717,04 eurot, intressivõlg 307,43 eurot ja viivist nõuab hageja alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.12.2023 39,90% aastas. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist ning selgitab, et kostjale on saadetud nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 08.01.2024 (25 eurot), 25.01.2024 (5 eurot), 13.02.2024 (5 eurot). 8.01.2024 nõudekiri on saadetud lihtkirjaga kostja postiaadressile xxx, Tallinn ning kostja deklareeritud e-posti aadressile xxx.
3.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
3.1.X on isik, kelle teovõime oli vaidlusaluse krediidilepingu sõlmimise ajal oluliselt piiratud. Kohtupsühhiaatriliste ja arstlike hinnangute kohaselt puudub tal arusaam õiguslike ja varaliste tehingute sisust ja tagajärgedest. Eeltoodust tulenevalt ei saanud X anda kehtivat tahteavaldust krediidilepingu sõlmimiseks. Juhul kui lepingu sõlmimise tahteavaldus on antud tema nimel, on tegemist tühise tehinguga TsÜS § 11 lg 1 tähenduses. X ei saanud vaidlusalusest lepingust raha enda valdusesse ega ole selle arvelt rikastunud.
4.Hageja esitas seisukoha kostja vastuse osas.
4.1.Kostja eestkostja ei ole millegiga tõendanud, et X ei ole ise krediidikontolepingule digiallkirja andnud. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo 16.12.2019, nr 2-16-124450, p-d 22-23).
4.2.Laenu väljastamise ajal ei olnud krediidiandjale teada, et kostja X üle on seatud eestkoste ja nagu eelpool nähtub, siis eestkoste määrati kostjale alles 25.11.2025. Seega on täiesti alusetud ja pahatahtlikud kostja eestkostja etteheited krediidiandjale, kes ei tuvastanud kostja piiratud teovõimelisust.
4.3.TsÜS § 84 lg 1 teine lause sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus ei ole hinnanud hageja nõude rahuldamise võimalusi hagi aluseks olevatel asjaoludel kõigil võimalikel õiguslikel alustel. Kostja eestkostja ühekülgselt, alusetult ja põhjendamatult asunud seisukohale, et kostja ei ole esitanud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Hageja on selgitanud ja dokumentaalselt tõendanud laenulepingu sõlmimisega seonduvat, hageja on tõendanud krediidisumma laenamist ning saadu tuleb hagejale tagastada. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et siiski ei ole kostja esitatud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks, siis hageja nõue tuleb rahuldada kahju hüvitamise nõude sätete alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise
määruses. Kumbi pool ei soovinud enda suulist ärakuulamist. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
6.Kas leping on sõlmitud ja kehtis
6.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
6.2.Kuivõrd kohtul tekkis menetluse vältel kahtlus, et kostja puhul võib tegemist olla abi vajava isikuga ja piiratud teovõimega, tegi kohus kohalikule omavalitsusele sellekohase teavituse. Kohalik omavalitsus algatas eestkoste seadmise menetluse ning andis kohtule teada (dtl 158), et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöö spetsialistid külastasid Xit tema kodus aadressil xxx, Tallinn. X elab koos oma ema Yiga (isikukood XXX) kahetoalises munitsipaalkorteris. X avas sotsiaaltöö spetsialistidele ukse, jäädes ise ukse taha peitu. Hiljem istus X voodi serval, seljaga sotsiaaltöö spetsialistide poole, ta ei rääkinud, ei vaadanud otsa. Xi ema Y rääkis, et X ei loe, ei kirjuta, raha väärtusest aru ei saa, arengult lasteaia lapse tasemel. Tuttavate inimestega räägib, võõrastega mitte. Kõnnib, riietub, sööb, käib WC-s iseseisvalt. Y rääkis, et tema võttis oma poja X nimel laenud. Yile on kohtulikult väljakuulutatud maksejõuetus ehk eraisiku pankrot. Veel rääkis, et ta soovis X võlad siduda endaga, kuid mingil põhjusel ei saanud seda teha.
6.3.Harju Maakohtu 25.11.2025 määrusega (dtl 176) tsiviilasjas nr 2-25-9811 seati Xile eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks ja määrati eestkostjaks Y. Eestkoste seadmise määruse kohaselt on eestkostja ülesanneteks Xi esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning talle elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine ning tuvastati, et X ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ning ta on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks. Eestkostja väitel ei saanud X anda kehtivat tahteavaldust krediidilepingu sõlmimiseks, kuivõrd tema teovõime oli vaidlusaluse krediidilepingu sõlmimise ajal oluliselt piiratud. Kohtupsühhiaatriliste ja arstlike hinnangute kohaselt puudub tal arusaam õiguslike ja varaliste tehingute sisust ja tagajärgedest.
6.4.Hageja on tõendina kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediidilepingu, millel on X digiallkiri, antud 24.03.2021 kl 13:48. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et leping oleks sõlmitud 24.03.2011, nagu hageja hagis väidab. Kostja eestkostja on esitanud tõendina Xle 06.10.2025 tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti (dtl 188). Ekspertiisiaktis viidatakse, et Xil on tuvastatud raskele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni korvalekalle, ja keskmisele puude raskusastmele vastav kõne-keele funktsiooni kõrvalekalle kestusega 01.03.2021 kuni 14.01.2026. Eesti Töötukassa poolt on Xil tuvastatud puuduv töövõime kestusega 15.01.2021 kuni 14.01.2026. Olemasolevate andmete kohaselt oli uuritav käinud neuroloogi vastuvõtul 2000 a. Ta oli varasemalt saanud logopeedilist ravi ja psühholoogilist nõustamist. Perearsti vastuvõtul suutis uuritav vastata osadele küsimustele, nt „kus on nina“, „kus on kõrv“. Nime ja vanust ei nimetanud. Lihtsamatest korraldustest sai aru ning täitis neid – nt „tule kaalule“, „mõõdame pikkust“ , „seisa seina äärde“ jne. Meditsiinilistest dokumentidest nähtub, et 2017.a tehti uuritavale kompuutertomograafilist
peaaju uuringut seoses peatraumaga. Uuringus täheldatud väikesele kavernoomile (e. veresoontest koosnev healoomuline kasvaja), või lubistusule iseloomulik leid. Lisaks avastatud arengulist platübaasiat (koljupõhja kuju lamenemine) ajutüve olulise kompressiooniga. Lugeda uuritav ei oska, ema sõnade kohaselt esimeste aastatega oli ta liitmise ja lahutamise 10 piires ära õppinud kuid alates viiendast klassist tekkisid uuritaval probleemid distsipliiniga, ning käesolevaks ajaks uuritav ei tunne tähti ega numbreid. 2019.a lõpetas uuritav Tallinna Tondi Kooli, seejärel suunati teda Tallinna Tugikeskusesse „Juks“, mille eesmärgiks on tööealiste vaimupuudega isikute tegevusvõime arendamine ja säilitamine. 2025.a aastal perearst W poolt koostatud epikriisi kohaselt on uuritaval diagnoositud täpsustamata vaimne alaareng (F79.0); Täpsustamata entsefalopaatia (G93.4); Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired (F80); Mitteorgaaniline enurees (F98.0). 06.10.2025 SA Põhja Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus toimunud ekspertiisi käigus kontakt uuritavaga piiratud, ta vastab vaid üksikutele küsimustele peale pikemat ootepausi. Näiteks küsitud kuidas uuritav tunneb ennast - peale pikemat pausi vastas, et võõrastega ta ei räägi. Peale selgitusi vastas et kõik on korras. Küsitud kas ta teab kus linnas asub, peale pikemat pausi ütleb et ta asub Eesti riigis. Pärast kui ema küsib sama küsimuse üle, vastab et elab Tallinnas, täpsustab elukohaks Lasnamäe linnaosa. Vestluse käigus, pilkkontakti eksperdiga ei võta. Istub ema kõrval, esitab vahepeal emale küsimusi oma tuttavate isikute kohta (nt venna naise kohta). Niikaua kui ema vestleb eksperdiga istub uuritav rahulikult kõrval, aegajalt kommenteerib ema poolt öeldud lihtsamas keeles, üksikute sõnadega. Sisulisem kontakt uuritavaga ei osutu võimalikuks. Ekspert järeldas, et Xl esineb raske psüühikahäire – mõõdukas vaimne alaareng (F71.0 RHK – 10 klassifikatsiooni järgi), mille tõttu tema võime oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada on piiratud olulisel määral. Teovõime piiratus on faktiline seisund, mis saab esineda ükskõik mis ajal. Eestkostja määramise menetluses kohus tuvastab faktilise asjaolu, ehk teovõime piiratuse, mitte ei tunnista isikut teovõimetuks. Seega inimene saab olla piiratud teovõimega sõltumata sellest, kas kohus on talle seadnud eestkostja. Eeltoodust nähtub üheselt ja selgelt, et kostjal on vaimne alaareng ning see ei tekkinud peale nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimist. Alaareng on teatavasti ravimatu ja püsiv seisund. Eeltoodud kirjelduse põhjal on ka ilmselge, et kostja ei ole (ega olnud ka 2021. a 21. märtsil) võimeline aru saama ja teadvalt tegema laenu võtmise otsust. Kohus tuvastab seega, et kostja oli ka 24.03.2021 piiratud teovõimega. TsÜS § 11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kostjale määratud eestkostja ei ole tehingut heaks kiitnud, vastupidi, eestkostja vaidleb nõudele vastu. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et 24.03.2021 leping on tühine.
6.5.Menetluses on esitatud infot, et kostja id-kaarti kasutas lepingu digiallkirjastamiseks teine isik. Tulenevalt sellest, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega, ei saanud ta anda selleks teisele isikule volitust ega ka hiljem sellist tehingut heaks kiita. Antud juhul ei saa rääkida ka sellest, et kostja oleks oma käitumisega loonud näivusvolituse. Sellega on tegemist juhul, kui isik teadis, et teine isik tegutseb tema nimel ning ta talus seda. See eeldab siiski, et isik on teovõimeline, st et ta on teise isiku poolt enda nimel tegutsemisega nõustunud saades täielikult aru oma tegude tähendusest. Kolmandaks tuleb Riigikohtu praktika kohaselt lugeda leping sõlmituks isiku nimel ka siis, kui isik ise on vabatahtlikult üle andnud oma allkirjastamisvahendi teisele isikule kas selle sama või mingi muu tehingu tegemiseks. Kuid ka see eeldab, et allkirjastamisvahendi teisele isikule üle andnud isik oli seejuures teovõimeline.
7.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine Kuivõrd leping on kostja piiratud teovõime tõttu tühine, kohus vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist ei analüüsi.
8.Hageja nõuded Hageja on tõendanud, et kostja kontole on välja makstud 24.03.2021 723,25 eurot, 07.04.2021 364,72 eurot, 20.04.2021 180,61 eurot, 15.11.2022 349,30 eurot, 28.11.2022 499 eurot, 06.12.2022 189,62 eurot. Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled teineteisele tagastama. Kuid VÕS § 1033 lõike 1 kohaselt ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. VÕS § 1034 lõike 1 kohaselt, kui vastastikune leping on tühine, võib saaja lepingu kohaselt saadu tagastamise nõude suhtes tugineda käesoleva seaduse § 1033 lõikes 1 sätestatule üksnes juhul, kui leping on tühine saaja piiratud teovõime tõttu. Kostja tuginebki sellele, et ei saanud vaidlusalusest lepingust raha enda valdusesse ega ole selle arvelt rikastunud. Kostja eestkostja on selle tõenduseks esitanud ka kostja konto väljavõtte perioodi 01.01.2021-21.12.2022 kohta. Konto väljavõttest (dtl 195) nähtub, et konto jääk enne 24.03.2021 lepingu sõlmimist oli 67.04 eurot ning 24.03.2021 laekus kontole lepingu alusel 723,25 eurot. 31.03.2021 seisuga oli konto jääk 52.27 eurot ning raha ei olnud kantu üle ühegi teise eraisiku kontole ega võetud sularahas välja. Raha oli kulunud üüri maksmiseks ja toidupoes tasumiseks. Edasi kulus seegi raha ära. 07.04.2021 on lepingu alusel kostja kontole laekunud 364,72 eurot (enne seda oli konto jääk 327,58 eurot), 20.04.2021 180,61 eurot (enne oli konto jääk 2.49 eurot). Ka aprillis ESTO AS-lt saadud laen kulus ära – selle arvelt on nt tehtud laenumakseid, tasutud sidearveid, makstud üüri ning süüa ja ravimeid. Enne järgmise sotsiaaltoetuse laekumist, aprilli lõpus (29.04.2021) oli kostja kontol 7 senti. Enne 15.11.2022 saadud laenusummat oli kostja konto jääk 8,69 eurot ning saadu oli juba ära kulunud 28. novembriks 2022, mil lepingu alusel saadi juurde 499 eurot. Ka see kulus ruttu ära, detsembri alguses oli konto jääk 2,16 eurot. Viimane väljamakse lepingu alusel kostja kontole tehti 6.12.2022 (kontol oli eelnevalt 245.74 eurot), kuid 27. detsembriks oli raha ära kulutatud ning konto jääk 16,75 eurot (vahepeal oli kontole ka raha mujalt laekunud). Ka 2022. a novembris-detsembris saadud laenud kulusid sarnaselt eelmistele – makseteks toidupoodides ja apteekides, laenumakseteks, arvete tasumiseks. Eeltoodust on selge, et kostja kontole lepingu alusel välja makstud laen tarvitati ära. Seetõttu ei tule kostjal saadud raha hagejale tagastada ning hagi jääb täies ulatuses rahuldamata.
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, on põhjendatud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esindaja on märkinud, et kostjal menetluskulusid ei ole. Seetõttu kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja ei mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.